Lepingulisest suhtest tekkinud rahalise kohustuse rikkumine on üldjuhul tahtlik rikkumine. Arvete, meeldetuletuste ja muu sellesarnase kättesaamine ei ole oluline, sest iga teovõimeline inimene teab, et temale osutatud teenuste eest tuleb tasuda. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis X vastu VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel 6874,97 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 3437,49 krooni ja viivis 3437,48 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja taotles hageja nõudele
lg 1 alusel aegumise kohaldamist, kuna väidetav võlasuhe muutus sissenõutavaks rohkem kui kolm aastat tagasi ja nõue on aegunud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb 26.06.2002 ja 17.12.2002 sõlmitud liitumislepingutest (tl 7-10) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 30.09.2002, 31.10.2002, 30.11.2002, 31.12.2002, 31.01.2003 ja 28.02.2003 arved (tl 12-17), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 28.02.2003 arve tasuma 20.03.2003. Hagi on kohtule esitatud 28.09.2006.
lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (
). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (
Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat.
lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
lg 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (
Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 28.09.2006, millest tulenevalt on möödunud
lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates viimase arve tasumise tähtajast 20. märtsist 2003). VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele 2 katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb
§-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.