← Eesti

3-07-188/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-188 Otsuse kuupäev 09.04.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X X’i avaldus soodustingimustel vanaduspens

) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

§ 7lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul.

Seega soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 2 õigus 58aastaselt. X X jõuab eelnimetatud vanusesse 22.07.

  1. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  3. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus puidutöötluses töötaval puitlaast- ja linaluuplaatide pressijal, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
  4. ohuklassi kahjulikke aineid (kood 17001). X X soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel seoses töötamisega kuumpressija-liimijana. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peab X Xil olema üldist tööstaaži vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. Kohtule esitatud tööraamatu väljavõte sisaldab kandeid 17 kuni 30, millede kohaselt töötas X X järgmiselt: 1) kanne 17: 01.12.1982 võeti avaldaja tööle Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo" Tartu tsehhi pressija õpilaseks; 2) kanne 18: 16.02.1983 omistati avaldajale liimija
  5. järk; 3) kanne 19: 20.12.1983 omistati avaldajale liimija
  6. järk; 4) kanne 20: 05.10.1987 omistati avaldajale puidupainutaja
  7. järk; 5) kanne 21: 30.06.1989 vallandati avaldaja töölt seoses üleviimisega kooperatiivsesse ettevõttesse Desurek. 2 X Xi poolt kohtule esitatud töökirjelduse kohaselt seisnesid tema ülesanded kuumpressijaliimijana töötamise ajal terve tööpäeva ulatuses spooniribade liimiga katmises ja pressimises. Eelnevate ülesannete täitmisel kasutas X X oma sõnade kohaselt sünteesliime, mis sisaldasid
  8. ohuklassi kuuluvaid aineid, nt fenool, formaliin ja nende derivaadid. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks ei ole avaldaja ühtegi dokumenti lisanud. Avalduse kohaselt on X X pöördunud Ajalooarhiivi ja Riigiarhiivi poole saamaks andmeid töötamise kohta kuumpressija-liimijana Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaalsuusavabrikus „Dünamo" (hilisem nimetus Desurek). Mõlemast arhiivist teatati, et eelnimetatud asutuse kohta andmed puuduvad ning teadmata on ka asjaolu, millisesse arhiivi on andmed üle antud. Avaldaja on esitanud enda töötamist puudutavad dokumendid osaliselt, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kui palju soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži on avaldajal olemas ja kui palju tal on üldist tööstaaži. Tõendamata on ka X Xi töötamine puidutöötluses puitlaast- ja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
  9. ohuklassi kahjulikke aineid. Tööraamatust nähtub, et X X on töötanud pressija õpilasena. Siinjuures tuleb tähele panna, et loetelu nr 2 ei näe ette õpilasena töötamise aja arvestamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Eeltoodust lähtudes ei ole käesoleval hetkel tõendatud ega ka kontrollitavad SVPS § 1 punktis 2 esitatud soodustingimustel vanaduspensionile andvate tingimuste täidetus. SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione

-iga vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. Kuna X Xi tööraamatus ega arhiiviteatises pole öeldud, et ta oleks töötanud puidutöötluses puitlaast- ja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid, mis annaks talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, tuleb nimetatud asjaolu täiendavate dokumentidega tõendada.

§ 27

lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks peab avaldaja tõendama, et tema ametikoht ja töötingimused on vastavuses loetelus nr 2 nimetatud ametikohaga, st et töötamine kuumpressija-liimijana spooniribade liimiga katmisel ja pressimisel on sama, mis töötamine puidutöötluses puitlaast- ja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt

  1. ohuklassi kahjulikke aineid. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. 3 Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtule on X X teatanud, et tema töötamist kuumpressija-liimijana võivad tunnistada tunnistajad. Pensioniamet on hoolimata asjaolust, et üheks tõendiks on ka tunnistaja ütlus, seisukohal, et käesoleval juhul ei saa tõendada X Xi töötamist puidutöötluses puitlaast-ja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
  2. ohuklassi kahjulikke aineid, ainult tunnistajate ütluste alusel. Pensioniameti halduspraktika kohaselt tõendatakse kahjulike ohuklassi ainete kasutamist üldjuhul tööandja tõendiga. Tallinna Linnavalitsuse koduleheküljelt nähtub, et andmed Eksperimentaal- suusavabriku „Dünamo" kohta on antud Riigiarhiivi. Eesti Vabariikliku Avaldaja peaks pöörduma veelkord Riigiarhiivi poole, leidmaks dokumente, mis tõendaksid X Xi töötamist puidutöötluses puitlaast- ja linaluuplaatide pressijana, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
  3. ohuklassi kahjulikke aineid. Kasulik oleks arhiivist paluda andmeid Eesti Vabariikliku Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo" tegevusalade ning ettevõttes kasutati ohuklassidesse kuuluvate ainete kohta. Eeltoodud informatsioon on vajalik, kontrollimaks, kas asutuses üldse sai olla loetelus nr 2 koodiga 17001 nimetatud ametikoht, mis" annaks avaldajale õiguse minna soodustingimustel vanaduspensionile. Pensioniametile teadaolevalt nimetati kooperatiivne ettevõte „Desurek"
  4. aastal ümber tootmisühistuks „Desurek". 13.02.1998 Riigi Teataja lisas (avaldamismärge RTL 1998, 44/45) on avaldatud Desurek ühistu sundlõpetamise teade. Pensioniamet märgib, et Eesti Vabariigi Valitsuse 05.07.1990 määruse nr 139 (avaldamismärge RT/90/3/47) „Ettevõtluse detsentraliseerimise kohta" lisas on tehtud ettepanek kooperatiivse ettevõtte „Desurek" Tartu tsehhi iseseisvumiseks. Eeltoodu alusel pöördus pensioniamet Tartu Linnavalituse ettevõtluse osakonna poole ettevõtte „Desurek" Tartu tsehhi kohta informatsiooni saamiseks. Kohtule kirjaliku seletuse andmise hetkeks ei ole Tartu Linnavalitus vastanud, kas neil on olemas materjale eelnimetatud ettevõtte kohta. Pärast 05.03.2007 kohtuistungit esitas Pensioniamet 19.03.2007 kohtule täiendava kirjaliku seisukoha X.X avalduse kohta (tl 58-60). Peale täiendavat kontrolli ja dokumentatsiooni otsimist ja leidmist, muutis Pensioniamet on esialgset arvamust ja leidis, et X.X avaldus kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. N Nile on 10.02.1993 K/E Desurek (varasem Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaalsuusavabrik „Dünamo”) poolt väljastatud õiend nr 81, mille kohaselt N N töötas Tartu reketite tsehhis tervistkahjustaval tööl vaikliimiga pressiliimijana 8 tundi tööpäevas ajavahemikul 01.12.1982 – 17.04.
  5. 4 N Nile määrati alates 10.12.
  6. a soodustingimustel vanaduspension. N Ni soodusstaažina on arvestatud 15 aastat 5 kuud ja 11 päeva, mil N N töötas AS-s Tarmeko (varasem Tartu Mööblikombinaat). Töötamist Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo” ja kooperatiivses ettevõttes Desurek N Ni soodusstaaži hulka arvatud ei ole, kuna isik töötas eelnimetatud ettevõtetes liimija, puidupingi töölise ja pingitöölisena. Nimetatud ametikohad ei ole lülitatud Vabariigi Valitsuse
  7. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetellu nr
  8. SVPS § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne

§ 7lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

Ka K/E Desurek 10.02.1993 õiendi nr 81 alusel ei saa pensioniamet tööperioodi soodusstaaži hulka arvata, kuna õiendile ei ole märgitud aluseid, millelt õiendil olev informatsioon pärineb. Pensioniamet juhib tähelepanu asjaolule, et N Nil on ka ilma Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo” tööperioodita täidetud nõuded soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Tunnistajate E E ja N N sõnade kohaselt ning K/E Desurek 10.02.1993 õiendist nr 81 nähtuvalt kasutati K/E Desurek Tartu reketite tsehhis liimimiseks karbamiidliime ja vaikliime. Pensioniameti esindaja pöördus eelnimetatud liimide tervistkahjustava toime väljaselgitamiseks Viru Keemia Grupi tütarettevõtte VKG Resins AS (varasem Lenini nimeline põlevkivi toodete tehas) tootmisdirektori Imre Saksa poole. Imre Saksa sõnade kohaselt kasutatakse reketite liimimiseks liimvaike, milledel

  1. aastatel oli kindlasti tervistkahjustav toime. Tootmisdirektor oli nõus kirjutama kohtule vajaduse korral ka asutuse kui praeguse VKG Resins AS õiguseellasena nn ekspertarvamuse
  2. aastatel kasutusel olnud vaikliimide kohta. Kohtule esitatud avalduse kohaselt soovib X X soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse
  3. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  4. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus puidutöötluses töötaval puitlaast- ja linaluuplaatide pressijal, kes töötab kuumpressimisel ja kasutab vähemalt
  5. ohuklassi kahjulikke aineid (kood 17001). Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peab isikul olema üldist tööstaaži vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. 5 Kohtule esitatud tööraamatu väljavõte sisaldab kandeid 17 kuni 30, millede kohaselt töötas X X järgmiselt: 1) kanne 17: 01.12.1982 võeti avaldaja tööle Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo” Tartu tsehhi pressija õpilaseks; 2) kanne 18: 16.02.1983 omistati avaldajale liimija
  6. järk; 3) kanne 19: 20.12.1983 omistati avaldajale liimija
  7. järk; 4) kanne 20: 05.10.1987 omistati avaldajale puidupainutaja
  8. järk; 5) kanne 21: 30.06.1989 vallandati avaldaja töölt seoses üleviimisega kooperatiivsesse ettevõttesse Desurek. Liimija ja puidupainutaja ametinimetusi loetelu nr 2 ei sisalda. Tunnistajate E E ja N Ni ning avaldaja X Xi enda sõnul olid avaldaja tööülesanneteks reketitoorikute valmistamine, mis seisnes 150 cm pikkuste spooniribade kokkuliimimises ja kuumpressil rõngakujuliseks pressimises. Liimimiseks kasutati karbamiidliime ja vaikliime, mis olid väga mürgised ja seetõttu tervistkahjustavad. Vaikliimide kasutamine tööprotsessis
  9. aastatel nähtub ka K/E Desurek 10.02.1993 õiendilt nr
  10. Käesolevale seisukohtade täpsustusele on lisatud väljavõte Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabrik „Dünamo” 1968 kollektiivlepingu punkt 52 ütleb, et kollektiivleping oli kehtiv ainult 1968 jooksul alates tema allakirjutamise kuupäevast, mistõttu ei puuduta dokument otseselt X Xi töötamise perioodi Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo”. Kuid kollektiivlepingu lisa nr 6 „Loetelu kahjulike töötingimustega kutsealade kohta, kellele antakse lisapuhkust” punktist 8 nähtub, et liimijatel, kes kasutasid liimimiseks karbamiidliime, oli õigus 12 lisapuhkuse päevale. X X rääkis kohtule, et ka temal oli õigus lisapuhkusele, mistõttu saab järeldada, et ka ajavahemikus, mil avaldaja töötas liimijana, käsitles Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo” liimija ametikohta kahjulike töötingimustega kutsealana, mis annab nimetatud ametikoha töötajale õiguse lisapuhkusele. Riigi Töökeskkonnaameti 26.02.1997 kiri nr 1-5/79 puudutab ajavahemikul 1969 – 1990 liimijana ja alates 1990 viimistlejana reketite valmistamisel töötamist AS-s Tarmel (endine eksperimentaalkombinaat Tarmel). Eelnimetatud kirja kohaselt kasutati reketite valmistamise tehnoloogilises protsessis lakke, lahusteid ja sünteesliime, mis sisaldasid formaaldehüüdi (
  11. ohuklass), tolueeni (
  12. ohuklass), 1-butanooli (
  13. ohuklass), ksüleeni (
  14. ohuklass), etüülatsetaati (
  15. ohuklass) jt. Nimetatud kemikaalide toimele olid allutatud kõik liimijad ja viimistlejad. Lisaks selgitatakse, et töötamine puittoodete viimistlejana, samas jaoskonnas ka liimijana, kes töötab
  16. või
  17. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide ja liimidega annab õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Tartu Pensioniamet Tööinspektsiooni 28.09.1998 kirja nr 238/1-2 kohaselt samastati mööblitööstuses liimija, kes töötas liimipressidel, kattes puidudetaile liimiga käsitsi või liimivaltsidega ja pressides detaile hüdropressil kuupressimise meetodil, ning kes kasutas liimimiseks sünteesliime, mis sisaldasid
  18. ohuklassi (fenooli, formaaldehüüdi ja nende derivaate) ja
  19. ohuklassi (karbamiidi ja selle derivaate), viimistleja kutsealaga, mis annab õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Nii X Xi kui ka tunnistajate sõnul töötas X X reketite valmistamiselt eelkirjeldatud tingimustes, mistõttu võiks tema ametinimetus olla viimistleja. 6 Ka Eesti Vabariikliku Nõukogu Eksperimentaal-suusavabriku „Dünamo” kollektiivlepingu lisa nr 9 „Tööliste ametialade loetelu, kellele makstakse töötasu kuumade, raskete ja tervistkahjustavate töötingimustega töödel kehtestatud tariifimäärade järgi” punktis 1 on nimetatud nii viimistlejad ja punktis 2 liimijad. Eeltoodud asjaoludest ja pensioniameti varasemast praktikast tulenevalt ning tuginedes tunnistajate ütlustele, saab X Xi töötamist liimijana ajavahemikul 16.02.1983 – 04.10.1987 lugeda loetelu nr 2 kood 16314 järgi töötamiseks puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt
  20. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Eeltoodud periood moodustab kokku 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistaja ütlused leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatu nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (

) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi

) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

§ 7lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul.

Seega soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 2 õigus 58aastaselt. X X jõuab eelnimetatud vanusesse 22.07.

  1. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 kood 16314 järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus puidutöötluses töötaval viimistlejal, kes töötab vähemalt
  3. ohuklassi kahjulikke aineid. X X soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel seoses töötamisega kuumpressija-liimijana. X.X soovib lugeda tõendatuks, et liimijana tema töötamist Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo“ (hilisem nimetus Desurek) ajavahemikul 16.02.1983 kuni 04.10.1987 saab lugeda loetelu nr 2 kood 16314 järgi töötamiseks puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega ja see periood moodustub kokku 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva. Kohus leiab, et ülalnimetatud asjaolu on tõendatud X.Xi tööraamatu sissekannetega nr 18-20, mille kohaselt X.X töötas Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo“
  4. ja 3.järgu liimijana (tl 5). 7 Tunnistaja E E tööraamatust (tl 17-20) nähtub, et aastatel 1981 kuni 1989 töötas ta Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo“ meistrina, so samal ajal, mil töötas seal ka X.X. Tunnistaja N N tööraamatust (tl 21-24) nähtub, et ta töötas Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo“ aastatel 1982 kuni 1989 2.,
  5. ja 4.järgu liimijana, so samal ajal, kui töötas seal X.X. Kooperatiiv ettevõte „Desurek“ (Eksperimentaal-suusavabrikus „Dünamo“ hilisem nimetus 10.02.1993 õiendiga nr 81 on tõendatud, et N.N (sünd 31.10.1944) töötas Tartu reketite tsehhis tervistkahjustaval tööl vaikliimiga pressliimijana alates 01.12.1982 kuni 17.04.1985 (tl 25). Tunnistaja E.E (sünd 16.09.1939) seletas kohtus (tl 44), et ta töötas 1959 kuni 1993 suusavabrikus ja X.X alates 1980-ndatest aastatest ja seda liimipressijana masinatsehhis, kus liimiti reketitoorikuid. Üks reketivariant koosneb umbes 10-20 liistust. Kokku pannakse ühele reketile 10 liistu, mis on vähemalt 150csm pikad ja kuni 2 mm paksusega, seetõttu tuleb need liimida ning seda karboniit- ja sünteetiliste liimisega, mis on väga mürgised. Liiste pressiti kokku metall- ja hüdropressidega, mis olid kuumpressid. Liimijad, kes nende pressidega töötasid, tegid eriti tervistkahjustavat tööd. Pressiliimijatel oli töö kõige raskem, neil läksid käed kärna, neil olid väga halvad töötingimused, mõni ei pidanud üle nädalal sellel tööl vastu ja lahkus. Pressiliimijad said kaks nädala rohkem puhkust ja tööajal anti neile piima. Liistude vahelepanemiseks kasutati karbamiid- ja sünteetilisi liime. Toorikud liimiti ja pandi pressi vahele. X.X töötas puidutöötluses puitlaastplaatide pressijana kuumpressimisel ja kasutas vähemalt
  6. ohuklassi kahjulikke aineid, kuhu kuuluvad ka atsetoonid. Tunnistaja N.N (sünd 31.10.1944) seletas kohtuistungil (tl 47), et ta töötas X.Xiga suusavabrikus „Dünamo“ koos alates 01.02.1982 ja seda peaaegu 10 aastat. Suusavabrikusse läksid nad tööle ühel ajal. Tema ja X.X töötasid kahekesi vaikliimiga pressliimijatena. Sellel ametikohal töötajad pidevalt vahetusid, nende käes läksid kärna, kinnastega seal töötada ei saanud. Ta töötas X.Xga ühel operatsioonil, seal oli üks valts ja kaks pressi. Nad liimisid kokku puitplaate ja pressisid need kuumpressis. Töö tegemisel kasutasid nad valkliime, mis olid kahjulikud. Neile anti piima ja pikemat puhkust. Kui „Dünamo“ nimetati ümber „Desurek“-ks, siis nende töö jäi ikkagi samaks. Kohus on seisukohal, et X.Xi avalduses toodu on tõendamist leidnud suusavabriku „Dünamo“ 1968 kollektiivlepingu lisaga nr 6, milles on märgitud, et liimijad kasutasid karbamiidliime ja said 12 päeva lisapuhkust (tl 63). Nimetatud kollektiivlepingu lisas nr 9 on märgitud tööliste ametialade loetelu, kellele makstakse töötasu kuumade, raskete ja tervistkahjustavatel töödel ja selle nimekirja nr 2 all on nimetatud liimijad (tl 65). Samuti on X.X avalduses toodud tööstaaž liimijana leidnud kinnitust AS Tarmelile Riigi töökeskkonnameti poolt 26.02.1997 väljastatud tõendiga nr 1-5/
  7. AS Tarmel valmistas reketeid samasuguse tehnoloogia alusel nagu suusavabrik „Dünamo“, mistõttu saab nendes ettevõtetes liimija töö samastada. Tarmelis töötanud liimija sai soodustingimustel vanaduspensionit. Taolist asjaolu saab kasutada käesolevas asjas kaudse tõendina (seda Tartu Pensioniameti esindaja ettepanekul). Nimetatud dokumentidega on tõendatud, et reketite lõplikul viimistlemisel kasutasid viimistlejad liimimisel
  8. ja
  9. ohuklassi aineid. Tehnoloogilises protsessis kasutati lakke, lahusteid ja sünteesliime, mis sisaldasid formaldehüüdi ja teisi
  10. ja
  11. ohuklassi kemikaale. Nende kemikaalide toimele olid allutatud 8 kõik liimijad ja viimistlejad. See asjaolu annab õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 alusel (tl 66). Tööinspektsioon selgitas 29.09.1998 kirjas nr 238/1-2, et lihvija, lakkija ja liimija kutsealad on sarnased viimistleja kutsealaga. Kõigi nende kutsealade esindajad on töös puutunud kokku
  12. ja
  13. ohuklassi kahjulike ainetega ja nad on töötanud tervistkahjustavatel töötingimustel ning neil on õigus soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 alusel (tl 67 – 68). Kohus, analüüsinud tunnistajate ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid leiab, et tõendeid kogumis hinnates saab lugeda tõendatuks, et X X töötas Eesti Vabariigi Nõukogu Eksperimentaalsuusavabrikus „Dünamo“ (hilisem nimetus Desurek) liimijana ajavahemikul 16.02.1983 kuni 04.10.1987 ja seda saab lugeda loetelu nr 2 kood 16314 järgi töötamiseks puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, kuulub X.Xi avaldus rahuldamisele. Tamara Hrisoforova Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.