Obsah (5)

§ 76§ 100§ 101§ 113§ 162

2-05-2025/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2025/34 (endin

§ 76

lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p l alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja lg 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

1. Väljavõttega korteriomandi kinnistusregistriosast nr 147957 (tl 16) on tõendatud, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand. KÜ põhikirja (tl 11-15) p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeks kõik asuva elamu korteriomanikud. Põhikirja punktides 3.2.1 - 3.3.4 on sätestatud ühistu liikme kohustused korteriühistu ees. Kostja maksekohustuste rikkumist korteriühistu ees ei eita. Võlgnevuse arvestusega (tl 8-9 ja tl 74-77) on tõendatud, et esimene võlgnevus tekkis kostjal 2000 jaanuarikuus. seisuga oli kostja võlgnevus hageja arvestuse kohaselt 14 955,20 krooni, s.h viivised 29,42 krooni. Kostja on tasunud aastate lõikes enamjaolt iga kuu, kuid mitte määratud suuruses.
2. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on kostja tasutud summad arvestanud esmalt viivise katteks, mistõttu on kostjal hageja arvestuse kohaselt tasumata põhivõlg. 10.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendatud. Kostja on töötu olnud alates ning talle on määratud toimetulekutoetus samast ajast (tl 28). Hageja poolt nõutav viivisesumma on kostja majanduslikku seisundit ja vähest sissetulekut arvestades liiga suur ning

§ 162alusel tuleb viivisesummat vähendada.

Kohus soovib rõhutada, et hageja on seadnud kostja olukorda, mis ei võimalda võlga likvideerida, kuna kostjalt laekuv raha on arvestatud pikema perioodi vältel ainult viivise katteks, mille kinnituseks on asjaolu, et ajavahemikus 01.2000-05.2005 on kostjale arvestatud majandamiskulusid tasumiseks kokku 49 669,28 krooni ja kostja on tasunud 49 910 krooni ja alates maist on arvestatud kokku 16 447,85 krooni ning kostja on tasunud 18 160 krooni. Seega tasumine ületab määratud põhivõlga, mis tähendab, et hageja on saanud juba kostjalt lisaks põhivõlale ka viivist. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses võib eeldada, et viivis ei kanna kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju väljendavat iseloomu, mistõttu võib selle nõudmine täies ulatuses olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on palunud viivise vähendamist, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks vastu tulla. Tuginedes eeltoodule peab kohus mõistlikuks kostjalt välja mõista kostja poolt nõustutud summa 7500 krooni põhivõla ja viivise katteks kokku. Kohus leiab, et kostja on tasunud määratud maksed, mistõttu ei ole põhjendatud viiviste pealt viiviseid juurde nõuda ka alates 01.01.2007. Kohtukulud 3 2-05-2025/34 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Sama seaduse § 61 lg 1p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas hagi 50,15% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 526,58 krooni ja kulud õigusabile 375 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osalt. Kooskõlas RÕS §-dele 22 lg-le 1, 23 lg-le 1 ja 25 lg-le 1 määrab kohus käeolevaga kindalaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Vastavalt kostjale õigusabi osutanud advokaadi taotlusele on esindaja tasu tsiviilasjas 4 708,20 krooni. Kuivõrd kostjale on antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning arvestades hagi rahuldamise ulatust, kuulub hagejalt riigituludesse välja mõistmisele õigusabikulu summas 372,76 krooni, mis on 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Kostja kanda jääb osamaksetena muu osa. RÕS 26 lg 1 järgi isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise või riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täitmiseks ettemaksu tasumiseks kohustamise otsuse saadab kohus viivitamata Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele; lg 2 järgi riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Maire Lukk Kohtunik 4