) § 109 lg 1 p 1, 109 lg 2 ja 509 lg 1 p 2 alusel. Kohus leidis Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde.
lg 1 p 1 kohaselt võib Eesti kohus tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis.
lg 2 kohaselt märgitakse isiku surnuks tunnistamise avalduses, miks avaldaja on huvitatud isiku surnuks tunnistamisest, ja samuti asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. U D oblasti K linna kohaliku kohtu otsusest (t lk 19-21) nähtub, et SR on tunnistatud teadmata kadunuks. Tallinna Linnakohtu otsusega on U D oblasti K linna kohaliku kohtu otsust SR teadmata kadunuks tunnistamise osas tunnustatud. SR teadmata kadunuks jäämisest on möödunud üle viie aasta. S R elusoleku kohta saadi viimased andmed , mistõttu loeb kohus SR surmaajaks .
lg 1 kohaselt avaldab kohus pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. Väljaandes Ametlikud teadaanded on 06.12.2006 ja 13.12.2006 avaldatud kohtuteade, milles kutsutakse üles SR ja kõiki teisi isikuid kolme kuu jooksul esitama kohtule andmed SR elusoleku kohta. Vastavaid andmeid kohtule esitatud ei ole.
lg 4 kohaselt teeb kohus eelmenetluses kindlaks isikud, kellelt võib saada teadmata kadunud isiku kohta andmeid, ning asjaolu, kas teadmata kadunud isiku kohta on andmeid tema viimases teadaolevas töö- või elukohas. Menetlus on algatatud
AR sünnitunnistusest nähtub, et SR oli tema isa. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et SR oli U kodanik, kuid temast viimase teate saamise ajal oli tema elukoht Eestis . Avaldaja on esitanud avalduses asjaolud, mis põhistavad isiku surnuks tunnistamist. Põhja Politseiprefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse tagaotsimistoimikust nähtub, et politsei on SR võimaliku asukoha kindlakstegemiseks kontrollinud erinevaid politsei andmebaase ning infosüsteeme, kuid informatsiooni tema asukoha kohta ei ole õnnestunud leida. õiendist tagaotsimistoimikus (tagaotsimistoimiku lk 46) nähtub et politsei andmebaasis ei ole viiteid SR liikumiste ja tegevuste kohta, mis annaksid alust arvata, et isik võiks olla elus. Võttes arvesse kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid, leidis kohus, et avaldus on põhjendatud. SR teadmata kadunuks tunnistamisest on möödas üle viie aasta ning käesoleva ajani ei ole tema elusoleku kohta andmeid esitatud. Kohtule ei ole teada andmed SR elusoleku kohta. 2 Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada ja SR surnuks tunnistada. Kohus loeb SR surmaajaks .
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud tuleb jätta AR kanda. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.