kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale kokku krediiti 38 011.88 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sisaldub lepingu üldtingimuste p 4.1.1, mille kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 16.02.2006 kostjat ülaltoodud alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes
lg 2 tulenevalt kostjale võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3, 8.3 ja 7.7 ning
§§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ning kahjuhüvitist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kokkuleppe nr 1 järgi oli viivisemääraks intressimäär ehk 26,55% võlgnetavalt summast aastas. Seisuga 04.09.2006 oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 4324.04 krooni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 7602.38 krooni. Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 29 000 krooni.
Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 29 000 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, kokkulepe nr 1, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (2250 krooni). II. Kohtumenetluse käik Kostja aadressil väljastatud hagimaterjalid on pereliikme poolt vastu võetud 30.09.2006 edasiandmiseks kostjale. Kostja vastust hagile ei esitanud. Ka 15.12.2006 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, teatades kohtule telefoni teel, et viibib välismaal ning soovib asja lahendada hagejaga sõlmitava kokkuleppe alusel. 22.02.2007 teavitas hagejat kohut kirjalikult kompromissi sõlmimise võimatusest, kuna kostja ei ole läbirääkimiste pidamiseks mingit huvi üles näidanud. Kostja ei ilmunud ka 02.04.2007 toimuvale kohtustungile, kuigi kohtukutse on kostja isiklikult vastu võtnud juba 01.03.2007; mitteilmumise põhjust ei ole ta teatanud. Hageja volitatud esindaja taotleb kohtuistungil 02.04.2007 asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagis toodud alustel ja ulatuses, kuna vaatamata kostja poolt kättesaadud hagimaterjalidele ja ka kohtukutsetele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka võlgnevust tasuma asunud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostjale on väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutsed hagiavalduses märgitud elukoha aadressil, kus need on kostja poolt ka vastu võetud. Materjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat kirjalikult hagile vastama, hoiatades samas TsMS § 407 sätestatud tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsusega hagi rahuldamise võimalusest. Arvestades hagis esitatud nõude suurust, pidas kohus vajalikuks anda kostjale võimalus olla kohtus ära kuulatud ning määras välja kohtuistungi ajad – 15.12.2006 ja 02.04.2007. Vaatamata kohtukutsetel märgitud TsMS § 410 sätestatud õiguslikest tagajärgedest ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka mitteilmumise põhjust teatanud. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega nii hagiavaldusele vastamiseks kui kohtuistungiks ettevalmistamiseks, mistõttu kostja mitteilmumise tõttu ei oleks kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda. Seega, hageja nõue on ka õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna tagaseljaotsusega kuulub hagi täielikult rahuldamisele, siis asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS § 173; 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann Kohtuotsus jõustus: 19.aprillil 2007.a. Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.