3-04-173/6

(12)3-04-173 selliselt, et C. C. E OÜ kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud esimese astme kohtumenetluse kuludena kogusummas 40 020 (nelikümmend tuhat kakskümmend) krooni ja seda järgmiselt: Haabersti Linnaosa Valitsuselt 10 005 (kümme tuhat viis) krooni, Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt 10 005 (kümme tuhat viis) krooni, Pirita Linnaosa Valitsuselt 10 005 (kümme tuhat viis) krooni ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuselt 10 005 (kümme tuhat viis) krooni.

1. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
2. Mõista apellatsioonimenetluse kohtukuludena C. C. E OÜ kasuks välja kogusummas 5 000 (viis tuhat) krooni ja seda järgmiselt: Haabersti Linnaosa Valitsuselt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, Pirita Linnaosa Valitsuselt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuselt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus jõudma Riigikohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
3. U E OÜ sõlmis 2002.a suvel Haabersti Linnaosa Valitsusega, Kristiine Linnaosa Valitsusega, Lasnamäe Linnaosa Valitsusega, Mustamäe Linnaosa Valitsusega, Nõmme Linnaosa Valitsusega, Pirita Linnaosa Valitsusega ja Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusega järgmised lepingud: 1) 18.06.2002 Kristiine Linnaosa Valitsusega (V kd tl 49-56, leping nr 3-9/02/57) kehtivusajaga 15 aastat, millega anti U E OÜ-le õigus paigaldada oma kulul linnaosa territooriumile täiendavalt ühistranspordi ootepaviljone, linnateabe valgusvitriine, valgustatavaid linnateabe sambaid ja suure pinnaga valguskaste või reklaamtahvleid, mille asukohad täpsustatakse hiljem. Juhul, kui lepingu tähtaja jooksul selgub linnaosavalitsuse vajadus veel täiendavate avaliku infrastruktuuri rajatiste paigaldamiseks, on U E OÜ-l lepingu järgi eesõigus nende paigaldamiseks samadel tingimustel, kusjuures paigaldatud või paigaldatava tänavamööbli omandiõigus kuulub U E OÜ-le; 2) 28.06.2002 Mustamäe Linnaosa Valitsusega (II kd tl 50-56, III kd tl 89-91), 10.07.2002 Pirita Linnaosa Valitsusega (I kd tl 162-165, III kd tl 65), 10.07.2002 Nõmme Linnaosa Valitsusega (I kd tl 31-37, III kd tl 78-80), 17.07.2002 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusega (II kd tl 68-73, II kd tl 70-71), 18.07.2002 Lasnamäe Linnaosa Valitsusega (III kd tl 97-99) ja 30.08.2002 Haabersti Linnaosa Valitsusega (II kd tl 81-84, III kd tl 83-84) reklaamkandjate paigaldamise kohta (reklaamkandjate lepingud) kehtivusajaga 10 aastat; 3) 28.06.2002 Mustamäe Linnaosa Valitsusega (II kd lk 39-49, III kd tl 85-88), 18.07.2002 Pirita Linnaosa Valitsusega (I kd tl 166-172, III kd tl 63-64), 10.07.2002 Nõmme Linnaosa Valitsusega (I kd tl 17-30, III kd tl 72-77), 17.07.2002 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusega 2

(12)3-04-173 (II kd tl 57-67, III kd tl 66-69), 18.07.2002 Lasnamäe Linnaosa Valitsusega (III kd tl 92-96) ja 30.08.2002 Haabersti Linnaosa Valitsusega (II kd tl 74-80, III kd tl 81-82) ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise kohta (ootepaviljonide lepingud) kehtivusjaga 15 aastat. Reklaamkandjate lepingutega lubasid linnaosavalitsused kolmandal isikul paigaldada nende haldusterritooriumide teedele ja teekaitsevööndisse (lepingute p-d 2.1) lepingu lisades kokkulepitavatele asukohtadele reklaamkandjaid (reklaamvitriine, valguskaste, reklaamtahvleid), mille omandiõigus kuulub kolmandale isikule (lepingute p 2.7). Kolmandal isikul oli õigus avaldada reklaamkandjatel kommertsreklaami ja saada selle avaldamise eest tulu (p-d 3.3 ja 4.3), sealjuures oli kolmas isik kohustatud tasuma reklaamkandjatel reklaami avaldamise eest kehtivate õigusaktidega ettenähtud makse. Lepingute järgi ei lasu kolmandal isikul rendi- ega muid makse, välja arvatud reklaami- ja kuulutusemaks (lepingute p-d 4.3). Ootepaviljonide lepingutega kohustus kolmas isik paigaldama linnaosavalitsuste haldusterritooriumidele lepingu lisades ettenähtud asukohtadesse ühistranspordi peatustesse ootepaviljone ning teedele või teede kaitsevöönditesse linnateabe sambaid ja vitriine. Paigaldatavate rajatiste omandiõigus kuulus kolmandale isikule. Ootepaviljonide avaliku teabe tahvlitel ning linnateabe vitriinidel ja sammastel oli linnaosavalitsustel õigus tasuta avaldada kommertsreklaami mittesisaldavat teavet (p-d 4.1), kolmandal isikul rajatiste kommertsreklaami pindadel kommertsreklaami ja saada selle avaldamise eest tulu (p-d 4.3). Lepingutes konstateeriti (p-d 5.6), et vastavalt maamaksuseadusele ei lasu kolmandal isikul rajatiste konstruktsioonide aluse maa kasutamise eest maamaksukohustust ja linnavolikogu 16.12.1999 määrusega nr 45 kinnitatud reklaami ja kuulutusmaksu määruse p-de 7.9 ja 7.10 kohaselt on ühistranspordi ootepaviljonidele ja linna infrastruktuuri rajatistele paigaldatud reklaam vabastatud reklaamimaksust. Rajatistel ei lasunud ka rendi- või muid makse. Kõigis eelviidatud lepingutes sätestati, et lepingutega ettenähtud reklaamkandjate asukohtadesse (reklaamkandja paigaldamiseks ettenähtud territoorium mõttelise raadiusega keskpunktist 50 m) ei või välja anda lube või nõusolekuid teiste reklaamkandjate paigaldamiseks (reklaamkandjate lepingute p-d 2.6 ja ootepaviljonide lepingute p-d 2.8) ning linnaosavalitsused kohustuvad „kuni Tallinna linnavõimude poolt ettevalmistatava reklaamkandjate paigutamiseks kasutusse andmise korra kehtestamiseni” edasi lükkama teistele isikutele reklaamkandjate paigutamise lubade väljastamist (reklaamkandjate lepingute p-d 4.4 ja ootepaviljonide lepingute p-d 5.8). 12.07.2002 kokkuleppega (III kd tl 104) tühistasid Kristiine Linnaosa Valitsus ja U E OÜ 18.06.2002 lepingu ja asendasid selle tagasiulatuvalt alates 18.06.2002 teiste linnaosavalitsustega sõlmitud lepingute struktuuri eeskujul kahe eraldi lepinguga – leping ühistranspordi ootepaviljonide ja linnateabe rajatiste paigaldamise, hoolduse ja kasutamise kohta (III kd tl 100-102 ja 108-113) ja leping reklaamkandjate paigaldamise kohta (III kd tl 103, 105-107). Riigikohtu 15.12.2005 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-59-05 jäeti rahuldamata C. C. E OÜ kaebus U E OÜ ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel 12.07.2002 sõlmitud lepingute peale. 2. C. C. E OÜ kaebuses taotleti haldusaktide tühistamist, mis on väljendatud linnaosade valitsuse tsiviilõiguslike tahteavaldustena p-s 1 nimetatud lepingute sõlmimiseks (välja arvatud 12.07.2002 U E OÜ ja Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel sõlmitud lepingud), ning nende lepingute (välja arvatud 12.07.2002 U E OÜ ja Kristiine Linnaosa Valitsuse vahel sõlmitud lepingud) tühisuse tuvastamist. Kaebuse põhjendused olid: 3

(12)3-04-173 1) Lepingud on vastuolus teeseaduse (TeeS) § 34 lg-ga 2, sest liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks ei ole riik maa omanikuna nõusolekut andnud; 2) Lepingute sõlmimisel on rikutud Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 11 kinnitatud linnavara kasutusse andmise korda. Puudusid korra p-s 61 märgitud alused linnavara kasutusse andmiseks otsustuskorras, mistõttu oleks tulnud korraldada avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine. Kasutusse andmise tähtaega arvestades oleks pidanud korra p 12 kohaselt linnavara kasutusse andmist otsustavaks organiks olema linnavalitsus, kelle sellekohane otsus oleks tulnud kooskõlastada linnavolikogu linnavarakomisjoniga. Samuti ei järgitud korra p-des 75 ja 76 sätestatud nõudeid teatada enne linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimist väljaandes, milles linnavalitsus avaldab oma ametlikke teadaandeid, kellele ja milliste tingimustega linnavara kasutusse antakse; 3) Lepingud on vastuolus konkurentsiseaduse § 14 lg-ga 2 ja Tallinna linna põhimääruse § 69 lg-ga 4, sest lepingute sõlmimine on vaadeldav ettevõtjale eriõiguse andmisena, milleks tuli läbi viia avalik konkurss; 4) Lepingud on vastuolus haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtetega, mille kohaselt juhul, kui linnavara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ning õigusaktides pole määratletud, keda eelistada, tuleb küsimus otsustada diskretsioonireegleid arvestades avaliku õiguse põhimõtetest, sh võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. Käesoleval juhul anti linnavara kasutusse äärmiselt soodsatel tingimustel teisi huvitatud isikuid menetlusse kaasamata. 3. Tallinna Halduskohtu 10.08.2005 otsusega kaebus rahuldati. Kohus tühistas linnaosavalitsuste tsiviilõiguslike tahteavaldustena väljendatud haldusaktid vaidlustatud lepingute sõlmimiseks ning tuvastas nende lepingute tühisuse. Kohus mõistis kaebuse esitaja kohtukulude hüvitamiseks igalt linnaosavalitsuselt välja 20 010 krooni. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) Puudub vaidlus selles, et vaidlusalused lepingud on eraõiguslikud ning linnaosavalitsused ei ole välja andnud eraldi dokumendina kirjalikult vormistatud haldusakte, milles oleks väljendatud nende tahe sõlmida need lepingud. Samas on ilmselge, et linnaosavalitsused tegid enne nende lepingute sõlmimist otsustused sõlmida lepingud. Halduskohtus vaidlustatav on ka nõuetekohaselt vormistamata otsus, mis vastab haldusakti sisutunnustele; 2) Vaidlusalustest lepingutest nähtuvalt on linnaosavalitsused otsustanud anda U E OÜ-le loa paigaldada ja kasutada talle kuuluvaid reklaamkandjaid (reklaamvitriinid, valguskastid ja reklaamtahvlid) ja rajatisi (ootepaviljonid, linnateabe vitriinid ja linnateabe sambad) Tallinna linna teedele ja teede kaitsevööndisse. Käesoleval juhul on õiguslikult tegemist linnavara (tänav, haljasala jne) kasutusse andmisega U E OÜ-le. Vastavalt lepingute sõlmimise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 27.11.1997 määrusega nr 56 kinnitatud linnavara valitsemise korra p-le 2 on linnavaraks Tallinna linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasasi, s.o asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. J.C.U.E OÜ väide, et reklaamikandjate ja ootepaviljonide alused rajatised ei olnud linnavara, ei ole kooskõlas asjas kogutud teabega. Toimikust nähtuvalt oli tegemist linnavaraga (vt kd IV; tl 21-27); 3) Lepingute sõlmimise ajal kehtinud linnavara kasutusse andmise korra p 10 kohaselt antakse linnavara kasutusse avaliku (suulise või kirjaliku) enampakkumise või eelläbirääkimistega 4

(12)3-04-173 pakkumise korras, p-s 61 nimetatud juhul ka otsustuskorras. Korra p 61 kohaselt on võimalik anda linnavara isikule kasutusse otsustuskorras ilma enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist läbi viimata juhul, kui: 1) kasutusse antavad hooned ja rajatised on kaasomandis ning kasutusse andmine tuleb läbi viia vastavalt AÕS § 72, s.t. kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel; 2) vara kasutusse andmiseks oli eelnevalt korraldatud kaks korda avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis on nurjunud; 3) muudel riigi ja Tallinna õigusaktidega ette nähtud juhtudel. Käesoleval juhul p-s 61 nimetatud asjaolusid ei esinenud; 4) Linnavara kasutusse andmise korra p 12 kohaselt on rajatiste kasutusse andmist otsustavaks organiks kasutusse andmisel tähtajaga üle viie aasta linnavalitsus, kusjuures kasutusse andmisel tähtajaga alates 10 aastast tuleb linnavalitsuse otsus kooskõlastada eelnevalt linnavarakomisjoniga. Vaidlusalused lepingud sõlmiti tähtajaga 10 ja 15 aastat. Linnavalitsuse otsust ja linnavarakomisjoni kooskõlastust ei ole kohtule esitatud; 5) Linnavara kasutusse andmise korra p 75 kohaselt oli linnavara kasutusse andmise korraldaja kohustatud enne linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimist teatama väljaandes, milles linnavalitsus avaldab oma ametlikke teateid, kellele ja milliste tingimustega linnavara kasutuse antakse ning p 76 kohaselt võis linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmida 5 tööpäeva jooksul pärast p 75 nimetatud teate ilmumist. Käesoleval juhul p-des 75 ja 76 sätestatut järgitud ei ole; 6) Õige pole J.C.U.E OÜ väide, et vaidlusalused lepingud on sõlmitud Tallinna Linnavolikogu 16.12.1999 määrusega nr 45 kehtestatud reklaami- ja kuulutusemaksu tasumise korra alusel ning linnavara kasutusse andmise kord ei kuulunud antud juhul kohaldamisele. Kolmanda isiku viidatud määrus reguleeris reklaami maksustamist ja lubade andmist sõltumata sellest, kes oli reklaamikandja aluse maa omanik. Lepingutest ei nähtu, et nendega reguleeritaks reklaamimaksu küsimusi ja et need oleks aluseks konkreetse reklaami paigaldamiseks ilma reklaamiluba taotlemiseta. Samuti ei reguleerita lepingutes reklaami väljapanekut, vaid selleks vajalike rajatiste püstitamist; 7) Eeltoodud põhjustel on linnaosavalitsused vaidlusaluste lepingute sõlmimise otsustamisel rikkunud linnavara kasutusse andmise korra p-e 10, 12, 75 ja 76. Selliselt on linnaosavalitsused andnud U E OÜ-le teiste võimalike pakkujate ees põhjendamatu konkurentsieelise. C. C. E OÜ tegutseb välireklaami ettevõtjana J.C.U.E OÜ-ga samal alal ja oli samuti huvitatud lepingute sõlmimisest. Seega on linnaosavalitsused rikkunud linnavara kasutusse andmise avalik-õiguslikust regulatsioonist tulenevat kaebuse esitaja subjektiivset avalikku õigust esitada omapoolsed pakkumised linnavara kasutusse saamiseks; 8) Linnavara kasutusse andmise korra sätete rikkumise tõttu on linnaosavalitsuste tsiviilõiguslike tahteavaldustena vormistatud otsustused õigusvastased ja kuuluvad kaebuse esitaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. Samuti on tühised vaidlusalused lepingud, kuna need on sõlmitud vastuolus linnavara kasutuse andmise korras kehtestatud põhimõtetega. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. J.C.E OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 5

(12)3-04-173 1) Vaidlusaluste lepingute sõlmimist ei reguleerinud kohtu poolt kohaldatud linnavara kasutusse andmise kord. Kohus on tähelepanuta jätnud kolmanda isiku poolt esitatud, Tallinna Kommunaalameti 28.04.2003 teatele tugineva väite, et lepingute alusel püstitatud reklaamikandjad ja ootepaviljonid asuvad munitsipaliseerimata riigimaal. Lepingute alusel püstitatud konstruktsioonide omandiõigus kuulub kolmandale isikule. Eeltoodust nähtuvalt ei kuulunud lepingute alusel püstitatud rajatiste alune maa ega rajatised ise linnale. Linnavara kasutusse andmise korra p-dest 1 ja 2 nähtuvalt kehtib see kord üksnes linnavara suhtes; 2) Lepingud olid sõlmitud vastavalt sellel ajal kehtinud erikorrale, so Tallinna Linnavolikogu 16.12.1999 määrusega nr 45 kehtestatud reklaami- ja kuulutusemaksu määrusele ja selle alusel Tallinna Linnavalitsuse 19.01.1996 määrusega nr 8 kehtestatud reklaami paigaldamise taotluste esitamise ja läbivaatamise ning reklaamilubade väljastamise eeskirjale. Nimetatud erikorda kohaldati ilma ühegi erandita järjekindlalt, kusjuures enne

1. aasta reklaamimaksu määrust rakendati analoogilist
2. aasta reklaamimaksu määrust. Reklaami paigaldamise taotluste ja reklaamilubade eeskirjast tulenevalt kohaldati seda reklaamikonstruktsioonide paigaldamisele. Nii sätestas reklaamimaksu määruse p 2.2, et muuhulgas pidi reklaami paigaldamise taotlus sisaldama reklaami kinnituskonstruktsiooni projekti. Järelikult otsustati reklaamitaotluse läbivaatamisel ka konstruktsiooni paigaldamise üle. Kuni
3. aasta lõpuni ei korraldatud Tallinnas reklaamikandjate asukohtade kasutusse andmiseks ühtegi konkurssi ja kunagi ei antud reklaamikandjate alust maad või rajatisi rendile. Samas sõlmiti sh teiste välimeediaettevõtjatega kokku üle 50 analoogilise sisuga reklaamikandjate paigaldamise lepingu; 3) Käesolevas asjas tuleks kohtumenetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebuse esitaja sai vaidlustatud lepingutest teada juba enne esialgse kaebuse esitamist 30.10.
4. Osa lepingutest oli tema käsutuses juba enne kaebuse esitamist, ülejäänud lepingud sai ta koos linnaosavalitsuste vastusega kaebusele 19.02.
5. Uus alternatiivne taotlus on dateeritud 30.04.2003 ja laekunud kohtusse 06.05.2003; 4) Kohtuistungil leidis kolmas isik viitega Riigikohtu 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 avaldatud seisukohtadele, et kaebuse esitajal puudus kaebeõigus lepingute vaidlustamiseks.
6. C. C. E OÜ vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebusele esitatakse järgmised vastuväited: 1) Reklaamikandjate ning ootepaviljonide lepingutes on otseselt viidatud Tallinna linna kui avalike teede (tänavate) omaniku teeseaduse §-st 34 tulenevale õigusele lubada teele ja tee kaitsevööndisse liiklusväliste teabevahendite paigaldamist. Seega on lepingute sõlmimisel nii linnaosavalitsused kui apellant käsitlenud apellandi kasutusse antud vara Tallinna linnale kuuluva varana; 2) Lepingute alusel anti apellandile õigus teedele kui rajatistele liiklusväliste teabevahendite paigaldamiseks. Tee on teeseaduse § 2 lg 1 kohaselt rajatis, hõlmates sealjuures nii teed ennast kui teepeenraid, haljasala jms. Seega anti apellantidele kasutusse linna vara liiklusväliste teabevahendite paigaldamiseks. Linnavara kasutusse andmise korra kohaldamist ei välista asjaolu, et linnale kuuluvad teed asusid omakorda munitsipaliseerimata riigimaal; 3) Apellatsioonkaebuses viidatud reklaami- ja kuulutusemaksu määrus ning selle alusel kehtestatud eeskiri reguleerisid reklaami maksustamist ja reklaamilubade andmist, mitte aga reklaamikandjate paigaldamist. Vaidlusalused lepingud reguleerisid aga reklaamikandjate 6

(12)3-04-173 paigaldamist, mitte konkreetse reklaami eksponeerimist. Apellatsioonkaebuse viide varasemale praktikale analoogsete lepingute sõlmimisel on tõendamata ja asjassepuutumatu; 4) Taotlus kohtumenetluse lõpetamiseks on pahatahtlik. Riigikohtu 18.06.2004 kohtumääruses nr 3-3-1-26-04 (p 15) on selgelt väljendatud seisukohta, et kaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas kaebuste esitamisega algusest peale vaidlustanud linnaosavalitsuste otsustust sõlmida apellandiga vaidlusalused lepingud.

1. Tallinna linnaosade valitsused toetavad apellatsioonkaebust, paludes see rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
2. 30.10.2002 esitas C. C. E OÜ kaebuse U E OÜ ja seitsme erineva Tallinna linnaosa valitsuse vahel sõlmitud lepingute kui halduslepingute tühistamiseks (I kd tl 3-9, 44-51, 6572, 86-93, 107-114, 129-135, 148-154). 06.05.2003 saabus halduskohtule taotlus esitatud kaebuste täiendamiseks (III kd lk 1-4), milles sõnastati alternatiivse nõudena juhul, kui halduskohus asub seisukohale, et vaidlustatud lepingute näol ei ole tegemist halduslepingutega, tühistada vaidlustatud lepingutes sisalduvad haldusaktid, mis on väljendatud linnaosavalitsuste tsiviilõiguslike tahteavaldustena vaidlustatud lepingute sõlmimiseks, ning tuvastada vaidlustatud lepingute tühisus. Vaidlus puudub selles, et kaebuse täienduses lisatud taotluse esitamine kohtule koos esmakordse kaebusega 30.10.2002 oleks olnud HKMS § 9 lg 1 kohaselt tähtaegne.
3. Kaebuse täienduses esitatud taotlus vaidlusaluste lepingute sõlmimise tahteavalduses seisnevate haldusaktide tühistamiseks on põhimõtteliselt hõlmatud esmakordselt halduskohtule esitatud kaebusega. Kaebuse täienduses sisalduva tühistamistaotluse objekt kattub esmakordses kaebuses sisaldunud tühistamistaotluse objektiga, milleks on U E OÜ ja seitsme erineva Tallinna linnaosa valitsuse vahel sõlmitud lepingud. Linnaosavalitsuste otsustus kui tahteavaldus nimetatud lepingute sõlmimiseks väljendub nende lepingute sõlmimises ega ole nendest lahutatav.
4. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebuse 06.05.2003 täienduses esitatud taotlus ei sisaldunud kaebuse esmakordses tekstis sõnastatud taotluses, on kaebuse täiendus tähtaegne. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 03.05.2004 määrus nr 3-3-1-14-04 p 11) on asutud seisukohale, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga; seejuures peab kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ta ei tohi olla oma õigusi kuritarvitanud. Need tingimused on käesoleval juhul täidetud.
5. Seega ei ole halduskohus läbi vaadanud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust ega rikkunud HKMS § 12 lg-s 3 sätestatud protsessinormi. II 7

(12)3-04-173

1. 12.07.2002 kokkuleppega tühistasid Kristiine Linnaosa Valitsus ja U E OÜ 18.06.2002 lepingu. Sellega tühistati ka haldusakt, mis väljendus linnaosavalitsuse tahteavalduses 18.06.2002 lepingu sõlmimisel. Seega on halduskohtult taotletud juba enne kaebuse esitamist tühistatud haldusakti tühistamist ja tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna õigust vaidlustada tühistamistaotlusega kehtetuid haldusakte. Samuti ei ole lubatav tühistatud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamise kaebus, kuna sellise lepingu kehtivuses puudub vaidlus. Haldusaktid, mis väljendusid Kristiine Linnaosa Valitsuse tahteavalduses 12.07.2002 lepingute sõlmimises, ning 12.07.2002 Kristiine Linnaosa Valitsuse ja U E OÜ sõlmitud lepingud ei ole käesoleva kaebuse taotluse esemeks. Eeltoodud põhjusel ei võta ringkonnakohus käesolevas otsuses seisukohta 18.06.2002 Kristiine Linnaosa Valitsuse ja U E OÜ 18.06.2002 lepingu õiguspärasuse ja selle lepingu sõlmimisega kaebuse esitaja õiguste riive asetleidmise suhtes. III
2. Kaebuse kohaselt on C. C. E OÜ subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et vaidlusaluste lepingute sõlmimine toimus nii, et tal puudus võimalus osaleda lepingute sõlmimise protsessis, teha omapoolseid pakkumisi ning võimalusel ise sõlmida vastavaid lepinguid. Tallinna Halduskohus on nõustunud kaebajaga ning põhjendab kaebaja kaebeõigust asjaoluga, et viimane tegutseb samuti välireklaami alal nagu ka U E OÜ ning oli samuti huvitatud selliste lepingute sõlmimisest. Kolmas isik leiab, et kaebaja huvi lepingute objekti suhtes on tõendamata, selle tõendamiseks ei piisa üksnes asjaolust, et kaebuse esitaja tegutseb samas valdkonnas. Riigikohtu 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 (p 20) on C. C. E OÜ samalaadsetel asjaoludel esitatud kaebuse lahendamisel asutud kaebeõiguse küsimuses järgmistele seisukohtadele, mis on kohaldatavad ka käesoleval juhtumil. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja tegutseb vaidlustatud lepinguga hõlmatud või lähedases tegevusvaldkonnas (välireklaam), ei saa tuletada tema õiguste rikkumist. Sellest võib tuleneda küll isiku huvi reklaamialase tegevuse vastu, kuid mitte halduskohtusse pöördumise õigus. Selleks, et isiku abstraktne huvi muutuks kaitstavaks õiguseks, peab isik oma huvitatust väljendama seoses konkreetse haldusakti või -toiminguga. Eeltoodust tulenevalt võisid linnaosavalitsused vaidlusaluste lepingute sõlmimisel kaebuse esitaja õigusi, so õigust võrdsele kohtlemisele Tallinna linnaga välireklaamialaste lepingute sõlmimisel, rikkuda juhul, kui kaebuse esitaja oli huvitatud endale samade õiguste ja kohustuste võtmisest, nagu on vaidlusaluste lepingutega antud U E OÜ-le. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas apellandi huvi vaidlusaluste lepingute suhtes on tõendatud.
3. Käesolevas asjas pole tuvastatud, et kaebuse esitaja oleks esitanud Tallinna linnaosade valitsustele pakkumisi, mis sisaldaksid konkreetseid vaidlusaluste lepingute tingimustega võrreldavaid tingimusi. Kaebaja selgitas, et ta lähtus eeldusest, et selliste lepingute sõlmimine toimub avalikus menetluses, mistõttu tal polnud alust omapoolsete pakkumiste esitamiseks (III kd tl 3). Samas on kaebuse esitajad esitanud oma põhjendatud huvi tõendamiseks Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2002 kirja Tallinna Kesklinna Valitsusele (III kd lk 5), milles palutakse mitte sõlmida uusi lepinguid (ilmselt on tegemist lepingutega reklaamkandjate paigaldamiseks) pikema kehtivusajaga kui
4. juuli 2002, kuna nimetatud tähtpäevaks valmivad Tallinna reklaamipoliitika ühtsed alused, e-kirjad Tallinna linnaosade valitsustele 8

(12)3-04-173 (21.06.2002 kirjad Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsustele III kd tl 6-9), milles palutakse saata nimekirjad nendest linnaosa bussipeatustest, mis on kaasaegse bussiootepaviljonita, ning Lasnamäe ja Kristiine linnaosade valitsuste vastused sellistele pöördumistele (III kd tl 10-12).

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalustele lepingutele eelneval perioodil linnaosavalitsuste sõlmitud reklaamkandjate lepingute sõlmimise menetlus ei erinenud oma avalikkuse astme poolest vaidlusaluste lepingute sõlmimisest. Tuvastatud on, et samas korras lepinguid välireklaami konstruktsioonide paigaldamisega Tallinna linnaosade valitsustega on sõlminud ka kaebuse esitaja (vt vastustaja seletuse lk-d 12-14 II kd lk 32-34, lepingud V kd tl 4-5, 14-15, 20) ja selles pole ka vaidlust. Seega pidi kaebuse esitaja olema teadlik välireklaamikandjate paigutamiseks lepingute sõlmimise üldisest praktikast. Seega ei ole reklaamkandjate lepingute osas veenev kaebuse esitaja selgitus pakkumiste tegematajätmisest eelduse tõttu, et sellekohane võimalus avaneb üksnes avaliku konkursi korras. Lisaks konkreetsete pakkumiste puudumisele pole tõendeid kaebuse esitaja muus vormis pöördumise kohta Nõmme, Haabersti, Pirita, Mustamäe, Põhja-Tallinna ja Lasnamäe linnaosade valitsuste poole nende linnaosade valitsuste ja U E OÜ vahel sõlmitud reklaamkandjate lepingutes sisalduvaid õigusi andvate lepingute sõlmimiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus eelnimetatud reklaamkandjate lepingute ja nende sõlmimise tahteavalduses väljenduvate linnaosavalitsuste haldusaktide suhtes.
2. Kaebuse esitaja poolt 21.06.2002 saadetud e-kirjad Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsustele (III kd tl 6-9) näitavad ringkonnakohtu hinnangul, et kaebuse esitaja valmistas ette pakkumist nende linnaosavalitsustega samalaadsete lepingute sõlmimiseks nagu U E OÜ-ga sõlmitud ootepaviljonide lepingud. Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusaluste lepingute sõlmimise perioodil oli kaebuse esitaja huvitatud samasisuliste õiguste ja kohustuste võtmisest nende linnaosavalitsuste ees. Seega on tal kaebeõigus nende lepingute sõlmimise vaidlustamiseks. Kuna puuduvad tõendid kaebuse esitaja pöördumisest ootepaviljonide lepingutes sisalduvate õiguste ja kohustuste võtmiseks Nõmme ja Mustamäe linnaosa valitsuste poole, ei loe ringkonnakohus tõendatuks, et nende linnaosavalitsuste poolt U E OÜ-ga sõlmitud ootepaviljonide lepingutega on riivatud kaebuse esitaja halduskohtus kaitstavat huvi. Seega puudub kaebuse esitajal nende lepingute sõlmimise suhtes kaebeõigus. IV
3. Riigikohtu 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 (p 16) on käesolevas asjas vaidlustatud ootepaviljonide lepingutega samasisulise, U E OÜ poolt Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsusega sõlmitud lepingu kohta leitud, et see evib avaliku võimu poolt sõlmitavate kontsessioonlepingute tunnuseid. Selliste lepingutega annab avalik võim eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (antud juhul tänavad või tänavaga piirnevad maa-alad), lubades sinna paigutada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides. Vaidlustatud lepingute preambula sisaldab viiteid avaliku võimu ülesannetele, mida lepingu kaudu täidetakse. Riigikohus leidis ka (vt sama otsuse p 17), et sedalaadi lepingu sõlmimine, sõltumata selle lepingu määratlemisest haldus- või tsiviilõigusliku lepinguna, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil 9

(12)3-04-173 põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsuste poolt U E OÜ-ga ootepaviljonide lepingute sõlmimisel avalikku pakkumismenetlust üheski vormis läbi pole viidud. Sel põhjusel on nende linnaosavalitsuste otsustused nende lepingute sõlmimiseks õigusvastased ja HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele kuuluvad haldusaktid sõltumata sellest, kas nende lepingute sõlmimisel kuulus kohaldamisele Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 11 kinnitatud linnavara kasutusse andmise kord. Kuid üksnes eelnimetatud asjaolu ei anna alust lugeda neid lepinguid tühiseks.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsuste poolt U E OÜ-ga ootepaviljonide lepingute sõlmimisel kuulus kohaldamisele Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 11 kinnitatud linnavara kasutusse andmise kord. Apellatsioonkaebuses põhjendatakse eelviidatud korra mittekohaldatavust sellega, et kolmanda isiku rajatiste paigaldamiseks anti luba munitsipaliseerimata riigimaale. Sellega samastab apellant vastuolus AÕS RakS § 13 lg-ga 1 munitsipaliseerimata riigimaa sellel asuvate munitsipaalomandis olevate rajatistega (teed, tänavad, haljasalad jms). Ootepaviljonide lepingutes märgitud rajatised on lepingutes (p-d 1.3) defineeritud teele või tee kaitsevööndisse paigaldatavate rajatistena. Kolmas isik on kaebuse vastuväidete p-s 4.1.2 (II kd tl 6) ise märkinud, et lepingute järgi paigutatud reklaamkandjad asuvad eranditult rajatistel (infrastruktuuri elemendid nagu kõnnitee, teeäär, park jms). Faktilises asjaolus, et ootepaviljonide lepingute alusel paigaldatud kolmanda isiku rajatised asuvad nendel teedel ja tänavatel, mis Tallinna Kommunaalameti 28.04.2003 kirja (IV kd tl 21-27) kohaselt kuuluvad Tallinna linnale, ei ole vaidlust.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ka selles, mis puudutab PõhjaTallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsuste poolt U E OÜ-ga ootepaviljonide lepingute sõlmimise vastuolusid Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 11 kinnitatud linnavara kasutusse andmise korraga.
3. Kuni
4. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt oli seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei olnud oluliselt rikutud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on peetud oluliseks seadusest tuleneva selge keelu rikkumist tehingut teha (vt Riigikohtu 13.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-05). Alates
5. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ringkonnakohus on seisukohal, et Põhja-Tallinna, Lasnamäe, Pirita ja Haabersti linnaosade valitsuste poolt U E OÜ-ga ootepaviljonide lepingute sõlmimise vastuolu Tallinna Linnavolikogu 20.03.1997 määrusega nr 11 kinnitatud linnavara kasutusse andmise korra pdega 10 ja 61 tingib nende lepingute tühisuse. Korra nende punktide eesmärgiks on, välja arvatud õigusaktides sätestatud erandjuhud, välistada linnavara kasutusse andmine avalikku enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist läbi viimata. 10

(12)3-04-173 V

1. Käesoleva otsuse p-des 11, 14 ja 15 toodud põhjendustel tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, milles halduskohus kaebust rahuldades: 1) tühistas haldusaktid, mis on väljendatud Nõmme Linnaosa Valitsuse tsiviilõiguslike tahteavaldustena U E OÜ-ga 10.07.2002 sõlmitud ootepaviljonide lepingu ja reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas eelnimetatud lepingute tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p-d 3 ja 4); 2) tühistas haldusaktid, mis on väljendatud Mustamäe Linnaosa Valitsuse tsiviilõiguslike tahteavaldustena U E OÜ-ga 28.06.2002 sõlmitud ootepaviljonide lepingu ja reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas eelnimetatud lepingute tühisuse halduskohtu otsuse resolutiivosa p-d 9 ja 10); 3) tühistas haldusakti, mis on väljendatud Kristiine Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena U E OÜ-ga 18.06.2002 sõlmitud lepingu nr 3-9/02/57 sõlmimiseks, ja tuvastas eelnimetatud lepingu tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p 13); 4) tühistas haldusakti, mis on väljendatud Haabersti Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena U E OÜ-ga 30.08.2002 sõlmitud reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas selle lepingu tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p 2); 5) tühistas haldusakti, mis on väljendatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena U E OÜ-ga 18.07.2002 sõlmitud reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas selle lepingu tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p 6); 6) tühistas haldusakti, mis on väljendatud Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena U E OÜ-ga 17.07.2002 sõlmitud reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas selle lepingu tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p 8); 7) tühistas haldusakti, mis on väljendatud Pirita Linnaosa Valitsuse tsiviilõigusliku tahteavaldusena U E OÜ-ga 10.07.2002 sõlmitud reklaamkandjate lepingu sõlmimiseks, ja tuvastas selle lepingu tühisuse (halduskohtu otsuse resolutiivosa p 12). VI
2. Halduskohtu apelleeritud otsusega mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud kogusummas 140 070 (70 krooni kaebuste esitamisel tasutud riigilõiv ja 140 000 krooni kohtu poolt asja mahukust ja keerukust arvestades põhjendatuks peetud õigusabikulude suuruses) krooni igalt menetlusosalisest linnaosavalitsuselt summas 20 010 krooni. Apellatsioonimenetluses on C. C. E OÜ esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks, mis kohtukulude nimekirjadest nähtuvalt moodustavad kokku 21 738 krooni, millele peaks lisanduma käibemaks - advokaadibüroo L.M.H.B kohtukulude nimekirja kohaselt 9 738 krooni, millele lisanduks käibemaks, ja advokaadibüroo K.U kohtukulude nimekirja kohaselt 12 000 krooni, millele lisandub käibemaks 2160 krooni. Advokaadibüroo L.M.H.B kohtukulude nimekirjas taotletud kohtukulude kogusumma on ekslik ega põhine nimekirjale juurdelisatud kuludokumentidel. Nimekirjale lisatud 31.07.2006 ja 12.09.2006 arvetest nähtuvalt moodustavad tasutud õigusabikulud kogusummas 9735 krooni ning seda koos käibemaksuga. Advokaadibüroo K.U esitatud kohtukulude nimekirjas toodud kohtukulude kandmine on tõendatud juurdelisatud kuludokumentidega. Seega on kaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud kohtukulu suuruseks 23 895 krooni. 11

(12)3-04-173 Kaebuse esitaja on taotlenud kohtukulude väljamõistmist nii kolmandalt isikult kui vastustajatelt või juhul, kui kolmandalt isikult kohtukulude väljamõistmine pole võimalik, mõista kohtukulud võrdsetes osades välja vastustajatelt.

1. Kaebaja apellatsiooniastmes kantud põhjendatud õigusabikuluks ei pea ringkonnakohus kohtukulusid, mis arvetel esitatud töö kirjeldusest nähtuvalt seonduvad ringkonnakohtule täiendavate tõendite esitamise taotluse koostamisega (advokaadibüroo K.U 07.08.2006 arve nr 116/06 kohaselt 2750 krooni ja 13.09.2006 arve nr 143/06 kohaselt 3250 krooni). Taotlused täiendavate tõendite juurdevõtmiseks jäeti rahuldamata põhjusel, et need oleksid võinud olla esitatud esimese astme kohtule. Kokkuvõttes hindab ringkonnakohus kaebuse esitaja apellatsiooniastme põhjendatud kohtukulude suuruseks 17 500 krooni. Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu hinnangut esimese astme kohtumenetluse õigusabikulude põhjendatud suurusele.
2. Tallinna linnaosade valitsused ei ole taotlenud apellatsioonimenetluse kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Sellist taotlust ei esitatud ka esimese astme kohtule seoses kaebuse õigeksvõtuga.
3. Kolmanda isiku taotlus apellatsioonimenetluse kohtukulude summas 7 200 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kohtukulude kandmise ja õigusabi tellimise ajal (arvest nähtuvalt osutati õigusabi septembris-oktoobris 2005) ei sätestanud halduskohtumenetluse seadustik võimalust kolmanda isiku õigusabikulude väljamõistmiseks teistelt protsessiosalistelt. Kuna seadus ei näinud ette ka kolmandalt isikult kohtukulude väljamõistmist, tuleb samast põhimõttest lähtuvalt jätta rahuldamata ka taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kolmandalt isikult.
4. Seitsme linnaosavalitsuse vastu esitatud kaebustest rahuldati nelja linnaosavalitsuse vastu esitatud kaebused ja seda pooles ulatuses. Seega on kaebuse esitajal kaebuse rahuldamise ulatust arvestades õigus nõuda kohtukulude väljamõistmist 2/7 ulatuses. Need kohtukulud tuleb võrdsetes osades jagada nelja linnaosavalitsuse vahel, kelle vastu suunatud kaebused osaliselt rahuldati. Seega tuleb apellatsiooniastme kohtukuludena kaebuse esitaja kasuks mõista Haabersti, Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosade valitsustelt välja igaühelt 1250 krooni. HKMS § 92 lg 2 ja § 93 lg 4 kohaselt muudab ringkonnakohus ka esimese astme kohtumenetluse kohtukulude jaotust, mõistes Haabersti, Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosade valitsustelt kaebuse esitaja kasuks välja esimese astme kohtumenetluse kulud igaühelt 10 005 krooni. Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 12