2-05-16072/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16072 (endine nr 2/32-23320/05) Tsiviilasi EK hagi OK vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: EK esindajad Kostja: OK Asja läbivaatamine 27.veebruar 2007, avalikul eelistungil Istungil osalenud isikud Hageja EK Juures viibis Sekretär LK Resolutsioon
2. Rahuldada EK hagi OK vastu elatise väljamõistmiseks.
3. Välja mõista O K igakuine elatusraha 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni sündinud tütre L-BK ülalpidamiseks kuni tütre L-BK täisealiseks saamiseni, , lapse ema EK kasuks.
4. Välja mõista OK menetluskulu 3 150 (kolm tuhat ükssada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja riigilõiv elatiselt).
6. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja § 416 sätestatu alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 200 krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358).
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav 1 800 krooni suuruses kuus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt poolte kooselust sündinud lapse L-BK ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist 3 500 krooni suuruses ning alates 4 500 krooni suuruses. Kohtu määratud eelistungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja kohtu istungile ei ilmunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt suuruses 3 500 krooni alates elatisehagi esitamisest. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi esitatud kujul ei tunnista, leides, et hagi on põhjendamata ning nõude suurus jääb ebaselgeks. Kostja leiab, et lapsele tehtavaid kulutusi tuleb hageja poolt esitatust lähtudes vähendada. Kostja on osalenud lapse ülalpidamises vastavalt oma majanduslikule olukorrale. Kostja ei tööta. Eelistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse on kostjale kooskõlas TsMS § 326 lg 2 kätte toimetatud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 lg 1 sätestab, et kohus võib teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Hageja taotles kohtu istungil tagaseljaotsuse tegemist. Kostja istungile ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale TsMS § 326 lg 2 alusel kätte toimetatud, seega on talle teada istungi toimumise aeg ja koht ning mitteilmumise tagajärjed. Kostja ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise põhjustest. TsMS § 413 lõikes 3 märgitud asjaolud, mis välistavad tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 01.01.2007 3600 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis alates 01.01.2007.a väiksem kui 1800 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS §-ile 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Seadusega kehtestatud elatise miinimum on hädavajaliku ulatuse arvestuses mõistlikuks suuruseks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RlvS; kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 16 lg 1 p-st 2 on hageja elatise hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 lisa 2 järgi mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12 x 3 500 = 42 000), mis on 3 150 krooni. Kohtunik 2