võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi on võlgnikul õigus kohustuse rikkumise korral selle täitmist nõuda. Lähtuvalt
lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest vastutama. Oma olemuselt on käendusleping võlaõiguslik leping, millega üks isik (käendaja) võtab endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees teatud kolmanda isiku (põhivõlgniku) poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest võlausaldajale. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on väär järeldada, et võlausaldajal on nõue käendaja vastu üksnes siis, kui tuvastatakse, et põhivõlgnik oma kohustusi ei täida (kohtuasi nr 3-2-1-11306). Kostja väide, nagu vastutaks kostja üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet OÜ kui põhivõlgniku vastu rahuldada, on seega ekslik ning hageja teostab menetlusõigusi heauskselt.
lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda.
lg 8 alusel on võlgnikul õigus nõuda viivise vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Tulenevalt eeltoodust võib käendaja võlausaldaja vastu kasutada vastuväiteid, mida saaks esitada ka põhivõlgnik ise. Selliste vastuväidete kasutamise õigus ei sõltu sellest, kas põhivõlgnik ise on suhtes võlausaldajaga sellistele vastuväidetele tuginenud.Kostja väide nagu oleks viivisenõue ebaselge, on järelikult alusetu, sest käendajal on õigus nagu põhivõlgnikulgi viivise suurusele vastu vaielda. Riigikohus on asunud seisukohale, et viivise kokkuleppelist suurust seadus ei piira. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest (kohtuasi nr 3-21-66-05). Hageja on kostjat tema kui käendaja vastu esitatavast nõudest varakult ( toim lk 10) teavitanud (ka on kostja põhivõlgnik OÜ juhatuse liige ning omanik, olles juba seetõttu asjast teadlik). Kohus märgib, et käenduslepingu sõlmimisel piiras kostja oma vastutust 150 000 krooniga. Sellega on pooled õiguskaitsevahendi ulatuses kokku leppinud ning kohtul puudub alus eeltoodusse sekkuda. Nõutav viivis on võrreldes põhivõlaga väiksem ning juba seetõttu mõistlik. Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks ning märgib, et põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Samuti ei pea kohus vajalikuks viivise arvutust selle mahukust arvestades kohtuotsuses üle korrata, nõustudes hagiavalduses tooduga (arvutuste tabel toim lk 1 ja 2 ). Lähtuvalt eeltoodust ning põhivõla suuruse omaksvõtust jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning 150 000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. KOHTUNIK EPP HAABSAAR
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.