TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2434 Otsuse kuupäev 9. aprill 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi C. F. kaebus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks. Asja l

) § 27 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 10.01.

1. a määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi Tõendamise kord) § 19 lg 1 p 1 ja 2 ning § 26 lg
2. Kaebuse esitaja ei ole pensioniametile esitanud õigusaktides loetletud dokumente. Pensioniamet juhib tähelepanu asjaolule, et lisaks sunniviisilise asumise algtähtajale vajab tõendamist ka asumisel viibimise lõppkuupäev. Kaebuse kohaselt saabus C. F. Eestisse tagasi 1945.a mais. Viljandi Pensioniameti juures asuva pensionide määramise komisjoni 08.02.1994.a protokolliga on tõendatud, et C. F. lõpetas töötamise Enbekši - Dihhani kolhoosis 15.04.1945.a. Viljandi Linna TSN TK juures asuvale pensionide määramise komisjonile esitatud esildise kande nr 2 kohaselt asus C. F. Viljandi Tarbijate Kooperatiivi peakaupluse müüjana tööle 31.05.1945a. Käesoleval ajal on C. F. pensioniõigusliku staaži hulka ühekordselt arvestatud ajavahemik 06.07.1941.a – 15.04.1945.a, mil C. F. töötas Lõuna Kasahhi oblastis Enbekši-Dihhani kolhoosis töölisena. Nimetatud periood on C. F. pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud

§ 28alusel.

Kaasatud isik on arvamusel, et kui kaebuse esitaja sundevakueerumine tuvastatakse kohtu poolt, siis arvestatakse ka eelnimetatud periood C. F. pensioniõigusliku staaži hulka kolmekordselt. Kohtu põhjendused ja otsus 6.Kaebus on tähtaegne ja lubatav. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust kaebuse tähtaegsuses ja lubatavuses, mis tuleneb Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 3 2 punktist 3, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Ka kohtupraktikas on tunnustatud halduskohtu pädevust analoogsete vaidluste lahendamiseks. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on pensioniõigusliku staaži tõendamiseks pädeva kohtu määramise küsimuses asunud

1. oktoobri
2. a määruses asjas nr 3-2-1-104-03 seisukohale, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium
3. novembri
4. a määruses asjas nr 3-2-1-105-
5. Viidatud määrustes asus Riigikohus seisukohale, et pensioniõigusliku staaži tuvastamine riikliku vanaduspensioni saamiseks soodustingimustel kuulub halduskohtu pädevusse. 7.Esimese astme halduskohus on seisukohal, et kaebuse esitaja nõue on põhjendatud, mille tõttu esineb nii õiguslik kui faktiline alus avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks ja kaebuse rahuldamiseks. 8.ReprS § 2 lõike 1 punkt 7 sätestab, et õigusvastaselt represseeritud isik (edaspidi represseeritu) käesoleva seaduse mõistes on isik, kes repressiooni ajal oli Eesti Vabariigi kodanik või
6. aasta
7. juuni seisuga Eestis õiguspäraselt asunud mittekodanikust alaline elanik, välja arvatud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel
8. aasta
9. septembril sõlmitud lepingu (nn baasidelepingu) ja sellest tulenevate aktide alusel Eestisse tulnud või toodud isik, kes deporteeriti (küüditati või asustati ümber) tema alalisest, okupeeritud territooriumil olevast elukohast kas okupantriigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, või kes jäeti pärast karistuse ärakandmist sundasumisele väljapoole Eesti territooriumi. ReprS § 13 lõike 1 punkt 2 sätestab, et Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse represseeritu õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku, sealhulgas põgenemise ja hilisema vahistamise vaheline aeg kolmekordselt.

§ 27

lõige 1 sätestab, et pensionistaaž on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.

§ 27

lõige 3 sätestab, et pensioniõigusliku staaži tõendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määruse nr 6 Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 19 lõike 1 punktid 1 ja 2 sätestavad, et rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aega tõendatakse rehabiliteerimistunnistusega või muu dokumendiga, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Tõendamise korra § 25 lõige 2 sätestab, et kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas dokumendis on märgitud ainult pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu aasta ja kuu, märkimata kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu kuupäevaks vastava kuu 15. kuupäev.

§ 28

sätestab, et kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. 9.Kaebuses toodud asjaolude tõendamiseks on kaebuse esitaja kohtule esitanud järgmised tõendid. Isikutunnistuse koopiaga (tl 8) on tõendatud, et kaebuse esitaja on Eesti Vabariigi kodanik. Represseeritu tunnistuse nr 13794 koopiaga (tl 7) ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu 3 Pensioniameti 05.01.2006.a otsusega nr OR1035-1 (tl 11-12) on tõendatud, et kaebuse esitaja puhul on tegemist okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikuga. Riigiarhiivi 05.07.2005.a teatisega (tl 9) ja Venemaa Punase Risti otsingu ja informatsiooni keskuse 03.10.2006.a teatisega (tl 15) on tõendatud, et ei ole leitud kirjalikke tõendeid kaebuse esitaja Teise maailmasõja ajal Nõukogude tagalas oleku kohta. Tunnistaja M. S. kirjalike vastustega kohtule (tl 42) on tõendatud, et tunnistaja tunneb C. F. Tunnistaja elas

1. juulil
2. aastal Viljandi linnas, kust ta samal päeval 20 aastaselt evakueerus sunniviisiliselt Nõukogude Liidu tagalasse koos C. F. Tunnistaja viibis Tsuvassi ANSV-s koos C. F. Eestist lahkumine oli sunniviisiline, mis väljendus juutide sihikindlas hävitamises natsistliku Saksamaa võimude poolt, mis seisnes muuhulgas juutide tapmises Riias 1941.aasta juulis. Tunnistaja ja C. F saabusid tagasi Eestisse
3. mail 1945.a. Tunnistaja E. G. ütlustega (tl 56) on tõendatud, et tunnistaja tunneb C. F. ja tema abikaasat. Tunnistaja elas 1941.aastal Tallinnas, kuid viibis
4. juulil 1941.a Viljandis, kus oli sugulastel külas. Tunnistaja, kes oli sel ajal 21 aastane ja C. F. evakueerusid
5. juulil 1941.a Nõukogude Liidu tagalasse juutidele mõeldud ešeloniga. Eestist lahkumine toimus sunniviisiliselt, et päästa elu, kuna sakslased olid Riias juba tapnud kaks tunnistaja sugulast. Tunnistaja ja C. F. viibisid Tsuvassi ANSV-s koos lühikest aega, kuna neid saadeti erinevatesse kolhoosidesse. Neil ei olnud liikumisluba ja nad ei saanud ka naaber rajooni minna. Kaasatud isiku poolt kohtule esitatud tõendite kohaselt on Viljandi Pensioniameti juures asuva pensionide määramise komisjoni 08.02.2004.a protokolliga (tl 25, 26) tõendatud, et
6. juulist 1941.a kuni 1945.aasta aprillini töötas C. F. Lõuna Kasahhi oblastis Enbekši - Dihhani kolhoosis töölisena.
7. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebuse esitaja evakueerus
8. juulil 1941.a Viljandist otsese repressiooni ohu tõttu sunniviisiliselt Nõukogude Liidu tagalasse Tsuvassi ANSV-sse, kus ta viibis kuni
9. maini 1945.a. Roby Koik Kohtunik 4