Obsah (7)

§ 23§ 17§ 24§ 3§ 21§ 8§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-11 Haldusasi Harju maavanema

§ 23

lg 2 punktist 1 teostab maavanem järelevalvet detailplaneeringu üle, kui seda ei ole koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.

§ 17

lg 3 punktist 2 tingitult tuleb üldplaneeringut muutev detailplaneering esitada maavanemale kooskõlastamise vajaduse määramiseks. Käesolevat detailplaneeringut maavanemale kooskõlastamise vajaduse määramiseks esitatud ei ole.“ Harju maavanem asus eeltoodust lähtuvalt seisukohale, et detailplaneering tuleb kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, Harjumaa Keskkonnateenistusega, Tallinna Tervisekaitsetalitusega, Veeteede Ametiga ning Harjumaa Päästeteenistusega. 13.05.2005 kirjaga nr. 7-5/262 pöördus Padise vallavanem Siseministeeriumi poole Harju maavanema ja Padise Vallavalitsuse vahel planeeringu järelevalve teostamisel tekkinud eriarvamuse (maavanema kirjas toodud p-de 1, 4, 5 ja 6) lahendamiseks. Siseministeerium esitas oma seisukoha eriarvamuse osas 29.06.2005 kirjaga nr. 13-2/4496, milles nõustus eriarvamuse väidetega, kuid tõi esile ka detailplaneeringu kaks puudust, mida maavanem järelevalve teostamisel ei käsitlenud: 1) detailplaneeringu koosseisus olevad seletuskiri ja joonised annavad erinevat infot detailplaneeringuga kavandatava sadama suuruse kohta; 2) detailplaneeringuga kavandatav sadam ja elamuala tähendab tiheasustusala Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 tähenduses.

1. Padise Vallavolikogu 14.09.2005 otsusega nr. 158 kehtestati Alliklepa küla Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneering. Otsusele lahutamatu osana lisatud selgituse kohaselt jäi Padise Vallavolikogu Siseministeeriumi poolt osundatud puuduste osas eriarvamusele ning leidis, et Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneeringu kehtestamine kuulub vallavolikogu pädevusse, kuna tegemist on Padise valla kehtiva üldplaneeringukohase detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga planeeritakse väikelaevasadamat. Detailplaneeringuga kavandatud sadama ja elamualal ei moodustu tiheasustusala. PROTESTI ESITAJA SEISUKOHT
2. Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneeringu näol on tegemist kehtivat Padise valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Siseministeerium märkis
3. juuni 2005 kirja nr. 13-2/4496 punktis 5, et suurema sadama (vee-ehitiste osa) kavandamine detailplaneeringuga tähendab nende hinnangul üldplaneeringu muudatust. Tulenevalt

-i § 23 lõikest 2 kuulub üldplaneeringut muutev detailplaneering maavanema järelevalve alla.

§ 23

lõikest 6 ja § 24 lõikest 3 tulenevalt tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseks hankida maavanema heakskiit, mis on detailplaneeringu kehtestamise seaduspäraseks eelduseks.

§ 24

lõikest 6 tuleneb, et kui kehtestatav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, siis saab kohalik omavalitsus kanda vastavad muudatused üldplaneeringusse ning detailplaneeringu kehtestada pärast seda, kui maavanem 2 on järelevalve käigus muudatustega nõustunud. Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel rikkunud

-i § 23 ja § 24 sätteid. Tulenevalt

§ 23

lõikest 6 annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja

§ 23

lg 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist. Seega kuulub maavanema pädevusse detailplaneeringule heakskiidu andmine ning planeeringu seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine ka sellisel juhul, kui kohalik omavalitsus ja vastuväiteid esitanud isik jõuavad maavanema poolt korraldatud arutelul vastuväidete osas kokkuleppele.

1. Veeseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad. Tulenevalt veeseaduse § 8 lõike 2 punktist 6 peab veekogu süvendamiseks või veekogupõhja pinnase paigaldamiseks olema vee erikasutusluba. Veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa merel Keskkonnaministeerium. Planeeringus mainitud sadamaehitiste rajamine saab toimuda seega vaid Keskkonnaministeeriumi nõusolekul. Detailplaneeringut Keskkonnaministeeriumiga aga kooskõlastatud ei ole. Kuna detailplaneeringut maavanemale seadusega ette nähtud menetlusstaadiumis kooskõlastuste vajaduste määramiseks ei esitatud, pidas maavanem põhjendatuks ja vajalikuks määrata üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule kooskõlastuste vajaduse teiste riigiasutustega. Maavanema 13.04.2005 kirjas nr. 2.1-13/375 määratud kooskõlastusi ei ole hangitud.
2. Sadama eskiislahendus ei muuda planeeringut otsuste tegemisel arusaadavaks, vaid vastupidi annab spekulatiivset ja eksitavat informatsiooni, mis ei võimalda langetada haldusmenetluse põhimõtetele vastavaid planeerimisotsustusi. Kui kohalik omavalitsus oleks pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole, siis oleks saanud sadamaehitiste ulatuse ja paigutuse ning nende fikseerimise planeeringu seletuskirjas ja joonistel ära lahendada juba detailplaneeringu koostamise ajal ning ära oleks langenud dokumentidel kajastatud andmete vastuolulisuse probleem.
3. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on LKS-i tähenduses tiheasustusalaks linn, alev ning aleviku ja küla selgelt piiritletav kompaktse hoonestusega ala. LKS § 41 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt võib uut tiheasustusala ranna ja kalda piiranguvööndisse moodustada ainult üldplaneeringu alusel ning Vabariigi Valitsuse nõusolekul. LKS § 37 lg 1 p 1 kohaselt on Läänemere ranna piiranguvööndi ulatuseks ainult 200 m. Planeeringuga on kavandatud ranna piiranguvööndi sisse jäävale planeeringualale (ca 7 ha) kümme 2739-4548 m2 suuruse hoonestusalaga elamukrunti (kokku 3,8 ha), teemaa ja puurkaevu krunt (ca 0,59 ha) ja sadama maa-ala krunt (ca 2,5 ha). Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneeringu Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastamise vajadus tuleneb ka sellest, et täpsustada, kas detailplaneeringuga ette nähtud ranna 200 m piiranguvööndisse 10 hoonestusalaga elamukrundi, nende teenindamiseks vajalike teede ja tehnovõrkude kavandamine ning üldplaneeringuga ettenähtud sadama-ala laiendamist saab käsitleda ranna piiranguvööndisse tiheasustusala planeerimisena LKS-i tähenduses. Siseministeerium on 23.06.2005 kirja nr. 132/4496 punktis 2 märkinud, et detailplaneeringuga kavandatud sadam ja elamuala tähendavad nende hinnangul tiheasustusala LKS § 38 lõike 1 punkti 3 tähenduses. Siseministeerium on seisukohal, et tiheasustusala LKS-i tähenduses ja detailplaneeringu koostamise kohustusega ala

§ 3lõike 2 mõistes on defineeritud sarnaselt.

Mõlema seaduse kohaselt on tiheasustusala / detailplaneeringu koostamise kohustusega ala selgelt piiritletav kompaktse hoonestusega / asustusega ala. Detailplaneeringuga kavandatav ala vastab sellele kriteeriumile – see on ühtne, kompaktne, ühiste tehnovõrkude ja teedevõrguga ala. 3

1. Detailplaneeringus ei ole esitatud õiguslikke ega faktilisi põhjendusi kehtiva Padise valla üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Alliklepa küla Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneeringut on menetletud kooskõlas Planeerimisseaduse ja Padise valla üldplaneeringuga. Padise valla üldplaneeringu (kehtestatud 25.04.2002 volikogu määrusega nr. 359) p-s 5.2.1.
3. on elamumaana reserveeritud maa-ala Alliklepa külas ranna ja tee vahel ja punktis 5.6.2 on sadamate maana reserveeritud maa-ala Alliklepa külas. Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneering algatati eesmärgiga muuta sadamate maana reserveeritud maa-alade sihtotstarvet (seni maatulundusmaa) üldplaneeringukohaseks sadamamaaks ja hajaasustusviisil elamumaaks. Kehtestatud detailplaneeringuga ei muudetud Padise valla üldplaneeringu põhimõtteid sadama- ja elamualade asukohtade valiku suhtes, vaid täpsustati üldplaneeringus kajastatud skemaatiliste alade piire vastavalt tegelikule looduslikule olukorrale. Detailplaneering on koostatud vastavuses Padise valla üldplaneeringuga ja avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete suhtes saavutati kokkulepe, mistõttu maavanema poolt

§ 23

lõike 6 alusel antav heakskiit ei olnud detailplaneeringu kehtestamise eeltingimuseks. Tulenevalt

§ 17

lg 3 p-st 3 määrab kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse kohalik omavalitsus. Detailplaneeringule puudub vajadus määrata täiendavaid kooskõlastusi.

1. Sadama maa-ala planeeringu lahendus on selge ja ülevaatlik. Detailplaneeringu seletuskiri, planeerimisjoonis ja tehnovõrkude joonis näitavad üheselt, et planeeritakse väikelaevade sadamat. Detailplaneeringu koosseisus olev sadama eskiislahendus on illustratiivne ja ei oma õiguslikku alust sadama vesiehitiste rajamisel. Sadama lõplik lahendus kajastub ehitusprojektis, kus on arvestatud vette ehitamise erinõudeid ja kooskõlastamise vajadust seaduses ettenähtud riigiasutustega. Detailplaneering hõlmab maismaa osa planeerimist. Kogu areng väljapool neid kinnistuid kuulub lahendamisele eraldi projektidega.
2. Detailplaneeringuga kavandatud sadama- ja elamualal ei moodustu tiheasustusala. Padise vallas tiheasustusalad puuduvad ja neid ei ole ka planeeritud. Detailplaneeritavale alale on vald ette näinud luua tavapärane hajaküla, kus hooned ei ole tihedalt üksteise kõrval ja kus on tagatud looduslähedane keskkond. Valla üldplaneeringus on kehtestatud hajaasustusalal oleva väikeelamu krundi minimaalseks suuruseks 2500 m
3. Detailplaneeringus on seda järgitud ja elamukrundid on kõik planeeritud suuremad (2739 m2 kuni 4675 m2). Detailplaneeritaval alal ei ole tegemist ei kompaktse asustuse ega kompaktse hoonestusega. Vastustaja taotleb jätta protest rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
4. Detailplaneeringuga ei ole muudetud üldplaneeringuga kehtestatud maa-ala kasutamise tingimusi ja detailplaneering vastab täielikult üldplaneeringuga määratud ehitus- ja maakasutustingimustele. Üldplaneeringu ülesandeks on PLES § 8 lg 4 p 5 kohaselt kehtestada maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused, mitte määratleda ruutmeetri täpsusega planeeringuala suurusi. Detailplaneeringuga on üldplaneeringut täpsustatud ja kui sadama maismaa-osa on mõningal määral suurendatud tulenevalt kardimaterjali erinevast täpsusastmest, ei saa sellist suurendamist pidada üldplaneeringu muudatuseks. Samale 4 seisukohale asus Siseministeerium oma 23.06.2005 kirja nr. 13-2/4496 punktis
5. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kõigi seadusest tulenevate piiranguvöönditega.
6. Üldplaneering on koostatud PLES alusel, mille § 8 lg 4 p 5 kohaselt oli üldplaneeringu eesmärgiks vee-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine. Üldplaneeringu kaardiga on Läänemeres määratletud Päärbi ja Pertanina kinnistust põhja suunas 13 mm ja ida-lääne suunas 10 mm laiune mereala, mis kaardimõõtu (M 1:25000) arvestades tähendab ca 325 x 250 meetrist mereala. Selle vee-ala ehitus- ja kasutustingimuseks on üldplaneeringu kaardi tingmärgi järgi sadam. Seega kehtestab üldplaneering sadama ruumilise ehitusmahu piirid ja ehitusõiguse ulatuse, mis on aluseks sadama projekteerimisel ja ehitamisel. Sadama vee-ala võimaliku arengu visioon on illustratsioon, millel puudub detailplaneeringu suhtes õiguslik tähendus. Teede- ja Sideministri
9. a määrusega nr 40 (RTL 1999,114, 1499) kehtestatud harrastusmeresõitjatele teenuseid osutavate sadamate klassifikatsiooni järgi kuulub kavandatav sadam paadisadamate klassi, mis on paatide ja rannasõidu väikelaevade teenindamiseks kohandatud väikesadam (detailplaneering p 4.2 lk 20).
10. Vee-alade planeerimine ei kuulu PLS § 9 lg 2 alusel detailplaneeringuga lahendatavate eesmärkide hulka. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering valla territooriumi kohta. Padise valla territoorium ei laiene Läänemerele, vaid piirneb Harjumaa 367,9 ruutkilomeetrise maismaa osaga. Vastavalt sadamaseaduse § 4 lg 2 sätetele määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Kuna detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse ainupädevusse ja meresadama akvatooriumi (vee-ala) piiride kehtestamine on riigi pädevuses, siis vaidlus selle üle, kas detailplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringuga määratud mahust suuremat sadamat või mitte, on ainetu, sest kohalikul omavalitsusel puudub mere vee-alade piiride määramise pädevus. Detailplaneeringuga üldplaneeringu sadamaehitiste mahtu ei täpsustata. Sadamaehitiste rajamise võimalikkus on õiguslikult tagatud olemasoleva lautrikoha mahus ja antud haldusasja lahendamiseks ei ole tarvis analüüsida sadama võimalikku illustreerivat arengukava.
11. Üldplaneeringu lk 34 p 5.5 määrab ehitamise printsiibid hajaasustuses Padise valla territooriumil. Tähtsaim põhimõte, mis on dikteerinud detailplaneeringu ruumilise lahenduse on see, et kruntide minimaalseks suuruseks on üldplaneeringuga hajaasustuses määratud 2500 ruutmeetrit. Detailplaneeringu koostamisel on täidetud kõik üldplaneeringu p 5.5 kehtestatud nõuded ja seega vastab detailplaneering hajaasustuse planeerimise ja ehitamise põhimõtetele. Nii kohalikul omavalitsusel kui ka planeeringu tellijal on üldplaneeringu õiguskindlusest tulenevalt põhjendatud õiguspärane ootus, et üldplaneeringus määratletud hajaasustuse tingimustele vastav detailplaneering on hajaasustusega ala. Päärbi ja Pertanina kinnistute detailplaneerimise kohustus ei tulenenud PLS § 3 lg 2 nõuetest, mis kehtestab detailplaneerimise kohustuse linnades, alevites jt tiheasustusaladel, vaid üldplaneeringu nõuetest hajaasustusalal, mis sõnaselgelt välistavad tiheasustusala tekke. Asjaolu, et mingile alale on üldplaneeringuga kehtestatud detailplaneeringu kohustus ei muuda seda ala iseenesest tiheasustusalaks. Määravaks kriteeriumiks osutub tiheasustusala määratlemisel hoonestuse kompaktsus. Mõistes grammatilise tõlgenduse kaudu kompaktsuse all tihedust, kokkusurutust nagu sisustab seda mõistet võõrsõnastik, ei saa nõustuda sellega, et detailplaneeringuga kavandatakse tihedat, kokkusurutud hoonestust, kui kruntidele suurusega 2739–4675 m2 planeeritakse igale üks pereelamu ehitusaluse pindalaga maksimaalselt 250 ruutmeetrit. Kolmas isik taotleb jätta protest rahuldamata. 5 KOHTU PÕHJENDUSED
12. Vaidlusküsimused Planeerimisseaduse (

) § 23 lõike 2 kohaselt ei teostata detailplaneeringu üle järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Harju maavanema kohusetäitja 13.04.2005 kirjas nr. 2.1-13/375 asunud seisukohale, et detailplaneering muudab Padise valla üldplaneeringut ning nõudnud detailplaneeringu esitamist maavanemale kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

§ 17

lg 3 p 2 kohaselt määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse maavanem. Padise vallavanem on pöördunud kirjast tulenevalt eriarvamuse lahendamiseks Siseministeeriumi poole. Planeerimisseaduse (

) § 23 lg 5 kohaselt järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium. Käesoleva haldusasja vaidlusküsimuste piiritlemisel omab kohtu arvates tähtsust asjaolu, et Padise valla ja Harju maavanema vahelised detailplaneeringut puudutavad eriarvamused on

1. juuni 2005 kirjaga lahendanud Siseministeerium. Haldusasja materjalide põhjal saab järeldada, et maavanem nõustus Siseministeeriumi seisukohaga täielikult. Padise Vallavolikogu ei nõustunud Siseministeeriumi kirjas väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt: 1) detailplaneeringu koosseisus olevad seletuskiri ja joonised annavad erinevat infot detailplaneeringuga kavandatava sadama suuruse kohta; 2) detailplaneeringuga kavandatav sadam ja elamuala on tiheasustusala Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 3 tähenduses. Padise Vallavolikogu võttis vastu detailplaneeringu kehtestamise otsuse. Kohus on seisukohal, et Siseministeeriumi seisukohaga mittenõustumise korral oleks Padise Vallavolikogu pidanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmise asemel vaidlustama Siseministeeriumi seisukoha halduskohtus, kuna Siseministeeriumi seisukoht eriarvamuste lahendamisel on kohalikule omavalitsusele ja maavanemale täitmiseks siduv. Käesoleval juhul Padise Vallavolikogu seda teinud ei ole ning Harju maavanem on esitanud protesti halduskohtusse. Padise Vallavolikogu poolt Siseministeeriumi seisukohti eirates detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmine ei saa aga kohtu arvates kaasa tuua Harju maavanema poolt samaväärset Siseministeeriumi seisukohtade eiramist ning protesti võimalikku laiendamist kõigile esialgse järelevalve käigus esitatud väidetele. Tulenevalt Siseministeeriumile Planeerimisseadusega antud eriarvamuste lahendamise pädevusest pidi Harju maavanem Siseministeeriumi seisukohtadega protesti esitades arvestama, vastasel juhul puuduks eriarvamuste lahendamisel igasugune õiguslik tähendus. Seega on kohus seisukohal, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 4 alusel protestiga halduskohtusse pöörduda on maavanemal pärast eriarvamuste lahendamist võimalik vaid neile Siseministeeriumi seisukohtadele tuginedes, mida kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ei arvestanud, mistõttu kohus ei võta seisukohta maavanema poolt enne protesti lahendamist detailplaneeringu järelevalve käigus 13.04.2005 kirjaga nr. 2.1-13/375 osundatud detailplaneeringu puuduste kohta. Käesoleval juhul on protest esitatud tuginedes järgmistele õiguslikele väidetele: 1) detailplaneering muudab üldplaneeringut, millest tulenevalt ei ole saadud detailplaneeringule maavanema heakskiitu; 2) maavanema heakskiit on vajalik ka juhul, kui kohalik omavalitsus 6 ja vastuväiteid esitanud isik jõuavad maavanema poolt korraldatud arutelul vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele; 3) maavanema
2. aprilli 2005 kirjas nr. 2.1-13/375 määratud kooskõlastusi ei ole hangitud; 4) detailplaneeringust ei saa selget ülevaadet planeeringu eesmärgiks olevate sadamaehitiste ehitusõiguse ulatusest ning sadamaehitiste rajamise võimalikkusest; 5) detailplaneeringuga ranna piiranguvööndisse tiheasustusala moodustamisel ei ole lähtutud looduskaitseseaduse nõuetest; 6) detailplaneeringus puuduvad õiguslikud ja faktilised põhjendused kehtiva Padise valla üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Siseministeerium on eriarvamuste lahendamise käigus asunud seisukohale, et sadama ja elamuala näol on tegemist tiheasustusalaga looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 3 tähenduses, millega muudetakse kehtivat üldplaneeringut (p. 2). Samuti tähendab kirja kohaselt suurema sadama (vee-ehitiste osa) kavandamine detailplaneeringuga üldplaneeringu muudatust (p 5). Samas leitakse, et detailplaneeringu koosseisus olevad seletuskiri ja joonised annavad erinevat infot detailplaneeringuga kavandatava sadama suuruse kohta. Detailplaneeringu seletuskirjast ja joonistelt ei ole üheselt arusaadav, kas detailplaneeringu kehtestamisel langetatakse suure või väikese sadama rajamise otsus (p. 1). Eeltoodud seisukohad kajastuvad protesti õiguslike väidetena nr. 1, 4 ja
3. Seega on käesoleva vaidluse põhiküsimuseks see, kas detailplaneeringuga muudetakse Padise valla kehtivat üldplaneeringut. Küsimusele jaatavalt vastates tuleb protest rahuldada ning kohtul puudub vajadus täiendavalt analüüsida poolte seisukohti detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse osas, kuna

§ 17

lg 3 p 2 kohaselt määrab üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse maavanem. Samas peab maavanem kooskõlastuste määramisel arvestama Siseministeeriumi kirjas väljendatud seisukohti. Sel põhjusel puudub kohtul vajadus täiendavalt analüüsida ka protestis esitatud väidet selle kohta, et maavanema

1. aprilli 2005 kirjas nr. 2.1-13/375 määratud kooskõlastusi ei ole hangitud. Küsimusele eitavalt vastates jääb protest rahuldamata ning kohtul puudub vajadus võtta seisukoht protestis esitatud väidete kohta, mis tuginevad eeldusele, et detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut. Samuti ei pea kohus eeltoodud põhiküsimusele vastates vajalikuks anda käesoleva kohtuasja raames täiendavalt hinnangut protestis toodud seisukohale, mille järgi detailplaneeringus puuduvad õiguslikud ja faktilised põhjendused kehtiva Padise valla üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Haldusasja materjalidest nähtub ning poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Padise Vallavolikogu ei leidnud detailplaneeringu kehtestamise otsust vastu võttes, et tegemist oleks üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna vastustaja arvates olid planeeringud omavahel kooskõlas, ei saa põhjenduste esitamata jätmist lugeda detailplaneeringu iseseisvaks puuduseks.
2. Maavanema heakskiidu vajalikkus Enne põhiküsimusele vastuse andmist peab kohus vajalikuks analüüsida siiski esmalt protestis esitatud väidet, mille kohaselt maavanema heakskiit detailplaneeringule on vajalik ka juhul, kui kohalik omavalitsus ja vastuväiteid esitanud isik jõuavad maavanema poolt korraldatud arutelul vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus detailplaneeringule vastuväite T.A., kuid jõudis siiski kohaliku omavalitsusega kokkuleppele vastuväite arvestamise osas.

§ 23

lg 3 p 5 kohaselt on järelevalve teostaja pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu 7 koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja informeerinud Harju maavanemat T.A.i vastuväidetest detailplaneeringule ning Harju maavanema kohusetäitja on 02.03.2005 kirjas nr. 2.1-13/375 leidnud, et kohalik omavalitsus ja vastuväite esitaja esindaja jõudsid kokkuleppele vastuväite arvestamise osas. Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas

§ 23

lg 3 p-ga 5 ei ole maavanema kohusetäitja pidanud kirjas vajalikuks võtta seisukohta nn lahendatud planeeringuvaidluse kohta. Kirjast nähtuvalt jõuti kokkuleppele vastavalt

§ 23

lg 3 punktile 5 Harju Maavalitsuses 17.02.2005 korraldatud nõupidamisel, kus osalesid vastuväite esitanud isiku esindaja ning kohaliku omavalitsuse esindajad.

§ 23

lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringu üle ei teostata järelevalvet, kui detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud.

§ 23

lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja

§ 23

lõike 3 punktis 5 nimetatud vastuväidete osas kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb maavanemale või kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Kohus on seisukohal, et

§ 23

lg 2 p 1 on kohaldatav vaid olukorras, kus kohalik omavalitsus ning vastuväidete esitaja jõuavad kokkuleppele vastuväidete arvestamise osas enne maavanemale vastuväidete ning detailplaneeringu saatmist järelevalve teostamiseks või vastuväidetest enne järelevalve teostamist loobutakse. Tulenevalt

§ 21

lõikest 4 peab kohalik omavalitsus ettepanekute ja vastuväidete arvestamata jätmise korral esitama planeeringu järelevalve teostajale. Käeoleval juhul kohalik omavalitsus selliselt toimiski.

§ 23

lg 6 kohaselt annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu nii olukorras, kus maavalitsuses peetaval nõupidamisel kokkuleppele ei jõuta kui ka juhul, kui vastuväidete osas kokkulepe saavutatakse. Haldusasja materjalidest nähtuvalt saavutati kokkulepe vastuväidete osas järelevalve teostamise käigus Harju Maavalitsuses korraldatud nõupidamisel. Seega oli Harju maavanemal

§ 23lõike 6 alusel õigus anda detailplaneeringule oma heakskiit.

Kuivõrd protestis on Harju maavanema seisukohad kajastatud ning tegemist on seega formaalse rikkumisega, saab detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise aluseks olla siiski vaid detailplaneeringu materiaalne seadusvastasus, mitte eeltoodud rikkumine. Järgnevalt võtab kohus seisukoha nende protestis toodud väidete kohta, mis protesti esitaja arvates toovad kaasa detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga. 20. Detailplaneeringuga uue tiheasustusala moodustamine LKS § 41 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt annab loa uue tiheasustusala ranna ja kalda piiranguvööndisse moodustamiseks ainult üldplaneeringu alusel Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul. Protestis märgitakse, et planeeringuga on kavandatud ranna piiranguvööndi (LKS § 37 lg 1 p 1 kohaselt on Läänemere ranna piiranguvööndi ulatuseks ainult 200

1. m)sisse jäävale planeeringualale (ca 7
2. ha)kümme 2739-4548 m2 suuruse hoonestusalaga elamukrunti (kokku 3,8 ha), teemaa ja puurkaevu krunt (ca 0,59
3. ha)ja sadama maa-ala krunt (ca 2,5 ha). 8 Kohus nõustub protsessiosalistega selles, et tiheasustusala määratlemisel saab lähtuda Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõike 1 punktis 3 sätestatust, mis seob tiheasustusala mõiste linna, aleviku ning aleviku ja küla selgelt piiritletava kompaktse hoonestusega ala mõistega. Ka kuni 10.05.2004 kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse § 4 lg 2 järgi loeti tiheasustusalaks linna ja alevi piiridesse jäävat territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasolevat või planeeritavat territooriumi osa. Vastustaja on kaebuses asunud seisukohale, et tiheasustusala on defineeritav ka detailplaneeringu koostamise kohustusega alana

§ 3

lõike 2 mõistes.

§ 3

lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Kuigi selgelt piiritletavaid, kompaktse asustusega territooriumi osasid saab käsitleda tiheasustusaladena ning tiheasustusaladel on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, ei ole keelatud detailplaneeringu koostamine ning kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu koostamise kohustuse määramine ka aladele, mis jäävad eeltoodud määratlusest välja.

§ 8

lg 3 p 4 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks muuhulgas detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid. Padise valla üldplaneeringu peatükist 6 „Tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega alad“ nähtub, et detailplaneeringuga hõlmatud ala (Alliklepa küla, Päärbi ja Pertanina kinnistud) ei ole määratletud detailplaneeringu kohustusega alana ega kaardil märgistatud vastavalt sinise püstviirutusega. Detailplaneeringuga hõlmatud ala jaguneb osaliselt sadamate reservmaaks (detailplaneeringujoonisel tootmismaa LS: sadama maa) ning elamuehituse reservmaaks (detailplaneeringujoonisel pereelamumaa EP). Padise valla üldplaneeringu p-s 5.2.1.1 on maaala Alliklepa külas ranna ja tee vahel määratletud elamumaana (üldplaneeringu kaardil kollase kaldviirutusega ala). Üldplaneeringu punktist 5.6.2 nähtub, et üldplaneeringuga on sadamate tarbeks reserveeritud alad rannikul, sealhulgas Alliklepa külas. Reserveeritud maad on kantud sinise kaldviirutusega üldplaneeringu kaardile. Seega detailplaneeringuid võrreldes nähtub, et vaidlusaluse maa kasutamise sihtotstarvet ei ole detailplaneeringuga muudetud, samuti ei ole vaidlusaluse maa näol tegemist üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringuga määratletav ala on seoses planeeringuala piiriga selgelt piiritletav, nii nagu iga detailplaneeringu ala peab vaieldamatult detailplaneeringujoonisel olema selgelt piiritletav. Samas ei ole asustuse selge piiritletus üksi tiheasustusala määratlemise kriteeriumiks. Teiseks kriteeriumiks on asustuse komapktsus. Seadused termini „kompaktsus“ legaaldefinitsiooni ei anna. Seega tuleb lähtuda sõna grammatilisest tähendusest. Eesti keele sõnaraamat (Eesti Keele Instituut 1999) mõtestab sõna „kompaktne“ lahti järgmiselt: „tihke, kokkusurutud, ühtne“. Kohus on seisukohal, et seega tuleb tiheasustusala pidada asustusalaks, kus krundid ning hoonestus asetsevad tihedalt, kokkusurutult üksteise kõrval. Eeltoodust lähtuvalt ei saa iga asustusala pidada automaatselt tiheasustusalaks. Kohtu eeltoodud seisukohta toetab ka asjaolu, et lisaks tiheasustusaladele on asustusalasid võimalik määratleda ka hajaasustusaladena. Padise valla üldplaneeringu peatükis 5.5 määratletakse ehitamise printsiibid hajaasustuses. Nimetatud printsiipide kohaselt on uute väikeelamute kruntide minimaalseks suuruseks 2500 m

1. Printsiipide kohaselt tuleb detailplaneering koostada veekogude kallastest 250 m ulatusse 9 jäävate kruntide hoonestamiseks ning juhul, kui ühele krundile kavatsetakse rajada enam kui üks elamu nii, et kahe elamu vahekaugus jääb väiksemaks kui 250 m või elamule lisaks rajatakse samale krundile enam kui 6 abihoonet. Detailplaneering tuleb samuti koostada teenindus (k.a.) tanklad, kaubandus-, tööstus- ja laohoonete rajamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et üldplaneeringus määratletakse hajaasustusena asustustihedust, kus kruntide suurused on vähemalt 2500 m2; samuti võimaldatakse hajaasustusalas tööstushoonete ehitamist. Vaidlusaluse detailplaneeringu puhul ületab kõigi elamukruntide suurus 2500 m
2. Kruntide suurused jäävad vahemikku 2739-4548 m
3. Sadama maa-ala krundi suuruseks on ca 2,5 ha. Seega tuleb järeldada, et detailplaneering on Padise valla üldplaneeringu ehitamise printsiipidega hajaasustuses (üldplaneeringu peatükk 5.5) kooskõlas ning detailplaneeringuga uut tiheasustusala ei moodustata.
4. Sadama suurus Protesti esitaja teine väide, millega põhjendatakse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist, rajaneb Siseministeeriumi 29.06.2005 kirjas toodule, mille kohaselt suure sadama rajamise kavandamine detailplaneeringuga tähendaks kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muudatust (kirja p 1). Kirja p-s 5 täpsustatakse, et suurema sadama (veeehitiste osa) kavandamine detailplaneeringuga tähendab üldplaneeringu muudatust. Küll aga märgitakse, et sadama maismaa-osa mõningane suurendamine detailplaneeringuga ei tähenda valla üldplaneeringu (põhilahenduse) muudatust. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas detailplaneeringuga kavandatakse sadama vee-ehitiste osa ning kas sadama vee-ehitiste osa kavandamisega muudetakse üldplaneeringut.

§ 8

lg 3 p 3 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks muuhulgas veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Padise valla üldplaneeringu peatükis 5.3 „Veealade reserveerimine“ reserveeritakse kõikide sadamate juurde veeala kogu sadama-ala pikkuses 200 m laiusena sadama akvatooriumi tarbeks ja selle kasutamist reguleerib kuni sadama akvatooriumi määramiseni Padise Vallavalitsus. Sadamaseaduse § 4 lg 1 kohaselt on akvatoorium piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks. Sadamaseaduse § 4 lg 2 kohaselt määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Padise Valla üldplaneeringust seega nähtub, et käesoleval juhul on üldplaneeringuga küll reserveeritud sadamate juurde veeala sadama akvatooriumi tarbeks, kuid sadama akvatooriumi ehk laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatavat ala Vabariigi Valitsus määranud ei ole (dokumendid selle kohta puuduvad).

§ 9

lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Planeerimisseaduse § 9 lg 2 detailplaneeringuga veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramist ei sätesta. Kohus nõustub protesti esitajaga selles, et Riigikohus on 12.01.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr. 33-1-72-05 leidnud, et sadamate (sealhulgas sadama hoonete ja rajatiste ning akvatooriumi piiride) asukoha määramine detailplaneeringuga on kooskõlas Planeerimisseadusest tulenevate detailplaneeringu eesmärkidega (Riigikohtu seisukoha p. 11). 10 Sadamaseaduse § 2 määratleb sadamana laevade lastimiseks ja lossimiseks, laevaremondiks või harrastuslikuks laevasõiduks või muuks merendusalaseks tegevuseks kohandatud piiritletud alal asuva hoonete ja rajatiste kompleksi koos selle juurde kuuluva akvatooriumiga. Sadamaseaduse § 3 kohaselt on sadamaaala sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega (kaid, lainemurdjad, kaldatammid ja muu selline). Seega tuleb järeldada, et vee-alale jäävate sadamarajatiste planeerimine detailplaneeringuga on põhimõtteliselt võimalik. Samas peab vastav veeala olema sellisel juhul lähtuvalt

§ 9lõikest 1 valla või linna territooriumi osa.

Haldusasjas nr. 3-3-1-72-05 oli vee-alaks munitsipaalomandis olev Pärnu jõgi. Seega oli tegemist kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluva veeala planeerimisega. Planeeringuga määrati Pärnu jõe akvatooriumi piirid. Sadamaseaduse § 4 lg 2 1. lause kohaselt määrab siseveekogudel akvatooriumi piirid veekogu või selle osa omanik kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse volikoguga. Käesoleval juhul on tegemist Läänemerre jääva vee-alaga. Veeseaduse § 5 lg 2 p 1 kohaselt on sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad riigi omandis. Lähtuvalt

§ 9

lõikest 1 on kohus seisukohal, et ei ole võimalik koostada detailplaneeringut riigi omandis oleva vee-ala suhtes. Nagu nähtub vaidlusaluse detailplaneeringu koostaja AS Entec projektijuhi ning käesolevas haldusasjas nõustajana osalenud Janne Tekku kohtuistungil antud selgitusest, koostati planeering maismaa osas, kuna vee-osa planeerida ei saa. Nõustaja selgituse kohaselt antakse vee-osale ehitusõigus teiste seaduste alusel läbi projektide. Kuna sadama osa haakub veeosaga, on kajastatud sadama ja vee-osa planeeringut (toimiku lk. 87). Detailplaneeringu p. 2.3 kohaselt võib planeeritavate kinnistutega külgnevale randlale rajada väikelaevasadama. Sadam võib mahutada kuni 140 sildumiskohta (valdavalt kuni II klassi purje- ja mootorjahid pikkusega kuni 10 m ning kalapaadid). Detailplaneeringus esitatuga piiritletakse ja reserveeritakse sadama kasutusse planeeritav rannaala ning selle kasutuse põhimõtteline lahendus. Sadama arendusetapid ja -perioodid määratakse teostatavus- ja tasuvusuuringute käigus ning sadama ehitiste lõplik paigutus vastavate uurimis- ja projekteerimistööde käigus. Detailplaneeringu kohaselt on detailplaneeringus esitatud sadama arendamise etapilisus ning sadama kaitsemuulide, värava, basseinide ja tehnilise territooriumi paigutus / kontuurid illustratiivsed. Need täpsustuvad edasise arenduse ja projekteerimise käigus. Detailplaneeringu p. 2.3.1 kohaselt on sadama ala etappide kirjeldus antud Alliklepa sadama eskiislahenduses, mis on lisatud planeeringu kausta lisadesse. Detailplaneeringu p-s 2.

1. toodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et Alliklepa sadama eskiislahenduses ning detailplaneeringu p-s 2.3.1 esitatu, milles kirjeldatakse veeteede süvendamist, idamuuli rajamist ning sildumiskohtade loomist, on vastavalt detailplaneeringus märgitule illustratiivse tähendusega ega oma tähtsust detailplaneeringulahendusele õigusliku hinnangu andmisel. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringus märgitu on kooskõlas planeerimisseaduse, veeseaduse ja sadamaseaduse sätetega, samuti nõustaja poolt kohtuistungil esitatud selgitusega. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ning nõustaja seisukohaga selles, et vaidlusaluse vee-ala planeerimine ei ole eeltoodud seaduste alusel võimalik. Seetõttu saab detailplaneeringu p-s 2.3.1 toodu olla seadustest lähtuvalt vaid illustratiivse, mitte õigusliku tähendusega. 11 Veeseaduse § 8 lg 2 p 6 kohaselt peab veekogu süvendamiseks olema vee erikasutusluba. Veeseaduse § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa merel Keskkonnaministeerium. Kohus on seisukohal, et protesti esitaja seisukoht, mille järgi tuleks veekogu süvendamise korral hankida Keskkonnaministeeriumi nõusolek, on vaieldamatult seadusega kooskõlas. Samas, kuivõrd käesoleva detailplaneeringuga vee-ala planeerimine ning vee-ala süvendamine oleks seadustega vastuolus, ei saa pidada õigeks ka protesti esitaja seisukohta, nagu oleks detailplaneeringumenetlusse olnud vajalik kaasata Keskkonnaministeerium seoses kooskõlastuse küsimisega detailplaneeringu selle osa kohta, mida seadustest tulenevalt planeerida ei saa. Ühtlasi märgib kohus seda, et lähtuvalt Padise valla üldplaneeringu peatükis 5.3 toodust ning haldusasja materjalidest ei ole Vabariigi Valitsus Padise vallas asuvatele meresadamatele akvatooriumi piire määranud. Seega ei ole alust rääkida ka sadama vee-ehitiste osa suuruse mittevastavusest reserveeritud, kuid veel määramata akvatooriumi piiridele. Kohus möönab, et käesolev vaidlus oleks ilmselt olnud olemata juhul, kui detailplaneeringu koostajad oleksid detailplaneeringust nn illustratiivse materjali ning sadama veeala osa käsitlevad peatükid, millel õiguslik tähendus puudub, välja jätnud. Eeltoodud illustratiivse materjali ning eskiislahenduse sissetoomine detailplaneeringumaterjali võib kaasa tuua detailplaneeringulahenduse mitmetimõistmist. Samas, kuna detailplaneeringust siiski selgelt ilmneb, et sadama arenguetappide näol ei ole tegemist õiguslikku tähendust omava detailplaneeringu osaga, ei muuda nn. üleliigne osa iseenesest detailplaneeringut õigusvastaseks. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et detailplaneeringuga ei muudeta Padise valla üldplaneeringut. Kuna detailplaneeringuga käesoleval juhul vee-ala planeerida ei ole võimalik, puudus kohalikul omavalitsusel vajadus kooskõlastada detailplaneeringu vee-ala osa Keskkonnaministeeriumiga.
2. Detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringuga Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune detailplaneering on kooskõlas Padise valla üldplaneeringuga.

§ 17

lg 3 p 2 kohaselt määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule maavanem ning p 3 kohaselt kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule kohalik omavalitsus. Kuna detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, oli kohalik omavalitsus

§ 17

lg 3 p 2 alusel õigustatud otsustama iseseisvalt detailplaneeringu kooskõlastamise vajaduse üle. Kuna kõik ülejäänud protestis toodud väited tuginevad eeldusele, et detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus ning kooskõlastamise vajadused määrab maavanem, ei pea kohus vajalikuks ülejäänud protesti väiteid täiendavalt käsitleda. Protest tuleb jätta rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 12