Tsiviilasi nr 2-06-13289 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 12. veebruar 2007 Tsiviilasi KÜ V. 2 ( pankrotis) hagi K.L.

) § 5 lõike 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.

§ 17

lõike 1 kohaselt kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid.

§ 1

lõike 1 kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuste aluse ja lõpetamise erisused. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt korteriühistuseaduses reguleerimata

imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 12 lõike 4 kohaselt mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ette nähtud korras. Korteriühistu põhikirja punkti 6.2.6 kohaselt kuulus laenu võtmise otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Ühistu põhikirja punkti 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistu põhikirja punkti 6.6 kohaselt annab iga korteriomand üldkoosolekul ühe hääle. Laenu võtmise otsustamiseks peab põhikirja punkti 6.7 kohaselt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ( põhikiri tl. 28-35).

1. veebruaril
2. aastal toimus korteriühistu korteriomanike erakorraline üldkoosolek, millest võttis protokollist ( tl. 110) nähtuvalt osa viis korteriomanikku kaheksast. Seega oli koosolek otsusevõimeline. Koosoleku protokolli kohaselt oli päevakorras ka laenu võtmine Ühispangast viilkatuse ehitamiseks ja koosolek otsustas ka laenu võtta summas 151 182 krooni. Koosoleku protokolli lisa 2 ( tl. 36) kohaselt hääletas otsuse poolt 7 korteriühistu liiget kaheksast. Üldkoosolek otsustas, et laenumaksed jagunevad kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. Tähtajaks tasumata arvelt tasutakse viivist. Koosolekut protokollis Kostja
3. Kohus leiab, et hageja nõue tuleneb korteriühistu liikmete 08.02.2004.a. üldkoosoleku otsusest, mille kohaselt on korteriühistu liikmed - korteriomanikud kohustatud tasuma laenumakseid. Hageja esindaja on esitanud kirjaliku laenukohustuse arvestuse jaotatuna korteritele kuni 07.04.2009 ( tl. 118-121) ja on kohtuistungil suuliselt selgitanud nõude arvestuslikku alust ( tl.198) ja kostjad ei ole selles osas ka hagile vastu vaielnud. Kostja 1 pidi perioodil
4. juuni 2004 kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 tasuma korteriühistule 5411.44 krooni. Kostja 2 pidi samal perioodil tasuma 8128.03 krooni. Samas väidavad kostjad, et nad on oma kohustused laenu tagasimaksete osas täitnud. Kostja 1 on esitanud kohtule koopiad kassaorderi kviitungitest ( tl. 76-78), mille kohaselt on Kostja 1 tasunud perioodil 20.09.2003 – 20.mai 2004 hageja kassasse kaheksal korral erinevaid rahasummasid. Samas on nimetatud koopiate kohaselt maksjaks ja vastuvõtja esindajaks olnud üks ja see sama isik Kostja 1, kes teatud ulatuses tegutses korteriühistu raamatupidajana. Kuna osad Kostja 1 poolt kohtule esitatud kviitungitest olid paljundatud viisil, et koopial puudus kviitungi alumine serv, esitas Kostja 1 kohtule täiendavalt kviitungite nr. 4 ja 16 täielikud 4 koopiad ( tl. 89). Kostja 1 avaldas, et ta ei pea vajalikuks esitada teiste kohtule esitatud puudulikult kopeeritud kassaorderite terviklikke kviitungeid kohtule, samuti ei pea ta vajalikuks esitada kviitungite originaale ( tl. 197). Kohus leiab, et Kostja 1 vastuväited ja tema poolt esitatud tõendid ei tõenda Kostja 1 poolset laenukohustuse täitmist. Asjas on tõendamist leidnud, et korteriühistu liikmed pidid ühistule tasuma nii osamaksu, igakuulist hooldustasu kui ka laenumakseid. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii korteriühistu põhikirja p.-dega 3.2.5 ja 3.2.6 ( ühistu liige on kohustatud tasuma ühe aasta jooksul pärast ühistu asutamist osamaksu üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ja regulaarselt üks kord kuus juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks ettemakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras tl.148) kui ka korteriühistu liikme Aive Visnapuule väljastatud arvetega juulis ja augustis 2004.a. ( tl. 107 108). Nimetatud arvetes on eraldi real märgitud hooldustasu hinnaga 8 krooni m2 eest, samuti on võimalik laenu tagasimakse märgitud eraldi positsioonina igakuisest hooldustasust eraldi. Arved on koostanud raamatupidajana Kostja 1, kes ei ole hageja esindaja nimetatud väitele kohtuistungil vastuväiteid esitanud ( tl. 198). Kohtule Kostja 1 poolt esitatud kassaorderi kviitungite koopiatest ei nähtu, et nimetatud kassaorderite alusel on Kostja 1 tasunud hageja kassasse just hagis nõutavaid laenumakseid. Samuti ei nähtu laenumaksete tasumine Kostja 1 poolt hageja pangakontole. Hageja SEB Eesti Ühispangas asuva pangakonto väljavõtete kohaselt ( tl. 122, 156-160) on K.L. nimelt tehtud hageja pangakontole järgmised maksed: 29.03.2004.a. – kassast krt.2 hooldustasu summas 2993.25 krooni; 15.04.2004.a. – arve 2/4 arvestuskuu aprill 2004 summas 408 krooni; 04.06.2004.a.- kassast 1800 krooni; 07.06.2004 – kassast 500 krooni. Ka nimetatud maksetest ei nähtu, et Kostja 1 oleks tasunud just hagetavat laenumakset. Kostja 1 ei vaidlusta, et ta väljastas korteriühistu liikmetele arveid ja pidas ühistu kassat ( tl. 8384), mistõttu ei saa ka pangaarvele Kostja 1 nimelt kassast tehtud makseid pidada Kostja 1 poolt laenumaksete tasumiseks. Seetõttu on alusetud ka Kostja 1 vastuväited hagile selles, et ühistu ei ole talle esitanud arveid laenukohustuse jagamiseks ( tl. 197), mistõttu ta ei ole pidanudki neid makseid tasuma. Mitte millegagi ei ole tõendatud ka Kostja 1 väited selles, et ta tasus enda ja Kostja 2 poolt ühistu kassasse tasutud laenumaksete arvelt sularahas katusetööde ettemaksu omafinantseeringu osas otse töö teostajale OÜ-le Tartumaa Ehitus ( tl. 85). Kuigi kohus selgitas Kostjale 1 nimetatud väite tõendamise vajadust ( tl. 85), ei pidanud Kostja 1 täiendavate tõendite esitamist vajalikuks ( tl. 197). Kuna hageja raamatupidamisdokumentide asukoht on teadmata, siis hageja esindaja väitel hageja valduses Kostja 1 väidet tõendavaid dokumente ei ole. Hageja esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil on ta pöördunud korduvate päringutega ka ehitaja OÜ Tartumaa Ehitus poole, kuid päringutele ei ole vastatud. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et Kostja 1 vastuväited hagile on ka vastuolulised. Üheltpoolt eitab Kostja 1 üldse maksekohustust ja samal ajal väidab, et on hagetava kohustuse juba ammu täitnud. Kohus leiab, et ka Kostja 2 vastuväited hagile ja tema poolt esitatud tõendid ei tõenda Kostja 2 poolset laenukohustuse täitmist. Kostja 2 on enda väidete kohaselt kõik maksed hagejale teinud sularahas oma õe Kostja 1 kaudu. Hageja pangaarvele Kostja 2 makseid ei ole kunagi teinud. Kostja 2 on esitanud väidetavate laenumaksete tasumise tõendamiseks kohtule viis kassaorderi kviitungi koopiat ( tl. 184-185), mille kohaselt on Kostja 2 tasunud
5. mail 2004.a. osamaksu 400 krooni,
6. mail 2004.a. arve nr. 8/5 alusel 2000 krooni; vastavalt kokkuleppele
7. märtsil 2004.a. 3000 krooni, ettemaksena
8. mail 8000 krooni ja maikuu eest krt. 8
9. mail 612.80 krooni. Seega ei nähtu nimetatud dokumentide koopiatest, et Kostja 2 oleks tasunud just hagetavate laenumaksete eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et teise poole vastuväite korral ei saa pool tõendada oma väidet dokumentaalse tõendi koopiaga, mille kohaselt on ta ise või tema lähikondne olnud nii makse teostaja kui ka makse saaja esindaja ( käesoleval juhul kassapidaja). Kassasse raha laekumine Kostjate poolt väidetud ajal ja viisil tuleb lugeda mitte tõendatuks. 5 Vastuseks kostjate vastuväitele selles, et kuna kostjad on tasunud hagejale osamaksu, siis ei pea kostjad ühistu liikmetena vastutama ühistu kohustuste eest, märgib kohus järgmist. Tulenevalt laenulepingust, mis on sõlmitud hageja ja SEB Eesti Ühispanga vahel, on kohustatud isikuks panga ees tõepoolest hageja. Samas on laen võetud ehitise, kus korter asub, katuse remondiks. Korteriomanikud ise on vastavalt üldkoosoleku protokollile olnud nõus tasuma laenumakseid kui korteriühistu majandamiskulu.

§ 15´lg.

1 on majandamiskulud

-i tähenduses just korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama §-i lg.2 kohaselt loetakse

-i tähenduses eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks

-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Ka hageja põhikiri ei sätesta teisiti. Seega on kostjatel täitmata kohustus hageja ees ja käesoleva hagiga ei sunnita kostjaid vastutama ühistu kohustuste eest. Seega ei välista ka osamaksu väidetav tasumine kostjate poolt hageja käesolevat nõuet. Kostja 1 on kohustatud tasuma hagejale laenumakseid nõutaval perioodil

1. juuni 2004 kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 summas 5411.44 krooni ja nimetatud rahasumma tuleb Kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista. Kostja 2 on kohustatud tasuma hagejale laenumakseid nõutaval perioodil
2. juuni 2004 kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 19.10.2005 summas 8128.03 krooni ja nimetatud rahasumma tuleb Kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista. KOHTUKULUD TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannavad menetluskulud kostjad. Kumbki kostja kannab menetluskulud osas, milles tema vastu nõue rahuldati. Kohtunik 6