HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-8961 Otsuse kuupäev 21.detsember 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ hagi AS Asja läbivaatamise kuupäev 11.detsember 2006 Istungil osalenud isikud hageja esindaja MK ja kostja esindaja VK vastu 79 365,84 krooni nõudes Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt OÜ kasuks põhivõlg 52 760 EEK (viiskümmend kaks tuhat seitsesada kuuskümmend krooni) ja viivis 6 577,15 EEK (kuus tuhat viissada seitsekümmend seitse krooni ja 15 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. OÜ ja AS vahel on toimunud pidevalt majandustehingud, mis seisnevad hageja poolt kauba võõrandamises kostjale. Hageja rakendab oma püsiklientide puhul krediidi andmist, mis seisneb kauba koos arvega väljastamises ning kauba saaja poolt arve hilisemas tasumises. Kuni 2004 aasta juunini tasus kostja kõik arved õigeaegselt. Kostja jättis arved tasumata kokku summas 70 560 krooni. esitas hageja kostjale võlateatise, kuid kostja ei ole võlgnevust hageja ees likvideerinud tänase päevani. Tuginedes VÕS § 113 lg 1 nõuab hageja kostjalt tasumata summalt viivist 0,025 % päevas, so 8 805,84 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja tunnistab hagi osaliselt arve osas, millel on kauba vastuvõtmise kohta allkirja andnud kostja seaduslik esindaja VK. Kostja ei olnud selliseks püsikliendiks, kes oleks hagejalt autokumme ostnud suures koguses. Hageja poolt esitatud osadest arvetest ei nähtu, et kostja oleks kauba ja arved saanud. Arvetel puuduvad allkirjad kauba vastuvõtmise kohta. Arvetel on nende isikute allkirjad, kes AS-s ei tööta ning arvele on alla kirjutanud tundmatu isik. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müürilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostjale kaupa (auto rehvid) müünud ka enne 2004 aastat. Vastavalt Äriregistri andmetele on AS-i tegevusalana transporditeenuste osutamine kantud registrisse . Kostja esindaja seletuse kohaselt oli ettevõttel 6 veoautot. Kohus loeb saateleht/arved ja töökäsud kohasteks tõenditeks, mis tõendavad poolte vahelist pikemaajalist lepingulist suhet. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine vormistati nimetatud dokumentidega. Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, mille kohaselt ta tunnistab üksnes saateleht/arvet , mis on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Asja arutamisel kostja väitis, et ainult tema tegeles kauba vastuvõtmisega ning autojuhtidel selline õigus puudus. Kostja tunnistas, et saateleht/arvetele ja töökäskudele eeldatavalt alla kirjutanud P ja Š , töötasid ettevõttes autojuhtidena. Kohus leiab, et kauba üle andmist AS töötajate valdusesse saab lugeda selle kauba üle andmiseks aktsiaseltsile. Hageja ei olnud teadlik, et AS töötajatel (autojuhid) puudub volitus kaupa vastu võtta. Volikirju kauba vastuvõtmiseks ei ole ka varasemalt esitatud ega nõutud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuna kostja vaidleb vastu osaliselt esitatud saateleht/arvete alusel kauba saamisele ja hageja ei ole tõendanud täiendavate tõenditega kauba saamist osas, mille vastuvõtmise kohta puudub saatelehel märge, siis leiab kohus, et hageja on jätnud oma nõude selles osas tõendamata. Kohus asub seisukohale, et kauba saamine on tõendamata saateleht/arvete 17 800 krooni. järgi, kokku summas Saateleht/arvel olev allkiri kauba vastuvõtmise kohta on välisel vaatlusel sarnane saateleht/arvel oleva P allkirjaga. Kuna vastupidist tõendatud ei ole, loeb kohus tõendatuks ka nimetatud saateleht/arvega kauba kättesaamist kostja poolt. Seega loeb kohus tõendatuks arvete alusel kostjalt nõutava võlgnevuse suuruses 52 760 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113 on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, kuulub ka viivis välja mõistmisele osaliselt, so summas 6 577,15 krooni. 2 Viivise arvestuse õigsusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.