KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-1383 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 02
sätteid.
§ 76
lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
RS § 13 lg 6 sätestas, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Lähtudes eeltoodust on kaasomandi lõpetamine võimalik kas notariaalselt tõestatud poolte kokkuleppega või kohtulahendiga. Pooled pole sõlminud notariaalselt tõestatud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks, samuti ei ole ühtegi kohtulahendit, millega kaasomandit oleks lõpetatud. 2
(4)Hageja poolt viidatud Harju Maakohtu 29.06.1993 määrusega tsiviilasjas nr 2-450/93 jäeti vaidlusalused ehitised hageja ja kostja kaasomandisse.
- Hageja poolt viidatud toimunud täitemenetluses ei saadud kaasomandit lõpetada, sest täitedokumendiks olnud kohtumäärus nr 2-450/93 ei näinud ette kaasomandi lõpetamist. Täitemenetluses täidetakse täitedokumenti, s.t täitemenetlus ei ole õigustloov. Seega ei saa täitemenetluses omandit tekkida, kui seda ei ole kohtuotsuses üheselt määratletud.
- Kostja on seisukohal, et hageja poolt kostjale tasutud 50 000 krooni ei olnud suunatud kaasomandi lõpetamisele, mida tõendavad kostja poolt esimese astme kohtule esitatud tõendid. Samuti viitab poolte tahtele kaasomandit mitte lõpetada asjaolu, et pärast täitemenetlust ega ka täitemenetluse käigus ei sõlmitud kaasomandi lõpetamise kokkulepet. Hageja pole kaasomandi lõpetamist
§ 76lg 1 kohaselt nõudnud.
14. Kaasomandi lõpetamisel võetakse kaasomandi osa väärtuseks selle maksumus kaasomandi lõpetamise hetkel. Eeltoodut toetab
§ 76lg 2.
Kostjale kuuluva kaasomandi väärtus ei ole 50 000 krooni, arvestades ehitiste juurde erastatava maatulundusmaa maksumust ja sellega kaasneva kinnistu väärtuse tõusu. Vastustaja seisukoht
- A.H ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 22.11.2006 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ja menetluse õiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Vaidlus puudub selles, et Harju maakonnas, X vallas, X külas asuv elamu koos kõrvalhoonetega kuulus kuni 1993 aastani kuulus poolte ühisvara hulka. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 29.06.1993 otsusega (t.l.7). 1993 pöördus M.H Harju Maakohtusse hagiga A.H vastu ühisvara jagamiseks. Tsiviilasja nr. 2-622/93 menetlemise käigus sõlmisid pooled kokkuleppe ühisvara jagamiseks, mille palusid kohtul vastu võtta ja kinnitada. Harju Maakohtu 02.11.1993 määrusega lõpetas kohus asjas menetluse ja kinnitas poolte kokkuleppe, mille kohaselt jäi vaidlusalune elamu poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades (t.l.9). Nimetatud määrusest nähtuvalt oli M.H juba kompenseerinud A.Hle enamsaadud ühisvara. Määrusest ei nähtu, et A.Hl olnuks ühisvara arvel kompenseerimise kohustusi M.H ees (t.l.9).
- Vaidlus puudub ka selles, et 1999 aastal kuulusid elamu ja kõrvalhooned poolte kaasomandisse. Sel ajal reguleeris kaasomandi lõpetamist asjaõigusseadus.
§ 76
lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
RS § 13 lg 6 sätestas, et ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostja seisukoht, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine võimalik kas notariaalselt tõestatud poolte kokkuleppega või kohtulahendiga. Maakohtu otsusest ei selgu, millise notariaalse kokkuleppe või vähemalt kirjaliku kokkuleppe alusel siis pooled 1999 kaasomandi vaidlusalusele varale lõpetasid. Hageja pole ka hagiavalduses sellise kokkuleppe olemasolule viidanud. Ka ühtegi sellekohast tõendit asjas esitatud ei ole. 19. Hageja on tuginenud hagiavalduses Harju Maakohtu 02.11.1993 määrusele ja kinnitanud, et on määruses nimetatud ehitiste väärtuse summas 50000,00 kr kostjale tasunud. Nimetatud määrusega sellist kohustust hagejale ei pandud. Põhjendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt nimetatud kohtumäärusega ei lõpetatud poolte vahel kaasomandit, vaid selle alusel just jäeti vaidlusalused hooned poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. Hagejal puudus 02.11.1993 määruse kohaselt kohustus 3
(4)kostjale 50000,00 kr tasuda. Nimetatud määrusega on tuvastatud, et pooltel ei ole pretensioone teineteise vastu. Asjaolu, et pooled väidetavalt tõlgendasid kohtumäärust selliselt, et seda võib oma äranägemisel teisiti täita, kui määruses kirjas, ei anna õiguslikku alust kaasomandi lõpetamiseks ega lõpetanud seda. Kui hageja ka ilma õigusliku aluseta kostjale 50000,00 kr maksis, siis võib tal olla nõue kostja vastu tulenevalt alusetu rikastumise sätetest.
- Asjasse puutuv ei ole ka vara üleskirjutamise ja arestimise akt 17.11.1999 (t.l.10-11). Kohtutäituri poolt koostatud akt ei tühista ega muuda Harju Maakohtu 02.11.1993 määrust, mille alusel kaasomand tekkis. Pooltevahelised toimingud näitavad küll, et pooltel oli huvi kaasomand lõpetada, kuid selles osas ei jõutud kokkuleppele. Seda kinnitab ka asjas esitatud kostja poolt allkirjastamata jäetud ühisvara jagamise leping 2005 aastast (t.l.27). Kostja seletuse kohaselt ei olnud ta nõus sellisel viisil kaasomandit lõpetama, kuna kompensatsioon summas 50000,00 kr oli liiga väike. Kostja vastuväited on ka põhjendatud, kuna kaasomandi väärtus tuleb määrata kindlaks kaasomandi lõpetamise aja seisuga. Seega pole ka põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt kaasomandi väärtus ei oma antud asjas tähendust.
- Kaasomanike vahel kokkuleppe puudumisel tuleb kaasomand lõpetada
§ 77
lg 2 alusel.
§ 77
lg 2 alusel, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kassomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellist nõuet aga asjas esitatud ei ole. Hagi rahuldamiseks esitatud kujul puudub õiguslik alus. 22. Ülaltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldada. 23. Kostja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
(4)