Obsah (4)

§ 145§ 100§ 208§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15.11.2006.a. kell 16.00 Kentmanni tsiviilkantselei, Ken

§ 145

lg 1 ning asjaolu, et UA on OÜ omanikuna ja juhatuse liikmena otseselt seotud OÜ tegevusega. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 420 krooni.

1. Oma nõuet kostjate vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – hageja ja kostja OÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingu koopiaga, arve koopiaga ja viivisearve koopiaga. Kostjate seisukoht
2. Kostjad ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus tegi määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil ega esitanud ka kohtule kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kokkuleppe otsuse täitmiseks maksegraafiku alusel saavad pooled omavahel kokku leppida ka otsuse täitmise käigus.
4. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja OÜ vahel on sõlmitud müügileping, mille objektiks oli ehitusmaterjalide ost-müük. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja OÜ on lepingut rikkunud ning jätnud tasumata arve summas 2483,40 krooni ja viivisearve summas 2483 krooni. Viivise suurus on kokku lepitud lepingus p 6.
5. vastavalt 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ on rikkunud pooltevahelist müügilepingut sellega, et ei ole maksnud raha ehitusmaterjalide eest. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks

§ 208

lg 1,

§ 101lg 1 p1 ja 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1.

Nimelt peab

§ 208

lg 1 kohaselt müüja andma müügilepingu järgi ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ja ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 101

lg 1 p1 ja 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist ja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt OÜ -lt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2483,40 krooni ja viivised summas 2483 krooni. 9. Kohus leiab, et hageja nõue UA vastu on põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Hagi aluseks olev ostu-müügilepingu on hageja sõlminud OÜ –ga. Hageja on viidanud ka hagis

§ 145lg 1. Ts

ÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega tekitavad kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku eest solidaarselt.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ei ole hagis esile toonud, et UA oleks hagejaga käenduslepingu sõlminud vaidlusalusest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Esitatud müügilepingu kohaselt on käendaks isik, kes ei ole Urmas Asi, mistõttu puudub õiguslik alus nõude esitamiseks UA vastu tuginedes käendust reguleerivatele sätetel. Samas ei ole põhjendatud ka hageja nõue UA vastu kui juriidilise isiku juhatuse liikme vastu, sest TsÜS § 37 lg 1 mõttest tulenevalt lasub juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus selle juriidilise isiku ees, kelle juhtorganisse ta kuulub ja seega ei vastuta ta juriidilise isiku enda kohustuse täitmata jätmise korral juriidilise isiku võlausaldaja e. hageja ees. Seega ei kuulu hageja kui OÜ võlausaldaja UA kui OÜ juhatuse liikme vastu ülalmärgitud müügilepingu rikkumisest tulenev nõue rahuldamisele selle õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kohtukulud 10. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (kohtutäituri tasu ja postikulu) jätta kostja OÜ kanda. Kohtunik