Obsah (5)

§ 407§ 468§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13501 Ts

) § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 13.02.2007. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulist, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hageja ja kostja sõlmisid 20.09.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500642/27st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle krediidisumma 40 000 krooni, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 400 krooni. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 25,02% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 80 423.91 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 120 823.91 krooni ja krediidi kulukuse määraks 41,99% aasta kohta. 2 2-06-13501 Kostja ei tasunud hagejale ühtegi lepingujärgset makset. 14.10.2005 ja 02.11.2005 saatis hageja kostjale kirjalikud meeldetuletused võlgnevuse tasumiseks. Kostja talle hageja poolt saadetud kirjadele ei reageerinud. Kostja ei reageerinud ka hageja poolt kostjale 19.02.2006 saadetud lepingu ülesütlemishoiatusele ning 28.03.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega ütles hageja poolte vahel sõlmitud lepingu üles. Hageja nõudis kostjalt 55 182.13 krooni tasumist, millest 40 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 6 259.34 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8 000 krooni leppetrahv, 22.79 krooni viivis ja 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lisaks eelpool nimetatud summadele nõuab hageja kostjalt ka kahju hüvitamist ehk saamata jäänud tulu summas 27 000 krooni. Hageja on teavitanud kostjat kirjalikult tarbijakrediidilepingust tulenevatest võlgnevustest ja nõudnud võlgnevuste tasumist, kuid kostja ei ole kuni käesoleva ajani võlgnevusi tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kogusummas 83 525.65 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3