← Eesti

2-06-31061/3

Obsah (5)§ 478§ 550§ 477§ 559§ 172

2-06-31061 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-31061 Tsivi

§ 478lg 3).

Menetluskulude jaotus PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub (so Tallinna Perekonnaseisuamet). Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue 1 2-06-31061 . sündis avaldajal ja asjast puudutatud isikul C-KK. lahkus puudutatud isik nende ühisest elukohast. otsusega mõisteti puudutatud isikult välja elatis 1200 krooni poja ülalpidamiseks, kuid puudutatud isik ei ole rahaliselt poega toetanud. Lapse sünnist alates ei ole puudutatud isik poja eest hoolitsenud ega poja käekäigu vastu huvi tundnud. Kuna puudutatud isik ei ole ilma mõjuva põhjuseta mitme aasta jooksul täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, peab avaldaja vajalikuks puudutatud isikul vanema õigused ära võtta. Käesoleval ajal kasvab C-K K avaldaja uues perekonnas ning teda kasvatab avaldaja praegune elukaaslane. Avaldaja palub EV`ilt ära võtta vanema õigused poja C-KK suhtes. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud nõude juurde. Avaldaja lisas, et 9 aasta jooksul ei ole puudutatud isik lapse vastu huvi tundnud ega teda majanduslikult toetanud. Avaldaja teatas, et tema praegune elukaalane soovib last lapsendada. Puudutatud isik EV`ile on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatatud ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“, kuid 13.02.2007 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ja kohtuga ühendust ei ole võtnud. Puudutatud isiku eestkosteasutuse Tallinna linna seisukoht Puudutatud isik on nõus vanema õiguste äravõtmisega EV`ilt C-KKsuhtes. Kuna C-K K `l puudub varasest lapsepõlvest igasugune kontakt isaga tema hoolimatuse ja osavõtmatuse tõttu lapse kasvatamisel, leiab eestkosteasutus, et on põhjendatud EV`ilt vanema õigused ära võtta. See vastab ka lapse huvidele. Samuti arvab eestkosteasutus, et C-KK`l on õigus saada lapsendatud tema tegeliku kasvataja – ML poolt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja avaldaja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.

§ 477

lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Nimetatud kohustuse rikkumise korral vanema õigusi ei kaitsta ja seadusest tuleneval alusel võib vanemalt vanema õigused lapse suhtes ära võtta. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest poja kasvatamisel, jättes lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Avaldaja arvamusest selgub, et EV ei ole 9 aasta jooksul lapse vastu huvi tundnud ega teda majanduslikult toetanud. Laps peab isaks avaldaja elukaaslast – ML`d ning nendevahelised suhted on väga head. Laps soovis, et ML teda lapsendab ning ML kinnitas samuti, et soovib C-KK`t lapsendada. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus.

§ 559

lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude 2 2-06-31061 selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kuna eestkosteasutus on C-KK üle kuulanud, on kohus seisukohal, et eestkosteasutuse arvamusega on tõendatud, et EV`ilt on põhjendatud vanema õigused C-KK suhtes ära võtta. PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Avaldaja palus jätta menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vanema õiguste äravõtmise asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.