2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest (t. lk. 24-26) lähtuvalt võib pidada kostjat JRK´i isaks. Ekspertiisi aktist nähtub, et tõenäosus, mille kohaselt LR saab olla JRK´i bioloogiline isa on 99,9998 %. Kohtuistungil võttis kostja LR hagi nõuded põlvnemise tuvastamiseks ja lapse elukoha määramiseks õigeks. Eelnevast lähtudes on hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks ja lapse elukoha määramiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vaidlust ei ole selles, et lapse ülalpidamiseks kostja rahalisi vahendeid ei ole andnud. Lapse ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, mähkmetele, ravimitele, mänguasjadele ja ühe aastase lapse muudele vajadustele. Kohtule esitatud palgatõendi kohaselt on kostja keskmine netotöötasu 3 925 krooni kuus. Hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning vajadusel võib tegeleda tõlketöödega, mistõttu igakuine kindel sissetulek hagejal puudub. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatusraha lapse ülalpidamiseks on lähtuvalt kostja sissetulekust, ülemäära suur. Lähtudes lapse vajadustest ja et mitte pärssida lapse arengut, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatusraha poja ülalpidamiseks PKS § 61 lg 4 kohaselt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 1.01.2006.a. oli Vabariigi Valitsus määranud kuupalga alammääraks 3 000 krooni ja alates 1.01.2007.a. 3 600 krooni. PKS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks krooni kuus ning - 1 800 krooni kuus. - 1 500 TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 2 Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.