) § 67 p 1, 2 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p-de 7.1.1 ja 7.1.2 nõudeid. Urmas Sall tutvus käskkirjaga 05.02.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. Urmas Sall on 02.01.2007.a tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Urmas Sall rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on
Urmas Sall tunnistab oma süüd 24.01.07.a antud seletuskirjas. Kaebajal oli distsiplinaarkaristuse määramise hetkel kümme kehtivat distsiplinaarkaristust.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks
lg 1 p 4 alusel kohaldada Urmas Salli mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna varasemad kergemad karistused ei ole kaebajat mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse 2 või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjelikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani U.Sall toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et ta 06.01.2007 kl 15.40 paiku, asudes eeluuritavate eluhoone kambris nr 1026, karjus korduvalt valjul häälel üle terve sektsiooni, ei allunud vanglaametniku O.Kivi seaduslikule korraldusele lõpetada karjumine ja seega segas vanglaametnike tööd ja teisi kinnipeetavaid isikuid. Käskkirja kohaselt rikkus U.Sall
U.Salli karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja seda kaalutlusel, et teda on eelnevalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud erinevate õigusrikkumiste eest ning sealhulgas on ta toime pannud ka samalaadseid rikkumisi (allumatus) ja pole siiski teinud järeldusi oma eelnevast käitumisest (tl 19). 24.01.2007 kirjutas U.Sall oma seletuskirjas (tl 25), et ta karjus valju häälega põhjusel, et oli psüühiliselt ärritunud ning karjumisega maandas ta pinget. Ta ei olnud rahul toitlustamisega (temale ei antud taimetoitu, jalatseid ning tablette). Kohtuistungil tunnistas kaebaja, et rikkus distsiplinaarkorda ja on selles süüdi, kuid ta leiab, et määratud karistus on liiga range, õiglane oleks olnud noomitus. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 20), vanemvalvur O.Kivi ettekandega (tl 22) ja valvur P.Ivanovi ettekandega (tl 23) on tuvastatud U.Salli süü käskkirjas kirjeldatud rikkumises. Kohus leiab, et distsiplinaarrikkumise karistuse määr on valitud kaalutletult ja põhjendatult, käskkiri on motiveeritud. U.Sall on süstemaatiline korrarikkuja ja ei tee vaatamata korduvatele karistustele järeldusi oma käitumistele.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning sama paragrahvi p 2 kohaselt mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tartu TVKK p 7.1.1 ja 7.1.3 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja – teenistujate seaduslikele korraldustele, mitte segama vanglaametnikke ja - teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid isikuid.
kohaselt võib vangistusseaduse seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, mille hulgas on kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kuna U.Sall karjus valjul häälel ja seda umbes kolm minutit, siis taolise käitumise eest on Tartu Vangla direktor valinud õiglase karistuse (15 ööpäevaks kartserisse paigutamine). Kaalutlusõigust on kasutatud õigustatult ja eesmärgipäraselt. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud, selles on märgitud karistamise faktiline ja õiguslik alus. U.Salli tegu oli süüline 3 ja õigusvastane, distsiplinaarkaristuse otsustus on kaalutletud ja õiguspärane, mistõttu puudub kohtul alus selle muutmiseks. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud järgides
§-i 64. samuti vastab käskkiri Haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Mittevaralise kahju nõuet kaebaja kohtumenetluses ei esitanud. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus U.Salli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.