TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-320 Otsuse kuupäev 10.04.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Urmas Salli kaebus Tartu Vangla direktori 3

) § 67 p 1, 2 ja Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p-de 7.1.1 ja 7.1.2 nõudeid. Urmas Sall tutvus käskkirjaga 05.02.

1. 13.02.2007 (dateeritud 12.02.2007) esitas Urmas Sall Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 30.02.2007 käskkirja nr 1-4/121 tühistamiseks. Esitatud kaebuses märgib kaebaja, et nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks esitab ta kohtuistungil. Kohtuistungil ta nimetatud nõuet ei esitanud. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Esitatud kaebuses märgib U.Sall, et ta saabus Tartu Vanglasse 12.12.
2. Halva tervise pärast registreeris ta end psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtule, kuid nende juurde on väga pikk järjekord, mistõttu tuli kaua oodata, vastuvõtuni läheb paar nädalat, vahel isegi kuid. Kaebaja oli rahutu ja ärritunud, sest ei saanud ravi, kuna ta oli veel ootejärjekorras. 06.01.2007 tekkis kaebaja ja vanglaametniku O.Kivi vahel konflikt, mille peale kaebaja hakkas karjuma, et maandada oma stressi ja vallandada emotsioonid ning seda selleks, et mitte teha midagi halba füüsiliselt. Toimunud juhtumi ajal kaebaja rahustavaid ravimeid ei saanud ning psühhiaatri vastuvõtul käinud ei olnud. Hiljem, psühhiaatri vastuvõtul, leidis kaebaja kinnitust, et parem oli karjuda, kui isikule nö kätega kallale minna. 06.01.2006 toimunu tõttu karistati kaebajat Tartu Vangla direktori 30.01.2007 käskkirjaga nr 1-4/121 kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Kaebaja möönab, et karjumisega rikkus ta korda, kuid ta leiab, et käskkiri on ebaõiglane, sest karistus 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine oli liiga range karistus, mistõttu palub ta kohtul selle tühistamist. Kaebuses palub kaebaja hüvitada seoses käskkirja õigusvastasusega mittevaralise kahju hüvitamist, mille summa soovib esitada kohtuistungil. Kohtuistungil kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist ei nõudnud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb kaebusele vastu.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 7.1.2 kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke ja teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinni peetavaid isikuid. Urmas Sall on 02.01.2007.a tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. Urmas Sall rikkus eelnimetatud sätteid oma süülise käitumisega, mis on

§ 64nõuetekohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud.

Urmas Sall tunnistab oma süüd 24.01.07.a antud seletuskirjas. Kaebajal oli distsiplinaarkaristuse määramise hetkel kümme kehtivat distsiplinaarkaristust.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks

§ 63

lg 1 p 4 alusel kohaldada Urmas Salli mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, kuna varasemad kergemad karistused ei ole kaebajat mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda riigivastutuse seaduse § 9 kohaselt süülise väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse 2 või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole nimetanud ühtki sellist asjaolu, mida võiks pidada tema mittevaraliste õiguste rikkumiseks ja mille alusel oleks tal tekkinud õigus moraalse kahju hüvitamist nõuda. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjelikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani U.Sall toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes selles, et ta 06.01.2007 kl 15.40 paiku, asudes eeluuritavate eluhoone kambris nr 1026, karjus korduvalt valjul häälel üle terve sektsiooni, ei allunud vanglaametniku O.Kivi seaduslikule korraldusele lõpetada karjumine ja seega segas vanglaametnike tööd ja teisi kinnipeetavaid isikuid. Käskkirja kohaselt rikkus U.Sall

§ 67punkte 1 ja 2 ning TVKK punkte 7.1.1 ja 7.1.2.

U.Salli karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja seda kaalutlusel, et teda on eelnevalt korduvalt distsiplinaarkorras karistatud erinevate õigusrikkumiste eest ning sealhulgas on ta toime pannud ka samalaadseid rikkumisi (allumatus) ja pole siiski teinud järeldusi oma eelnevast käitumisest (tl 19). 24.01.2007 kirjutas U.Sall oma seletuskirjas (tl 25), et ta karjus valju häälega põhjusel, et oli psüühiliselt ärritunud ning karjumisega maandas ta pinget. Ta ei olnud rahul toitlustamisega (temale ei antud taimetoitu, jalatseid ning tablette). Kohtuistungil tunnistas kaebaja, et rikkus distsiplinaarkorda ja on selles süüdi, kuid ta leiab, et määratud karistus on liiga range, õiglane oleks olnud noomitus. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 20), vanemvalvur O.Kivi ettekandega (tl 22) ja valvur P.Ivanovi ettekandega (tl 23) on tuvastatud U.Salli süü käskkirjas kirjeldatud rikkumises. Kohus leiab, et distsiplinaarrikkumise karistuse määr on valitud kaalutletult ja põhjendatult, käskkiri on motiveeritud. U.Sall on süstemaatiline korrarikkuja ja ei tee vaatamata korduvatele karistustele järeldusi oma käitumistele.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning sama paragrahvi p 2 kohaselt mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Tartu TVKK p 7.1.1 ja 7.1.3 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla kodukorda, alluma vanglaametnike ja – teenistujate seaduslikele korraldustele, mitte segama vanglaametnikke ja - teenistujaid teenistuskohustuste täitmisel ega häirima teisi kinnipeetavaid isikuid.

§ 63

kohaselt võib vangistusseaduse seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, mille hulgas on kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kuna U.Sall karjus valjul häälel ja seda umbes kolm minutit, siis taolise käitumise eest on Tartu Vangla direktor valinud õiglase karistuse (15 ööpäevaks kartserisse paigutamine). Kaalutlusõigust on kasutatud õigustatult ja eesmärgipäraselt. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud, selles on märgitud karistamise faktiline ja õiguslik alus. U.Salli tegu oli süüline 3 ja õigusvastane, distsiplinaarkaristuse otsustus on kaalutletud ja õiguspärane, mistõttu puudub kohtul alus selle muutmiseks. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud järgides

§-i 64. samuti vastab käskkiri Haldusmenetluse seaduse §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele. Mittevaralise kahju nõuet kaebaja kohtumenetluses ei esitanud. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus U.Salli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 4