← Eesti

3-05-437/3

Obsah (12)§ 6§ 8§ 64§ 41§ 24§ 19§ 52§ 42§ 7§ 67§ 39§65

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-437 (endine nr 3-274/05) Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2006 Kohtunik Kolleegium koosseisus Eda Muts, Roby Koik ja Mai Saunanen Koht

) § 38 lg 6 p 5 õiguslik analoog, mille kohaselt on ostja kohustatud tagatise tagastama 3 tööpäeva jooksul ka neile pakkujatele, kes pakkumist ei esitanud. Ostjal on õigus enda käes hoida vaid nende pakkujate tagatisi, kes on pakkumise esitanud, pakkumiste esitamise tähtaeg oli

  1. november 2004.a. kell 14.
  3. novembril 2004.a. pöördus AS H.L. Tallinna Halduskohtusse taotlusega kohustada Tartu Maavalitsust täitma Tallinna Ringkonnakohtu 29, novembri 2004.a. määrust esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta. Vastavalt PKD punktile 15.
  4. oli pakkumiste esitamise tähtaeg 01.11.2004.a. kell 14.00., kuid Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt peatus pakkumismenetlus 29.10.2004.a. kuni
  5. detsembrini 2004.a.
  6. detsembril 2004.a. jättis Tallinna Halduskohus AS H.L. kaebuse rahuldamata. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et ostja on läbi tagatisraha tagastamise kõrvaldanud kaebaja pakkumismenetlusest, tagatisraha tagastamine ei ole käsitletav Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2004.a. määruse täitmatajätmisena.
  7. detsembril 2004.a. tasus AS H.L. uuesti pakkumise tagatisraha summas 30 000 krooni. 2
  8. novembril 2004.a. pöördus AS H.L. avaldusega Riigihangete Ameti poole teostada järelevalvet ja kontrollida Riigihangete seaduste täitmist Tartu Maavalitsuses, kuna peatatud pakkumismenetluse ajal tagastas maavalitsus avaldajale tagatisraha.
  9. detsembril 2004.a. vastas Riigihangete Amet AS H.L. avaldusele ning selgitas, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise üle teostab kontrolli Tallinna Halduskohus, kelle poole oleks põhjendatud pöörduda sellekohase taotlusega. Samas peaks kohus andma ka hinnangu, miks ei ole senini määratud uut pakkumiste esitamise tähtaega või on tagastatud AS-le H. L. pakkumise tagatisena tasutud summa.
  10. detsembril 2004.a. kirjaga nr. A-2/284 pöördus AS H.L. teabenõudega Tartu Maavalitsuse poole soovides teavet riigihanke pakkumismenetluse jätkamise kohta: pakkumise esitamise koha, tähtpäeva ja kellaaja; pakkumiste avamise, kuupäeva ja kellaaja ja protseduuride ning pakkumise esitamise viisi kohta. 27.detsembri 2004.a. kirjaga nr. 1.2-2/2051 vastas Tartu Maavalitsus AS H.L. teabenõudele ning teavitas aktsiaseltsi, et käesolevaks ajaks ei ole tehtud otsust selle kohta, kas pakkumiste esitamiseks kehtestatakse uus tähtaeg. Kui pakkumiste esitamiseks kehtestatakse uus tähtaeg, siis viiakse sisse asjakohased muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse. Kõigile pakkumise kutse dokumendid välja võtnud isikutele teatatakse kutse dokumentidesse sisse viidud muudatustest õigusaktides sätestatud korras. Kui pakkumiste esitamiseks uut tähtaega ei kehtestata, siis määratakse esitatud pakkumiste avamise aeg. Nimetatud aeg tehakse teatavaks kõigile pakkumise esitanud isikutele.
  11. jaanuari 2005.a. kirjaga nr. A-2/291 esitas AS H.L. taas samasisulise teabenõude Tartu Maavalitsusele.
  12. jaanuari 2005.a. kirjaga nr. 1.2.-2/95 vastas Tartu Maavalitsus teabenõudele, et maavalitsus ei ole teinud pakkumismenetluse jätkamiseks vajalikes küsimustes otsuseid.
  13. jaanuari 2005.a. pöördus AS H.L. taotlusega Tallinna Halduskohtusse ning palus kohustada Tartu Maavalitsust täitma Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2004.a. määrust osas, millega kohustati ostjat pärast pakkumisemenetluse peatamist määrama uus pakkumiste tähtaeg.
  14. veebruaril 2005.a. jättis Tallinna Halduskohus AS H.L. taotluse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohtu määruses märgitu " Pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks " ei ole käsitav esialgse õiguskaitse abinõuna, sest määruse resolutiivosa sellist ettekirjutust ei sisalda. Ning isegi, kui käsitada seda lauset esialgse õiguskaitse abinõuna, ei oleks tegemist määruse täitmata jätmisega, sest mingit tähtaega, mille jooksul uus pakkumismenetluse tähtaeg tuleks kehtestada, ringkonnakohus ei ole määranud.
  15. märtsil 2005.a. loobus AS H.L. Tallinna Halduskohtusse
  16. septembril 2004.a. esitatud kaebusest seoses kaebuses toodud asjaolude äralangemisega. AS-le H. L. omistati ISO kvaliteedistandardi sertifikaat
  17. detsembril 2004.a.
  18. mail 2005.a. andis Tartu maavanem korralduse nr 521, millega määras riigihanke pakkumiste avamise ajaks riigihankes „Avalik liinivedu Tartu maakonnabussiliinidel (viitenumber 013115)
  19. mai 2005 kell 9.00 Tartu Maavalitsuses, Riia
  21. mai 2005.a. protokolli kohaselt otsustas Tartu Maavalitsuse riigihanke pakkumiste hindamise komisjon teha maavanemale ettepaneku tunnistada pakkuja AS T. kvalifitseerimistingimustele vastavaks.
  22. mail
  23. a. andis Tartu maavanem korralduse nr 585, millega tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihankele „Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel( viitenumber 013115) tähtaegselt pakkumise esitanud pakkuja AS T. kvalifitseerimistingimustele vastavaks. 3
  24. juunil 2005.a. otsustas riigihanke komisjon teha maavanemale ettepaneku tunnistada pakkuja AS T. poolt esitatud pakkumine vastavaks.
  25. juunil 2005.a. andis Tartu maavanem korralduse nr 597, millega tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihankele „Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel (viitenumber 013115) AS T. poolt esitatud pakkumine vastavaks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.
  26. juunil 2005.a. hindas riigihanke komisjon AS T. pakkumist ja otsustas teha maavanemale ettepaneku tunnistada pakkumine edukaks.
  27. juuni 2005.a. korraldusega nr 603 tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihanke „Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel”, viitenumbriga 013115 edukaks pakkumiseks AS T. poolt esitatud pakkumine. 20 juunil 2005.a. sõlmis Tartu Maavalitsus AS-ga T. avaliku teenindamise lepingu nr
  29. juunil 2005.a. esitas AS H.L. Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maavanema
  30. mai 2005.a. korralduse nr. 521 ja
  31. mai 2005.a. pakkumiste avamise protokolli tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks - riigihanke pakkumismenetluse peatamiseks.
  32. juuni
  33. a. kohtumäärusega jättis halduskohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
  34. septembril
  35. a. esitas AS H.L. kaebuse täienduse. Kaebuse esitaja taotles täiendavalt pakkuja kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise otsuste tühistamist ja Tartu Maavalitsuse ja AS T. vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse taotlused ja põhistus AS H.L. esitas
  36. juunil 2005 Tartu Halduskohtule kaebuse ning
  37. septembril 2005 kaebuse täienduse. Kaebaja lõplikud taotlused olid: 1) Tühistada Tartu maavanema
  38. mai
  39. a korraldus nr 521; pakkumiste avamise protokoll
  40. maist
  41. a.; Tartu maavanema
  42. mai
  43. a korraldus nr 585; Tartu maavanema
  44. juuni
  45. a. korraldus nr 597 ja Tartu maavanema
  46. juuni
  47. a korraldus nr 603; 2) Tuvastada Tartu Maavalitsuse ja AS-i T. vahel
  48. juunil
  49. a sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisus; 3) Teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada Tartu Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 013115), tegema vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetluse lõpule. Kaebaja oli seisukohal, et kaebuse täiendavad taotlused on esitatud tähtaegselt. Vastavaid haldusakte pole AS-le H. L. nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Täiendavad taotlused on esitatud sellise kaebuse täiendusena, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus AS-1 H. L. oleks õigus ja võimalus esitada pakkumine Tartu Maavalitsuse poolt korraldatud riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (viitenumber 013115), osaleda seaduslikul viisil läbiviidaval pakkumisel ning edu korral saavutada hankelepingu sõlmimine. Kaebuse esitaja viitas siinkohal Riigikohtu Halduskolleegiumi
  50. mai 2004.a. otsusele nr 3-3-114-
  51. Kaebaja arvates on Riigikohtu osundatud otsuse järeldused kohaldatavad ka AS-i H. L. 4 kaebusele ja selle täiendusele. Kaebuse täienduses toodud taotlused on hõlmatud esialgse kaebuse eesmärgiga, AS H.L. ei teosta protsessiõigusi pahauskselt, vaid soovib kaitset oma õigustele, mida Tartu Maavalitsus on pakkumismenetluses oluliselt ja ilmselt tahtlikult rikkunud. Kaebaja oli seisukohal, et Tartu Maavalitsus on vääralt tõlgendanud Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2004.a. määruse sisu ja tähendust. Seetõttu ei nõustu kaebaja ka Tartu maavanema
  52. mai
  53. a. korralduse nr 521 põhjendustega.

§ 6

määratleb pakkumismenetluses osalejad, kelledeks on ostja ja pakkujad.

§ 8

sätestab pakkumismenetluse algamise ja lõppemise alused ning kõik teised toimingud, mis jäävad nimetatud ajavahemiku, (pakkumiste esitamine, pakkumiste avamine, pakkumiste vastavaks tunnistamine jne) kuuluvad pakkumismenetlusse, mistõttu HKMS § 12 'lg 3 p l tähenduses tehtavad otsused (peatada vaidlustatava haldusakti täitmine) on kohustuslikud kõigile protsessiosalistele: nii kaebuse esitajale (pakkujale) kui ka asutusele, ametnikule või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitevale muule isikule, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus esitati (ostjale), mis tähendab aga seda, et mitte ühelgi pakkumismenetluses osalejal ei ole õigus teha mistahes toiminguid peatatud pakkumismenetluse ajal s.h. pakkujatel esitada pakkumisi. Kõik peatatud pakkumismenetluse ajal tehtud toimingud on tühised. AS H.L. ei eitanud seda, et

§ 64

ja 67 sätestatud juhtumid keelavad otseselt vaid ostja tegevuse peatatud pakkumismenetluse ajal ning ei reguleeri pakkujate käitumist peatatud pakkumismenetluses. Samas arvas kaebaja, et ostja kohustus on tagada riigihanke korraldamisega püstitatud eesmärgi tegelik realiseerimine. AS H.L. oli seisukohal, et

§ 41lg l mõtte kohaselt ei olnud 01.11.2004.a.

pakkumiste esitamise tähtaeg saabunud, kuna pakkumismenetlus peatus ajavahemikul 29.10.-20.12.2004.a. ning seetõttu enne 29.10.2004.a. esitatud pakkumised ei jõustunud. Ekslik on Tartu Maavalitsuse arvamus, et 01.03.2005.a., kui AS H.L. loobus kaebuse menetlemisest Tallinna Halduskohtus, taastus pakkumismenetluses endine olukord ja pakkumiste esitamise tähtaeg 01.11.2004.a. jäi jõusse. Kõik pakkumismenetluse käigus ostja poolt tehtud otsused ja toimingud on õigusvastased ning otsused tuleb tühistada, sest need on tehtud olukorras, kus Tartu Maavalitsus ostjana pole pakkumise kutse dokumentides ja pakkumise kutses kindlaks määranud pakkumiste esitamise tähtaega. Tähtaja kindlaksmääramise nõue on sätestatud

§ 24lg l punktis 11 ja §-s 40.

Varasemalt 0l. novembrile 2004.a. määratud tähtaega ei saanud rakendada, sest pakkumismenetlus oli sel ajal Tallinna Ringkonnakohtu poolt

  1. oktoobri
  2. a. määrusega haldusasjas nr 2-3/1116/2004 peatatud. Samas määruses märkis ringkonnakohus, et pakkumismenetluse peatamise tõttu tuleb ostjal määrata uus pakkumiste esitamise tähtaeg. Seda aga Tartu Maavalitsus ei teinud, rikkudes sellega oluliselt ja tahtlikult seadust ning sisuliselt ka ringkonnakohtu ettekirjutust. Tartu Maavalitsus on ebaseaduslikult käsitanud pakkumiste esitamise kuupäevana
  3. novembrit
  4. a, võttes sellega pakkumiste esitamisest huvitatud isikutelt, sh AS-lt H. L., võimaluse pakkumist esitada. Korralduste tühistamisel tuleb teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutus määrata pakkumiste esitamise tähtpäev vaidlusaluses riigihankes, teha vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning kohustada Tartu Maavalitsust viima lõpule vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetlus. Tagasitäitmise ettekirjutuse tegemist ei piira

§ 19

lg 4 ja § 25, milles on sätestatud, et pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente võib muuta avatud pakkumismenetluse korral 5 pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul, sest pakkumise esitamise tähtpäeva pole vaidlusaluses riigihankes määratud. Riigikohus on oma lahendites efektiivse õiguskaitse tagamise vajadust silmas pidades tunnustanud halduskohtu volitust tuvastada tsiviilõigusliku tehingu tühisus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsuse p 23 haldusasjas nr 3-3-1-30-02 ja selles viidatavad
  3. detsembri
  4. a määruse punktid 18-19 haldusasjas nr 3-3-1-8-01 ning
  5. detsembri
  6. a otsuse punkti 36 haldusasjas nr 3-3-1-15-01). AS H.L. leidis, et hankeleping on tühine, sest sellele eelnenud riigihankemenetluses on rikutud riigihangete seadust. Riigihanke menetluse mõtteks ja eesmärgiks on tagada seaduses sätestatud nõudeid järgides eduka (parima) pakkuja leidmine, kellega oleks võimalik sõlmida ostja jaoks eelkõige rahalisest ja kvaliteedi aspektist võimalikult soodne hankeleping. Riigihangete seaduse normidest ja mõttest tuleneb keeld sõlmida hankelepingut isikuga, kelle pakkumine ei ole parim, või olukorras, kus parima pakkumise väljaselgitamine ei ole olnud seaduslik. Taolist keeldu rikkuv tehing on tühine TsÜS § 87 tähenduses. AS H.L. arvates on hankelepingu sõlmimisel rikutud ka hea halduse põhimõtet, sest Tartu Maavalitsus oli lepingu sõlmimisel teadlik, et AS H.L. on esitanud kaebuse pakkumismenetluses tehtud Tartu Maavalitsuse otsuste peale.

§ 52

lg 2 sätestab, et hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Avaliku teenindamise lepingu ja pakkumise kutse dokumentide võrdlemisel ilmneb aga, et avaliku teenindamise leping ei vasta olulises osas pakkumise kutse dokumentidele.

§ 52

lg 3 sätestab, et hankeleping, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 (hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele) sätestatule, on tühine. Kuna käesoleval juhul avaliku teenindamise leping ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele, on nimetatud leping tühine ka eelviidatud

-i sättest tulenevalt. AS H.L. on vaidlusaluses riigihanke pakkumismenetluses võtnud välja pakkumise kutse dokumendid, maksnud pakkumise tagatisraha ja tegutsenud pakkumisel osalemisest huvitatud isikuna aktiivselt oma õiguste kaitsel. Seega ei saa olla mõistlikku kahtlust AS-i H. L. kavatsuses esitada pakkumine ja konkureerida koos teiste võimalike pakkujatega hankelepingule. Kahtlust ei saa olla ka AS-i H. L. õiguste ja huvide riives, kui temalt võetakse võimalus pakkumist esitada. AS H.L. oli tegelikkuses ka pakkumise ette valmistanud, kuid, Tartu Maavalitsuse õigusvastase ja hea halduse põhimõttega vastuolus oleva tegevuse tõttu ei olnud võimalik seda esitada. AS H.L. on pärast Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse esitamist saanud Riigihangete Ameti 7. oktoobri 2005. a kontrolliakti nr 6-6-05/49 riigihangete teostamise kontrollimise kohta Tartu Maavalitsuses Kontrolliakti punktides 2.2 jj käsitletavaks riigihankeks on riigihange, millega seoses on tekkinud ka käesolev vaidlus. Kontrolliakti järelduse kohaselt tuvastas Riigihangete Amet kõrvalekaldumisi riigihangete seaduses sätestatud korrast. Riigihangete Amet leidis, et Tartu Maavalitsus pidanuks

§ 42

lõikest l tulenevalt muutma pakkumise kutse dokumente ning määrama neis nii uue pakkumiste esitamise kui ka avamise aja (mitte üksnes avamise aja). Selle tegemata jätmisega kaldus Tartu Maavalitsus kõrvale

-s sätestatud korrast. Kontrolliakt toetab AS-i H. L. seisukohti riigihanke ebaseadusliku läbiviimise osas. 6 Tallinna Halduskohtu

  1. detsembri
  2. a. määruses märkis halduskohus, vaadates läbi AS-i Harjumaa Liinid kaebust Tartu Maavalitsuse poolt pakkumismenetluse peatamise ajal tehtud toimingu - pakkumise tagatise tagastamise - peale, et "[ ] ükskõik, kuidas ka pooled ei tõlgendaks

-i sätteid, pole käsiloleva kohtuvaidluse tõttu usutav, et maavalitsus teeks kaebajale mingisuguseidki takistusi pakkumise esitamiseks pärast 20.12.2004.a. määratud tähtaja jooksul."

  1. detsembril
  2. a Tartu Maavalitsuse
  3. novembri
  4. a kirjale nr 10-3/1832 saadetud vastuses nr 2-7/9536 oli regionaalminister väljendanud seisukohta, et maavalitsus peab määrama uue pakkumiste esitamise tähtpäeva. Sisuliselt samadele seisukohtadele asus regionaalminister hiljem ka oma
  5. aprilli
  6. a kirjas nr 2-7/2539, milles märkis täiendavalt, et pakkumismenetluses on kujunenud olukord, kus pakkumismenetlus tuleks üldse kehtetuks tunnistada ning korraldada uus riigihange. Kui Tartu Maavalitsusel tekkinuks

-i sätete tõlgendamisel kahtlus selles, kas ta pidanuks riigihanke pakkumismenetluses välja kujunenud olukorras määrama uue pakkumiste esitamise tähtaja või mitte, tulnuks tal tõlgendamisel ja otsuste langetamisel lähtuda eeltoodud seisukohtadest juba ainuüksi seetõttu, et potentsiaalsetel pakkujatel, sealhulgas AS-1 H. L., oli kohtute ja ministeeriumi seisukohti arvestades tekkinud ootus ja veendumus, et Tartu Maavalitsus määrab uue pakkumiste esitamise tähtpäeva. Tartu Maavalitsus pidanuks tõlgendamisel lähtuma ka riigihanke pakkumismenetluse eesmärgist, milleks on hankelepingu sõlmimine nii, et oleks tagatud riigi rahaliste vahendite võimalikult säästlik ja ratsionaalne kasutamine (

§ 7lg 2).

Taolise eesmärgi saavutamine avatud pakkumismenetluse korral on võimalik, kui pakkumismenetlusest saab osa võtta võimalikult palju pakkujaid. Seetõttu ei saa olla aktsepteeritav

-i tõlgendus, mille järgimine välistab ka sellise pakkuja osalemise pakkumismenetluses, kelle kohta ostjal on teada, et ta soovib pakkumismenetluses osaleda. Tartu Maavalitsuse vastuväited Tartu Maavalitsus ei nõustunud kaebusega ja palus jätta taotlused Tartu maavanema

  1. mai
  2. a. korralduse nr 521 ja pakkumiste avamise protokolli tühistamiseks rahuldamata. Kaebuse täienduses esitatud taotluste osas palus vastustaja menetluse lõpetada haldusaktide vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmise tõttu. Tartu Maavalitsus esitas kaebusele järgnevad vastuväited:
  3. Kaebaja vaidlustas
  4. septembril 2004 Tallinna Halduskohtus Riigihangete Ameti
  5. septembri 2004 otsuse nr 152-04/
  6. Riigihangete Ameti nimetatud otsus oli tehtud ajal, kui pakkumise kutse dokumentide punkti 15.1 kohaselt oli pakkumiste esitamise tähta jaks
  7. oktoober
  8. Seega vaidlustas kaebaja Tallinna Halduskohtus Riigihangete Ameti poolt pakkumiste esitamise tähtajale
  9. oktoober 2004 antud seisukohta. Tartu maavanema
  10. septembri 2004 korraldusega nr 1189 kehtestati pakkumiste esitamise tähtajaks
  11. november 2004 kell 14.
  12. Maavanema
  13. septembri 2004 korraldust nr 1189 ei ole kaebaja vaidlustanud. Nimetatud tähtaja õiguspärasusele ei ole hinnangut andnud ei Riigihangete Amet ega ükski kohus. Pakkumiste esitamise tähtaeg
  14. november 2004 kell 14.00 oli seega õiguspärane ning ostjal ei ole alust seda muuta.
  15. Pakkumisi ei avatud pakkumise kutse dokumentides sätestatud ajal, s.o.
  16. novembril 2004 kell 14.15, sest selleks ajaks oli Tartu Maavalitsusele teatavaks tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
  17. oktoobri 2004 määrus, millega peatati hanke pakkumismenetlus kuni
  18. detsembrini
  19. 7 Määrus saadeti maavalitsuse faksile 29.10.2004 kell 17.13, s.o. pärast tööpäeva lõppu ja sai maavalitsusele teatavaks
  20. novembri 2004 tööpäeva alguses.
  21. Tartu Maavalitsuse hankele laekus üks pakkumine. Ehkki pakkumist ei olnud menetluse peatamise tõttu võimalik avada, ei takistanud menetluse peatamine esitatud pakkumise jõustumist. Riigihangete seaduse § 41 lõike l kohaselt algab pakkumiste jõusoleku tähtaeg pakkumiste esitamise tähtpäevast. Riigihangete seadus ei sätesta, et menetluse peatamine takistaks pakkumiste jõustumist. Pakkumiste jõusoleku institutsiooni eesmärk on sätestada tähtaeg, mille jooksul on pakkuja seotud oma pakkumisega. Riigihangete seaduse § 41 lõike 3 alusel on võimalik pakkumiste jõusoleku tähtaega pikendada.
  22. Esitatud pakkumine sai jõustuda 01.11.
  23. Riigihangete seaduse § 64 lg 3 ja lg 4 sätestavad, et vaidlustuse esitamisel on ostjal kohustus pakkumismenetlus peatada ja et tühised on ostja toimingud, mis on tehtud ajal kui menetlus peatati. Eelnimetatud sätted on adresseeritud ostjale kui pakkumismenetluse läbiviijale. Ka ringkonnakohus peatas vaid pakkumismenetluse, aga ei võtnud pakkujatelt õigust esitada pakkumisi kuni pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni. Riigihangete seadus ei keela esitada pakkujatel pakkumisi ajal, kui hankemenetlus on peatatud. Pakkujad võisid esitada oma pakkumisi kuni
  24. novembri kella 14.00 -ni, vaatamata sellele et maavalitsusel polnud õigust neid avada.
  25. Ei saa nõustuda kaebajaga selles, et peatatud pakkumismenetluse ajal ei tohi pakkujad teha toiminguid. Hankemenetluse omapärast tulenevalt ei ole pakkumise kutse dokumendid välja võtnud isikuid võimalik käsitleda menetluse adressaatidena, s.o. hankemenetlus ei ole neile suunatud. Pakkumismenetluse peatamise korral satuvad väga probleemsesse olukorda isikud, kes on pakkumise esitanud, kuid soovivad seda enne pakkumiste jõustumist tagasi võtta. Kui nõustuda kaebajaga selles, et peatatud pakkumismenetluse ajal ei tohi pakkujad teha toiminguid, siis ei ole pakkujal võimalik oma pakkumist tagasi võtta, ehkki Riigihangete seaduse § 39 lg 5 seda lubab. Lisaks sellele, pakkumisest loobuda soovija poolt makstud tagatisraha jääb määramatuks ajaks ostja kätte. Samuti võib oma pakkumisest loobuda soovinud pakkuja olla sunnitud sõlmima hankelepingu, kui pakkumiste esitamise tähtaega pärast menetluse peatumise lõppu ei pikendata ning esitatud pakkumised avatakse.
  26. Riigihankemenetluses ei saa esialgse õiguskaitse rakendamine mõjutada nende isikute tegevust, kes tegutsevad kehtivate pakkumiste kutse dokumentide alusel. Esialgse õiguskaitse määrust saab hankemenetluses täita vaid ostja. Tallinna Ringkonnakohtu
  27. oktoobri 2004 määruses käsitletakse vaid Tartu Maavalitsuse tegevust. Ka kaebaja võtab omaks, et Riigihangete seaduse § 64 ja 67 ei reguleeri pakkujate käitumist peatatud pakkumismenetluses. Siit tulenevalt saab asuda seisukohale, et kehtivates pakkumise kutse dokumentides sätestatud ajaks esitatud pakkumised jõustusid. Maavalitsusel oli keelatud teha hankemenetluses toiminguid, kuid pakkumiste jõustumine toimub ostja tegevusest sõltumatult.
  28. Tartu maavanema
  29. mai 2005 korralduse nr 521 motiveerivas osas on märgitud, et esialgse õiguskaitse lakkamise järgselt on hankemenetluse jätkamisel vajalik otsustada, kas on lubatav avada esitatud pakkumised. Nimetatud otsuse tegemisel oli määrav, et oli vaidlustatud ostja poolt kehtestatud pakkumiste esitamise tähtaja õiguspärasus. Tallinna Halduskohtu istung esitatud kaebuse läbivaatamiseks määrati
  30. märtsile
  31. AS H.L. loobus Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest
  32. märtsil 2005 ning kohus lõpetas asja menetluse. Seetõttu tekkis maavalitsusel alus eeldada, et AS H.L. poolt kaebusest loobumise tõttu jääb Tartu Maavalitsuse sätestatud pakkumiste esitamise tähtaeg
  33. november 2004 jõusse ning on võimalik pakkumised avada. Lahend Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebuses oleks andnud selguse, kas Tartu 8 Maavalitsuse poolt kehtestatud nõuded, sh kooskõlas. pakkumiste esitamise tähtaeg, on seadusega
  34. Kaebaja on viidanud regionaalministri 23.12.2004 kirjale nr 2-7/9536 ja 27.04.2005 kirjale nr 2-7/
  35. Kirjad on saadetud vastuseks maavalitsuse järelpärimistele. Nimetatud kirjades on asutud seisukohale, et pakkumismenetluse peatumise tõttu ei saanud esitatud pakkumised jõustuda ning et ostjal tuleb määrata uus tähtaeg pakkumiste esitamiseks. Kahjuks ei ole aga ministeerium oma seisukohta põhjendanud ning ei ole pööranud tähelepanu sellele, et Riigihangete seaduse § 25 kohaselt on pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine ostja õigus, aga mitte kohustus. Ostja otsustab selle kaalutlusõiguse alusel. Probleemne on regionaalministri 27.04.2005 kirjas nr 2-7/2539 esitatud seisukoht, et tuleb korraldada uus pakkumismenetlus, põhjusel et Riigihangete seaduse § 25 kohaselt saab pakkumise kutse dokumente muuta vaid pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Uue pakkumismenetluse korraldamiseks tuleb eelmine pakkumismenetlus lõpetada. Riigihangete seadus ei anna võimalust menetluse lõpetamiseks seetõttu, et ei saa kehtestada uut tähtaega riigihangete seaduse § -s 25 sisalduva piirangu tõttu. Kui pakkumismenetlus lõpetada alustel, mis seaduses ei sisaldu, võidakse Riigihangete seaduse § 732 aluseks karistada ametnikku selle eest, et korraldati pakkumismenetlus ilma tegeliku soovita sõlmida hankeleping. Samuti ei ole lahenduseks see kui väljastada uued pakkumise kutse dokumendid sama hanke raames, sest ka see on pakkumise kutse dokumentide muutmine.
  36. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema huvi pakkumiste avamise protokolli tühistamiseks. Nimetatud protokoll fikseerib vedaja leidmiseks maakonna bussiliinidele korraldatavale riigihankele esitatud pakkumiste avamise. Kaebaja ei ole nimetatud hankele pakkumist esitanud, seega ei saa nimetatud protokoll tema õigusi kahjustada. Protokoll fikseerib pakkumiste avamise kui toimingu käigu ning ei loo mitte kellelegi õigusi ega kohustusi. Protokolli vaidlustamise võimalus on vaid isikutel, kes esitasid pakkumise ning leiavad, et protokoll ei ole koostatud õigesti. Vastuseks kaebuse täiendusele märkis maavalitsus: Kaebuse täienduses esitatud nõuete esitamisel on rikutud halduskohtusse pöördumise tähtaega, mistõttu tuleb selles osas halduskohtumenetlus lõpetada. Maavalitsus oli seisukohal, et riigihankemenetluses vastuvõetud otsuste tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole aga viidanud ühelegi seaduses sätestatud õigusnormile, mida on vastustaja AS T. pakkumise kvalifitseerimisel, vastavaks ja edukaks tunnistamisel rikkunud ning millest tulenevalt võiks tõusetuda küsimus parima pakkumise väljaselgitamise õiguspärasuse osas. Täiesti alusetu on ka kaebuse esitaja väide nagu oleks Tartu Maavalitsus, käsitledes pakkumise esitamise kuupäevana 01.11.2004.a., võtnud pakkumiste esitamisest huvitatud isikutel võimaluse pakkumist esitada. Nimetatud väite lükkab ümber fakt, et õiguspäraselt kehtestatud kuupäevaks (01.11.2004.a.) laekus üks pakkumine. Seega oli võimalik pakkuja soovi korral pakkumine tähtaegselt esitada. Vastustaja leidis, et ettekirjutuse tegemine haldusakti tagasitäitmiseks on alusetu. Vastustaja oli seisukohal, et kirjeldatud ettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud esmalt vaidlustatud otsuste õiguspärasuse tõttu. Teiseks ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest riigihankemenetlus on sisuliselt juba lõppenud - hankemenetluse käigus on 20.06.2005.a. sõlmitud hankeleping.

§ 8

lg 2 p l kohaselt on riigihankemenetluse lõppemise aluseks hankelepingu sõlmimine. 9 Vastustaja ei nõustunud kaebuse täienduses esitatud käsitlusega lepingu tühisusest. Kaebuse esitaja on leidnud, et keeld sõlmida hankelepingut isikuga, kelle pakkumine polnud parim või olukorras, kus parima pakkumise väljaselgitamine ei olnud seaduslik, tuleneb riigihangete seaduse normidest ja mõttest. Antud juhul ei saa olla vaidluse esemeks see, kas AS T. pakkumine oli parim või mitte, sest peale AS T. poolt esitatud pakkumist teisi pakkumisi ei olnud. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik vaidles vastu kaebusele ja selle täiendustele ning ühines Tartu Maavalitsuse poolt 1.08.2005 ja 2.11.2005 esitatud seisukohtadega, lisades omalt poolt järgmist: Pakkumismenetlus oli peatatud perioodil 29.10.2004 kuni 20.12.2004. Vastavalt

§ 67

pärast pakkumismenetluse peatamise aluse äralangemist pakkumismenetlust jätkatakse. Seega näeb seadus ette pakkumismenetluse jätkumise sealt, kus see pooleli jäi. Antud juhul peatati pakkumismenetlus ajal, kui pakkumiste esitamise tähtajani oli jäänud kolm päeva (30.10.2004, 31.10.2004 ja 1.11.2004). Seega pärast peatamise aluse äralangemist hakkas pakkumiste esitamise tähtaeg edasi kulgema ja pakkumiste esitamise tähtaeg lõppes 23.12.2004. Kuna pakkumismenetlus peatati kaebaja taotlusel, siis pidi kaebaja teadma seda, et 20.12.2004 langeb peatamise alus ära ja pakkumismenetlus jätkub. Sellest hoolimata ei teinud kaebaja järelejäänud kolme päeva jooksul oma pakkumist. Kaebaja on taotlenud võtta asja juurde tema pakkumine, mida ta pakkumismenetluses ei esitanud. Kolmas isik oli seisukohal, et põhjendamatu vaadelda käesoleva kohtuasja raames pakkumist, mida kaebuse esitaja ise hankemenetluses ei esitatud. Samuti oli kolmas isik seisukohal, et kohus ei saa antud asjas asuda maavalituse rolli ja võrrelda omavahel kolmanda isiku pakkumist ja kaebuse esitaja pakkumist. Sellist hindamist ei saa läbi viia ka maavalitsus, sest kaebuse esitaja on pakkumise teatavaks teinud pärast seda, kui talle oli kolmanda isiku pakkumine teada. Kaebaja oli seisukohal, et riigihankes nr 013115 toime pandud rikkumiste tõttu sõlmitud avaliku teenuse leping on tühine. Oma taoliste väidete õigsust tõendab kaebaja kohtule esitanud Riigihangete Amet (RHA) kontrollaktiga. Kontrollaktist nähtub, et RHA on vaadelnud samu asjaolusid, mida kaebaja heidab maavalitusele ette käesolevas kohtuasjas. RHA-1 on tulenevalt

§-le 70 õigus tunnistada pakkumismenetlus kehtetuks või teha ostjale ettekirjutus tunnistada pakkumismenetlus kehtetuks, kui ta tuvastab olulisi pakkumismenetluse rikkumisi. RHA pole antud juhul teinud kumbagi nimetatud ettekirjutust, vaid on üksnes märkinud kõrvalekaldeid (mitte rikkumisi). Seega ei kinnita RHA kontrollakt kaebaja väiteid pakkumismenetluse olulise rikkumise kohta. Isegi, kui riigihankemenetluses oleks rikutud seadust, pole kaebuse esitajal õigust nõuda avaliku teenindamise lepingu tühisuse tunnustamist, kuna kaebaja ei ole lepingu pooleks. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus asjas 3-2-1-128-03 (J. hagi L. jt vastu). Avaliku liiniveo lepingu näol on tegu tsiviilõigusliku lepinguga. Kaebaja oli seisukohal, et antud juhul tuleb tühisuse alusena kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

  1. Kaebaja ei ole 10 viidanud ühelegi seaduses sisalduvalt keelule, mida oleks rikutud ja mille tõttu avaliku liinihanke leping on tühine. Kaebaja on leidnud, et avaliku teenindamise leping on tühine põhjusel, et esineb kõrvalekaldeid pakkumise kutse dokumentidest. Kolmas isik möönis, et kaebaja viidatud kõrvalekalded esinevad, samas ei ole need kõrvalkalded olulised. Nüüdseks on need erinevused kõrvaldatud. Isegi kui avaliku teenuse leping erineks pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustest, siis mõjutaks see vaid üksikuid lepingu punkte, sest TsÜS § 85 sätestab järgmist: ,,Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata." Kohtu otsus ja põhjendused Kohus annab esmalt hinnangu käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt olulisele protsessuaalsele küsimusele, milleks on kaebuse täienduses esitatud taotluste lubatavus (I). Seejärel analüüsib kohus vaidlustatud riigihanke pakkumismenetluse õiguspärasust (II) ja annab hinnangu nõudele tunnistada avaliku teenindamise leping tühiseks ning võtab seisukoha riigihanke pakkumismenetluse tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemise võimalikkuse kohta (III). I Kaebuse täienduses esitatud taotluste lubatavus
  2. Kaebus ei ole lubatav ning kohus peab eelmenetluse staadiumis lõpetama menetluse, kui kaebuse esitamisel on rikutud halduskohtumenetluses sätestatud kaebetähtaega. Tartu Maavalitsus asus kirjalikus seletuses ja jäi ka kohtuistungil seisukohale, et kaebuse täienduses (I köide tl 140-144) on esitatud täiendavad taotlused, mille esitamise tähtaeg vastavalt HKMS § 9 lg-le 1 on möödunud.
  4. septembril
  5. a. esitatud kaebuse täienduses taotles kaebaja : 1) Tühistada Tartu maavanema
  6. mai
  7. a korraldus nr 585, Tartu maavanema
  8. juuni
  9. a. korraldus nr 597 ja Tartu maavanema
  10. juuni
  11. a korraldus nr 603; 2) Tuvastada Tartu Maavalitsuse ja AS-i T. vahel
  12. juunil
  13. a sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisus; 3) Teha Tartu Maavalitsusele ettekirjutus, millega kohustada Tartu Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 013115), tegema vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetluse lõpule. Kohus asus asja kohtulikul arutamisel seisukohale, et täiendavalt esitatud taotlused tuleb lugeda tähtaegseteks (eelistungi protokoll - II köide tl 18-19).Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi
  14. mai
  15. a. määrusele haldusasjas nr 3-3-1-14-04 leidis kohus, et uued taotlused on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Kohus luges kaebuse muutmise otstarbekaks. Avaliku liiniveo lepingu tühisuse tuvastamise nõue ei ole aga HKMS § 9 lg-st 6 lähtudes tähtajaga piiratud. 11
  16. Kolmas isik on seadnud kahtluse alla AS H.L. kaebeõiguse avaliku liiniveo lepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Kolmanda isiku veendumuse kohaselt on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mida saavad vaidlustada üksnes lepingupooled.
  17. Kohus käsitleb
  18. juunil
  19. a. Tartu Maavalituse ja AS T. (uue ärinimega G.) vahel sõlmitud avaliku liiniveo lepingut siiski halduslepinguna. Seisukohale, et avaliku võimu kandja ja eraõigusliku isiku vahel veoteenuste osutamiseks sõlmitud lepingut tuleb käsitleda halduslepinguna, on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium
  20. aprilli
  21. a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-04 (T. A. hagi Maardu linna vastu). Selles otsuses leidis Riigikohus, et leping, mis sisaldab sätteid bussiliinide doteerimise, haldusorgani kontrolliõiguse (ka dokumentatsiooniga tutvumise teel teostatava kontrolliõiguse) ja sõidusoodustuste kehtestamise kohta, on käsitletav halduslepinguna.
  22. Kohtupraktikas ei valitse ühene seisukoht, et tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist on õigustatud nõudma üksnes tehingu pool.
  23. veebruari
  24. a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-161-04 p 16 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et ka kolmandal isikul (isikul, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool) on teatud juhtudel õigustatud huvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu. Isik peab õigusliku huvi olemasolu tõendama. Nii tsiviilõigusliku kui halduslepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks peab nõude esitaja näitama, et tal on selleks õigustatud (põhjendatud) huvi. Halduskohtumenetluses käsitletakse lepingu tühisuse tuvastamiseks esitatud nõuet HKMS § 6 lg 3 p-s 3 sätestatud nõudena (taotlusena), st taotlusena avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks. Selle taotluse esitamiseks peab kaebajal olema põhjendatud huvi. Põhjendatud (õigusliku) huvi olemasolu või selle puudumist saab halduskohus hinnata üksnes peale kaebuse sisulist läbivaatamist. Kohus käsitleb avaliku liiniveo tühisuse tuvastamise nõuet käesoleva kohtuotsuse III osas. II Riigihanke pakkumismenetluse õiguspärasus
  25. Käesoleva vaidluse põhiprobleemiks on see, kas Tartu Maavalitsus pidanuks määrama uue pakkumiste esitamise tähtpäeva, kui määratud tähtpäev langes ajale, mil pakkumismenetlus oli peatatud. Kaebaja leidis, et pakkumismenetluse jätkamisel pärast Tallinna Ringkonnakohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist, oli uue pakkumiste esitamise tähtpäeva määramine möödapääsmatu ning tähtpäeva määramist või mittemääramist ei saanud otsustada kaalutlusõiguse alusel.
  26. novembrile 2004 määratud tähtaega ei saanud rakendada, kuna pakkumismenetlus oli Tallinna Ringkonnakohtu
  27. oktoobri 2004.a. määrusega peatatud. Määruse põhjendavas osas osundas ringkonnakohus õiguslikule vajadusele määrata vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluses uus pakkumiste esitamise tähtpäev. Sellist seisukohta on vastuseks Tartu Maavalituse järelepärimistele avaldanud ka regionaalminister. See, et oleks tulnud määrata uus tähtpäev pakkumiste esitamiseks, tuleneb kaebuse esitaja veendumuse kohaselt riigihangete seaduse (

) § 42 lg- st

  2. Riigihangete seaduse § 42 lg 1, millele kaebuse esitaja tugineb, sätestab: Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohal ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal. Sellest sättest lähtuvalt järeldab kaebaja, et pakkumised sai avada ostja poolt määratud tähtajal üksnes juhul, kui pakkumiste esitamise tähtaega oleks pikendatud. 12
  3. Kohtu arvates ei saa eelviidatud seadusesättest lähtudes asuda seisukohale, et pakkumiste esitamise tähtja pikendamine oli antud juhtumil möödapääsmatu ja seda ei saanud otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kaebuse esitaja seisukoht, et pakkumismenetluse peatamise tõttu ei saabunud pakkumiste esitamise tähtpäev
  4. novembril 2004 ja esitatud pakkumised ei saanud jõustuda, ei tulene seadusest.
  5. Pakkumise kutse dokumentides oli määratud pakkumiste avamise ajaks
  6. november 2004 kell 14.15, tegelikult avati pakkumised (pakkumine) ostja poolt määratud ajal -
  7. mail 2005.a. kell 9.
  8. Ostja ei saanud esitatud pakkumisi avada pakkumise kutse dokumentides määratud ajal seetõttu, et pakkumismenetlus oli kohtumäärusega peatatud. Sellest situatsioonist lähtudes tuleb kohtul anda hinnang, kas esitatud pakkumised jõustusid ajal, mil pakkumismenetlus oli peatatud ning kas ja millise õigusliku tagajärje see kaasa tõi.
  9. Pakkumiste jõusoleku institutsiooni eesmärk on sätestada tähtaeg, mille jooksul on pakkuja seotud oma pakkumisega. Riigihangete seaduse § 41 kohaselt on pakkumine jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei või olla pikem kui 90 päeva. Pakkumismenetluse peatamise korral pakkumise jõusoleku tähtaeg ei pikene. Pakkumiste jõusoleku tähtaega on võimalik pikendada, kui pakkuja selleks nõusoleku annab.
  10. Kohtu arvates tähendab pakkumiste jõustumine (jõusoleku tähtaja algamine) mitte üksnes seda, et pakkuja muutub seotuks oma pakkumisega ning on sellega seotud pakkumise kutse dokumentides sätestatud tähtaja jooksul, vaid ka seda, et ostjal on kohustus minna pakkumismenetlusega edasi. Ostja on kohustatud tegema toimingud pakkumismenetluse jätkamiseks: pakkumiste avamine, vastavaks tunnistamine või tagasilükkamine, võrdlemine, hindamine ja edukaks tunnistatud pakkumise vastuvõtmine. 11.

§ § 40 lg 6 kohaselt võib ostja pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja selleks muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente. Pakkumise kutse dokumentide muutmise korral peab ostja arvestama

§ 19lõikes 4 ja §-s 25 sätestatut.

Nimetatud sättest tulenevalt tohib avatud pakkumismenetluse korral muuta pakkumise kutset pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul (§ 19 lg 4) ning sama kehtib ka pakkumise kutse dokumentide muutmise kohta ( § 25). Kuna tegemist oli avatud riigihankega, tulnuks antud juhtumil pakkumiste esitamise tähtaja pikendamiseks (uue pakkumiste esitamise tähtpäeva määramiseks) muuta nii pakkumise kutset kui kutse dokumente. 12. Pakkumiste jõustumisel (pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumisel) ei ole ostjal enam võimalik muuta pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, sh määrata uut pakkumiste esitamise tähtaega. Uue pakkumiste esitamise tähtaja määramine olnuks käesoleval juhul võimalik üksnes uue pakkumismenetluse algatamise korral. Uue pakkumismenetluse algatamine oli mõeldav aga ainult siis, kui pakkumismenetlus riigihankes viitenumbriga 013115 on lõpetatud vastavalt

§ 8

lg 2 p-dele 2-5, kas kõikide pakkumiste tagasilükkamise, pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise, pakkumiste mitteesitamise või hankelepingu sõlmimata jätmise tõttu pakkujast sõltuvatel põhjustel.

  1. Kohus nõustub vastustajaga selles, et esialgse õiguskaitse määrus saab hankemenetluses olla suunatud üksnes ostja toimingute peatamisele pakkumisemenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri 2004.a. määrusega peatati pakkumismenetlus
  3. oktoobrist kuni
  4. detsembrini
  5. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei saa mõjutada nende isikute tegevust, 13 kes tegutsevad kehtivate pakkumiste kutse dokumentide alusel. Kehtivates pakkumise kutse dokumentides sätestatud ajaks esitatud pakkumised jõustuvad. Pakkumiste jõustumine toimub ostja tegevusest sõltumatult. Seda seisukohta toetab

§ 64lg-tes 3 ja 4 ning § 67 lg-s 1 sätestatu.

Menetluse peatamist reguleerivad sätted on adresseeritud ostjale kui pakkumismenetluse läbiviijale. Vaidlustuse esitamisel on ostjal kohustus pakkumismenetlus peatada ja tühised on ostja toimingud, mis on tehtud ajal, kui menetlus peatati (§ 64 lg 3 ja 4). Pärast kohtu poolt määratud pakkumismenetluse tähtaja möödumist võib ostja jätkata peatatud pakkumismenetlust (§ 67 lg 1 p 5).

  1. Riigihangete seadus ei keela esitada pakkujatel pakkumisi ajal, kui pakkumismenetlus on peatatud. Antud juhul võisid pakkujad esitada oma pakkumisi kuni
  2. novembri kella 14.00 -ni, vaatamata sellele et maavalitsusel polnud õigust neid avada. Määratud tähtajaks, so
  3. novembriks 2004, laekus Tartu Maavalitsuse riigihankele üks pakkumine. Menetluse peatamise tõttu ei olnud võimalik seda määratud tähtajal avada, kuid see ei takistanud esitatud pakkumise jõustumist. Õige on vastustaja seisukoht, et hankemenetluse omapärast tulenevalt ei ole pakkumise kutse dokumendid välja võtnud isikuid võimalik käsitleda menetluse peatamise adressaatidena. Kui asuda seisukohale, et pakkumismenetluse peatamine puudutab ka pakkumise esitanud isikuid, siis satuksid need isikud juhul, kui nad soovivad seda enne pakkumiste jõustumist tagasi võtta, probleemsesse olukorda. Pakkumist ei saa tagasi võtta, vaatamata sellele

§ 39lg 5 seda lubab.

Võib juhtuda isegi see, et oma pakkumisest loobuda soovinud pakkuja võib olla sunnitud sõlmima hankelepingu, kui esitatud pakkumised avatakse kohe pärast menetluse peatumise lõppu. Ka kaebaja võtab õigeks, et Riigihangete seaduse § 64 ja 67 ei reguleeri pakkujate käitumist peatatud pakkumismenetluses ( I kd tl 9). 16. Riigihangete seaduse § 41 lõike l kohaselt algab pakkumiste jõusoleku tähtaeg pakkumiste esitamise tähtpäevast. Riigihangete seadus ei sätesta, et menetluse peatamine korral pakkumine ei jõustu (pakkumiste jõusolek ei alga).

§ 41

lg 2 sätestab, et pakkumismenetluse peatamise korral pakkumiste jõusoleku tähtaeg ei pikene. Sellest sättest lähtudes võib asuda seisukohale, et menetluse peatamine pakkumiste tähtaega ei mõjuta. Vastavalt

§-le 41 lg 3 pikendas AS T.

  1. märtsil 2005 pakkumise jõusolekut kuni
  2. juunini
  4. Pärast
  5. detsembrit 2004, st esialgse õiguskaitse lakkamise järgselt, oli hanke korraldajal vajalik otsustada, kuidas edasi talitada. Vastustaja seletuse kohaselt pidas vastustaja selle otsuse tegemisel oluliseks kohtulahendit Riigihangete Ameti
  6. septembri 2004.a. otsuse nr 15204/013115 peale esitatud kaebuses, mis oli Tallinna Halduskohtul menetluses ning mille raames Tallinna Ringkonnakohus peataski pakkumismenetluse.
  7. Lahendades õiguskaitse taotlust selles kaebuses on nii esimese astme kui ringkonnakohus asunud seisukohale, et kaebuse esitamisega Riigihangete Ameti otsuse peale oli kaebaja tegelikult vaidlustanud riigihanke pakkumise kutse. Ringkonnakohus märgib kohtumääruses järgnevat: Ringkonnakohus nõustub asja menetlusse võtmise määruses väljendatud esimese astme kohtu seisukohaga, et tegelikult on kaebus esitatud riigihanke pakkumise kutse peale. /.../ Ehkki Riigihangete Amet on viidanud otsuse tegemise alusena üksnes

§65lõike 6 punktile 4, on vaidlustus rahuldatud osaliselt.

Vaidlustuse rahuldamata jäetud osa üle on halduskohtus vaidlus pakkuja ja ostja vahel. (I köide tl (tl 49-50). Lähtudes sellest peataski ringkonnakohus menetluse riigihankes nr 013115 kuni

  1. detsembrini
  2. 14 Tallinna Halduskohtule
  3. septembril 2004 esitatud kaebuses ei nõustunud AS H.L. sellega, et pakkumiste esitamiseks oli antud liiga lühike tähtaeg. Istung selles asjas oli määratud
  4. märtsile
  5. AS H.L. loobus Tallinna Halduskohtusse esitatud kaebusest
  6. märtsil 2005 ning kohus lõpetas asja menetluse.
  7. Lähtudes sellest, et AS H.L. loobus kaebusest, asus Tartu Maavalitsus täiesti põhjendatult seisukohale, et pakkumiste esitamise tähtaega, milleks
  8. septembril 2004 avaldatud pakkumiste kutse redaktsiooni kohaselt
  9. november 2004 kell 14.00, enam ei vaidlustata ning on võimalik pakkumised avada. Sellel kaalutlusel andis maavanem
  10. mail
  11. a. korralduse nr 521, millega määras pakkumiste avamise ajaks
  12. mai 2005 kell 9.00 (tl 98-99). Tartu maakonna ühistranspordi komisjon avas tähtaegselt laekunud pakkumise, mille kohta koostati protokoll (I kd tl 82-83).
  13. Kohus on seisukohal, et menetluse jätkamine
  14. novembriks 2004 esitatud pakkumise avamisega oli seaduslik ja põhjendatud. Sellega ei rikkunud maavalitsus

§ 42

lg 1, kuna ostja ei tohtinud pakkumismenetluse peatamise tõttu avada esitatud pakkumist määratud tähtajal, so

  1. novembril 2004 kell 14.15 ning oli sunnitud määrama uue avamise tähtaja. Kaebusest loobumisega Tallinna Halduskohtus
  2. märtsil 2005.a. aktsepteeris kaebaja pakkumise kutse dokumentides määratud pakkumiste esitamise tähtaega. Menetluse jätkamist ja lõpuleviimist riigihankes nr 013115 on kontrollinud Riigihangete Amet. Kontrollakti nr 6-6-05/49 07.10.2005 järeldustes ei osundata riigihangete seaduse rikkumistele, vaid konstateeritakse, et kontrollimise käigus tuvastati üksikuid kõrvalekaldumisi

-s sätestatud korrast (II kd tl 61). 21. Peale eelpool käsitletud väidete riigihangete seaduse rikkumise kohta ei ole kaebaja muudele

rikkumistele, mis võiksid anda aluse Tartu maavanema

  1. mai
  2. a korralduse nr 521; pakkumiste avamise protokolli
  3. maist
  4. a.; Tartu maavanema
  5. mai
  6. a korralduse nr 585; Tartu maavanema
  7. juuni
  8. a. korralduse nr 597 ja Tartu maavanema
  9. juuni
  10. a korralduse nr 603 tühistamiseks, osundanud. Kohus on seisukohal, et riigihanke „Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel“ (viitenumber 013115) pakkumismenetlus on viidud läbi õiguspäraselt. III Tartu Maavalitsuse ja AS-i T. vahel
  11. juunil
  12. a sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisusest
  13. Kaebuse esitaja taotles, et kohus tuvastaks Tartu Maavalitsuse ja AS-i Tarbus vahel
  14. juunil
  15. a sõlmitud avaliku teenindamise lepingu tühisuse TSÜS §-s 87 ja

§ 52lg 3 sätestatud alustel.

  1. Kohtuotsuse I osas märkis kohus, et AS-l H. L. on õigus taotleda avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist, kui selleks on põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi oleks kaebajal juhtumil, kui tema õigusi on lepingu sõlmimisele eelnevas pakkumismenetluses rikutud. Kuna kohus jõudis seisukohale, et riigihanke „Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel“ (viitenumber 013115) pakkumismenetlus viidi läbi õiguspäraselt, ei rikutud selles hankemenetluses kaebaja õigusi ning võib asuda seisukohale, et põhjendatud huvi avaliku teenindamise lepingu nr 210 tühisuse tuvastamiseks puudub.
  2. Kohus peab siiski otstarbekaks hinnata argumente, mida kaebuse esitaja on lepingu tühisuse tuvastamise nõude põhistamiseks esitanud. 15

§ 52

lg 3 sätestab, et hankeleping, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on tühine.

§ 52

lg 3 järgi peavad hankelepingu tingimused vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele. Avaliku teenindamise lepingu ja pakkumise kutse dokumentide võrdlemisel selgub, et pakkumise kutse dokumentide p 10.11.5 ja 10.11.6 ( II köide tl 80) ei vasta lepingu punktidele 7.5 ja 7.

  1. (I köide tl 181) Kaebaja arvates on muudetud lepingut vedaja jaoks soodsamaks. Lepingu ja PKD eelviidatud punktid puudutavad tellija õigust vähendada riiklikku toetust. Kohtul ei ole alust arvata, et lepingu tingimusi on muudetud tahtlikult. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on tegemist eksimusega, mis parandati
  2. detsembri protokolliga nr 6 ( II köide tl 73). Sellest protokollist nähtub, et lepingu punktid 7.
  3. ja 7.
  4. on parandatud selliselt, et kummaski punktis algselt märgitud arvudele on lisatud veel üks “0”. See vastab pakkumise kutse dokumentides sätestatule. Siinjuures nõustub kohus kolmanda isikuga, et isegi kui avaliku teenuse leping erineks pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustest, siis mõjutaks see vaid üksikuid lepingu punkte. TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata.
  5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87, millele kaebuse esitaja samuti osundab kui tühisuse võimalikule alusele, sätestab: Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi seaduses sisalduvalt keelule, mida oleks rikutud ja mille tõttu avaliku liiniveo leping on tühine. Kaebuse esitaja on leidnud, et keeld sõlmida hankelepingut isikuga, kelle pakkumine polnud parim või olukorras, kus parima pakkumise väljaselgitamine ei olnud seaduslik, tuleneb riigihangete seaduse normidest ja mõttest.
  6. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul ei saa olla vaidluse esemeks see, kas AS T. pakkumine oli parim või mitte, sest peale AS T. poolt esitatud pakkumist teisi pakkumisi ei olnud. Kohtul ei ole alust ja ka pädevust võrrelda ja hinnata AS H.L. poolt väidetavalt ettevalmistatud, kuid esitamata jäänud ja AS T. poolt tähtaegselt esitatud pakkumisi. Kohus on eelnevalt (kohtuotsuse II osa) jõudnud järeldusele, et riigihanke pakkumismenetlus on toimunud õiguspäraselt.
  7. Eeltoodust lähtuvalt puudub kohtul alus Tartu Maavalitsuse ja AS T. vahel
  8. juunil
  9. a. sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nr 210 tühiseks tunnistamiseks.
  10. Kaebaja taotles teha maavalitsusele riigihanke menetluse tagasitäitmiseks ettekirjutus, millega kohustada Tartu Maavalitsust määrama pakkumiste esitamise tähtpäev riigihankes "Avalik liinivedu Tartu maakonna bussiliinidel" (registreerimisnumber 013115), tegema vastavad muudatused pakkumise kutsesse ja pakkumise kutse dokumentidesse ning viima pakkumismenetluse lõpule.
  11. Sellise ettekirjutuse saaks teha tingimusel, kui kohus oleks tühistanud vaidlusaluse riigihanke pakkumismenetluses vastu võetud haldusaktid (maavanema korraldused) ja oleks tuvastanud avaliku teenindamise lepingu tühisuse. Kuna kohus asus seisukohale, et riigihanke 16 pakkumismenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning
  12. juunil 2005 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nr 210 ei ole tühine, puudub alus kaebuse esitaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks.
  13. Lähtudes kohtuotsuses toodud põhjendustest ning juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 jätab kohus AS H.L. kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohtukulud Vastavalt HKMS §-le 93 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Tartu Maavalitsus taotles advokaadi abi eest tasutud summa väljamõistmist kaebuse esitajalt vastavalt kohtukulude nimekirjale ja kuludokumendile summas 15 340 krooni. Kuna AS H.L. kaebus jäi rahuldamata, mõistab kohus õigusabi kulud summas 15 340 krooni ASlt H. L. kaebuse esitaja kasuks välja. Õigusabikulude väljamõistmisel lähtub kohus sellest, et tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mille puhul advokaadi abi kasutamine Tartu Maavalitsuse poolt on igati põhjendatud. Lähtudes asja mahukusest ja keerukusest on õigusabi andmiseks kulutatud aeg mõistlik ja nõutav summa põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik Eda Muts kohtunik Roby Koik kohtunik 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.