KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14.12.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-154 Haldusasi A.O. kaebus Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu varalise kahju 267 000 krooni väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.O. ja Justiitsministeeriumi kaudu Resolutsioon Jätta A.O. kaebus rahuldamata Kohtukulud jäävad poolte endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). vastustaja Eesti Vabariik ASJAOLUD 09.06.1995 sõlmis A.O. abikaasa A.J. laenulepingu, mille kohaselt andis Virumaa Kommertspank A.J.´le laenu 300 000 krooni tagastamise tähtajaga 08.06.
- Laenu tagatisena pantis A.J. talle kuuluva ehitise aiandusühistus Progress. 13.05.1997 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-812 Narva Linnakohus mõistis nimetatud laenulepingu alusel A.J.´lt AS Eesti Maapank kasuks välja 379 854 krooni. Nimetatud kohtuotsus on osaliselt täidetud summas 48 349,40 krooni ning täitmata summas 331 504,60 krooni. 09.06.1995 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue oli suunatud üksnes panditud varale (ehitisele aiandusühistus Progress), samas seati 21.07.1997 Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur Irina Obidina 16.07.1997 kirja nr 8528 alusel võõrandamise keelumärge ka sõiduautole Opel Monterey ning 14.05.1998 kirja nr 327/98 alusel Narva linnas,xxxxx asuvale elamule. 1 A.J. esitas 06.11.1998 ja 27.11.1999 kaebused ebaseadusliku täitemenetluse läbiviimise kohta, mis jäeti Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna poolt rahuldamata. 04.12.2000 suri kaebuse esitaja A.O. abikaasa A.J.. Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus (pärimistoimik nr 8774-00) anti A.O.le välja 25.05.2005 pärandvara osas, mis koosneb kolmekorruselisest elamust asukohaga xxxxxxxx, Narva (kus elab A.O. koos oma perega) ning sõiduautost Opel Monterey Jeep, mille väärtuseks on tunnistuse taotleja (A.O.) poolt hinnatuna 300 000 krooni. TÜ Tehnoauto poolt 01.07.2005 koostatud sõiduki ülevaatuse aktis nr SA21 märgitakse, et vaatluse all oli sõiduk Opel Monterey Jeep, mille omanikuks on A.J., eluk. xxxxxx, Narva linn, Ida-Virumaa ning ülevaatuse tellijaks A.O., eluk. xxxxxxx, Narva linn, Ida-Virumaa. Sõiduki hinnaks on toodud 85 000 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 21.07.2005 õiendis nr 9-1/05/20310 ARK teavitab kohut haldusasjas nr 3-300/2005 (3-05-154), et A.O. nimele liiklusregistris seisuga 21.07.2005 sõidukeid ei ole registreeritud. 25.01.2001 esitas kaebuse esitaja A.O. Ida-Viru Maakohtule kaebuse Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna juhataja 15.01.2001 nr 876 otsusele, millega jäeti läbi vaatamata kaebuse esitaja 03.01.2001 kaebus põhjusel, et kaebaja on asjasse mittepuutuv isik. Ida-Viru Maakohus oma 19.12.2002 määrusega jättis kaebuse rahuldamata põhjendusel, et täitevosakonna juhataja on õigesti käsitlenud A.O.t kui asjasse mittepuutuvat isikut. 14.10.2003 määrusega tühistas Viru Ringkonnakohus Ida-Viru Maakohtu 19.12.2002 otsuse. Viru Ringkonnakohus oma 14.10.2003 määrusega tühistas Ida-Viru Maakohtu 19.12.2002 otsuse täies ulatuses ning saatis A.O. 03.01.2001 kaebuse läbivaatamiseks Ida-Viru Maakohtule. 16.02.2004 määrusega jättis Ida-Viru Maakohus kaebuse esitaja A.O. kaebuse teistkordselt rahuldamata, põhjendades kohtutäituri toimingute ja võõrandamise keelumärke seadmise seaduslikkust. Kaebuse esitaja esitas Viru Ringkonnakohtule erikaebuse ning 04.01.2005 määrusega tühistas Viru Ringkonnakohus Ida-Viru Maakohtu 16.02.2004 määruse täies ulatuses, tühistades IdaViru Maakohtu täitevosakonna vanemkohtutäitur Irina Obidina 16.07.1997 kirja nr 8528 alusel Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses A.J.´le kuulunud sõiduauto Opel Monterey registreerimismärgiga ANDREI 21.07.1997 seatud võõrandamiskeelu (võõrandamise keelumärke) ning Ida-Viru Maakohutu täitevosakonna vanemtäitur Irina Obidina 14.05.1998 kirja nr 327/98 alusel Ida-Viru Maakonna Hooneregistri Narva filiaalis A.J.´le kuulunud elamule asukohaga xxxxxxx, Narva 22.05.1998 seatud võõrandamiskeelu (võõrandamise keelumärke). 18.02.2005 kaebuse esitaja A.O. esitas Justiitsministeeriumile taotluse õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes. 18.03.2005 teatas Justiitsministeerium, et esitatud taotlus ei kuulu rahuldamisele. Käesolevas halduskohtule esitatud kaebuses taotleb A.O. välja mõista Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu temale tekitatud varaline kahju kokku 267 000 krooni, mis kaebaja väitel seisneb tasumata laenuintressides summas 45 000 krooni, sõiduauto Opel Monterey Jeep turuväärtuse langemises 215 000 krooni võrra ning erikaebuse menetlemisel kantud kohtukuludes (osutatud õigusabi eest) 7 000 krooni ulatuses. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID 15.03.2005 esitas A.O. kaebuse Tallinna Halduskohtule avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et Ida-Viru Maakohtu kohtutäiturite õigusvastasest toimingutest tuleneva nõude esitamine Eesti Vabariigi vastu on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Kuni 01.03.2001 kehtinud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 3 tulenevalt oli nimetatud kuupäevani kohtutäitur käsitletav kohtuametnikuna, kes sooritas seaduses ettenähtud täitetoiminguid. TMS § 10 lg 4 kohaselt laienes kohtutäituritele Avaliku teenistuse seadus (ATS) ning TMS § 2 alusel korraldasid lahendite täitmist maa-ja linnakohtute täitevosakonnad. Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna kohtutäituri Irina Obidina 16.07.1997 kirja nr 8528 alusel seati keelumärge sõiduauto Opel Monterey suhtes ning 14.05.1998 kirja nr 327/98 alusel Narvas, Xxxxxxx asuvale eramule. Kaebuse esitajale on kahju põhjustatud enne 01.03.
- Kaebuse esitajale on Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna toimingutega tekitatud kahju 267 000 krooni. Võõrandamise keelumärke seadmine põhjustas A.O.´le kahju 267 000 ulatuses. Kahju seisneb maksmata laenuintressides 45 000 krooni ulatuses, sõiduauto turuväärtuse langemises 215 000 krooni ulatuses ning erikaebuse menetlemisel kantud kohtukuludes (osutatud õigusabi eest) 7 000 krooni ulatuses. Sarnaselt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 128 tulenes TsK § 222 lg 2 varalise kahju liikidena eelkõige otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu. Otsese varalise kahju all tuleks mõista tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab, eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemist ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nii laenuintressid, sõiduauto turuväärtuse langemine ja kantud kohtukulud kogusummas 267 000 krooni on käsitletavad varalise kahjuna. A.O. leiab, et Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna toimingud vara käsutamise keelumärgete seadmisel on põhjuslikus seoses kaebuse esitajale tekkinud kahjuga. Antud asjas ei saa vaidlust olla selles osas, et juhul, kui õigusvastaseid täitetoiminguid ei oleks toimunud, ei oleks kaebuse esitaja pidanud kohtusse pöörduma ning kandma kohtukulusid. Kaebuse esitajale tekitatud kahju on täitetoimingutega põhjuslikus seoses. A.O. ei nõustu vastustaja seisukohaga, mille kohaselt puudub põhjuslik seos pärandvara hooldamiseks võetud laenu tasumata intresside ja Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna toimingute vahel. 2000 aastal oli kaebuse esitaja sunnitud laenu võtma 100 000 krooni intressiga 10 % aastas pärandavara hooldamiseks. Kaebuse esitaja nõuab vastustajalt 45 000 krooni tasumist. Kui ebaseasulikke võõrandamise keelumärkeid ei oleks seatud, ei oleks kaebuse esitaja keeldude all oleva vara hooldamiseks laenu võtnud. A.O. leiab, et nimetatud intressid on Ida-Viru Maakohtu täitevametnike tegevusega põhjuslikus seoses. Riigikohtu halduskolleegium oma 17.06.2002 lahendis haldusasjas 3-3-132-02 on leidnud, et kahjuna tuleb hinnata ka õigusvastaselt põhjustatud kohustuste suurenemist kolmandate isikute ees, sest sellega halveneb isiku varaline seisund. Vara võõrandamise keelamisel lõpevad võimalused vara võõrandamiseks ja sellest tulu saamiseks ja sellega võivad kaasneda makseraskused. Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna ametnike toimingutega võõrandamise keelumärgete seadmisel on põhjuslik seos ka sõiduauto Opel Monterey väärtuse vähenemisel 215 000 krooni ulatuses. TÜ Tehnoauto 01.07.2005 sõiduki ülevaatuse aktiga on tuvastatud, et 01.07.2005 seisuga oli nimetatud sõiduauto hind 85 000 krooni. Auto väärtus 2001 aastal oli 300 000 krooni. Auto väärtus eelpool nimetatud perioodil on vähenenud 215 000 krooni võrra. Kaebuse esitaja soovis seoses abikaasa surmaga ja 3 vajadusega tasuda pärandvara sundosa, võõrandada auto juba 2001 aastal, mis aga oli takistatud ebaseaduslike võõrandamise keelumärgete tõttu ning kaebuse esitaja vara väärtus oli vähenenud. A.O. leiab, et Ida-Viru Maakohtu ametnike poolt tekitatud kahju süülise ja õigusvastase tegevusega võõrandamise keelumärgete seadmisel oli õigusvastane. Viru Ringkonnakohus on kahju põhjustanud keelumärked tühistanud, märkides 04.01.2005 jõustunud kohtumääruses, et sõiduautole ja elamule võõrandamiskeeldude seadmine on toimunud ebaseaduslikult, kuna keelumärked seati enne vara arestimist. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et Ida-Viru Makohtu täitevosakonna ametnike tegevus kaebuse esitaja abikaasale kuulunud vara võõrandamise keelamisel oli õigusvastane. Kuna võõrandamise keelumärgete seadmiseks puudus seadusest tulenev alus, oli kohtutäiturite tegevus õigusvastane ning rikkus kaebuse esitaja õigusi. Kahju on tekitatud süüliselt, kuna rakendades avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust ei oleks tekkinud Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna poolt kaebuse esitajale tekitatud kahju. Kaebuse esitaja palub mõista välja Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 267 000 krooni ning välja mõista kohtukulud kaebajale summas 7 000 krooni, mis seisnevad EV Justiitsministeeriumile avalduse koostamises, Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamises, kaebuse täpsustamises ning konsultatsioonides. VASUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kahju hüvitamisel tuleb eelkõige tuvastada kahju tekkimine isikul, ning alles seejärel saab hinnata avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust ja sellise tegevuse ning isikul tekkinud kahju põhjuslikku seost ning kahju tekitaja süüd. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 2 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Seega on esmaseks eelduseks kahju hüvitamise taotlemisel kahju tekkimine, ning selle peab ära näitama ning tõendama isik, kes kahju hüvitamist taotleb. Kaebaja ei ole aga kahju tekkimist ega väidetava kahju suurust kuidagi tõendanud. Kaebaja on seisukohal, et talle on tekitatud varalist kahju. Varaliseks kahjuks saab olla isiku vara vähenemine, varaliste kohustuste suurenemine või sellise tulu saamata jäämine, mille isik asjade loomuliku käigu korral igal juhul saanud oleks. Kaebuse kohaselt põhjendab kaebaja kahju tekkimist seoses autole ja majale võõrandamise keelumärgete seadmisega. Kaebuse kohaselt koosneb kaebaja kahju summadest, mis kulusid pärandvara hooldamiseks ja kohtukuludest. Täpsemalt siis, maksmata laenuintressidest 45 000 Eesti krooni ulatuses, sõiduauto turuväärtuse langemises 215 000 Eesti krooni ulatuses, erikaebuse menetlemisel kantud kohtukuludest 7 000 Eesti krooni ulatuses. Kaebaja väidab, et ta oli sunnitud võtma pärandvara hooldamiseks laenu 100 000 Eesti krooni intressimääraga 10% aastas. Seetõttu nõuab ta Eesti Vabariigilt 45 000 Eesti krooni (laenuintressi) tasumist. Samas ei nähtu ei kaebusest ega ka kaebuse täiendustest, mille peale kaebaja selle 100 000 krooni kulutas. Vastustajale jääb jätkuvalt arusaamatuks, milles väljendub pärandvara (kaebaja enda kasutuses oleva elamu ja sõiduki) hooldamiseks kulutatud summa. Samuti on laenu võtmise kohta esitatud ainult kaebaja allkirjaga omakäeline kinnitus, et ta on saanud oma vanematelt laenu intressimääraga 10 % aastas. Tõendamata on nii laenu saamine kui ka intresside maksmine. Laenu võtmisest iseenesest ei saa tekkida kaebajale kahju. Samuti on paratamatu, et elamu vajab hoolt ja seda oleks kaebajal tulnud teha ka siis, kui elamul poleks olnud võõrandamise keelumärkeid. Nii et kulutusi elamule oleks ta pidanud tegema vaatamata võõrandamise keelumärgetele. Täiesti arusaamatu on kaebaja väide, et sõiduauto väärtuse vähenemine aastatel 2000-2005 on põhjuslikus seoses täiturite tegevusega. Kaebaja kasutuses 4 oleva sõiduauto väärtus oleks neil aastatel vähenenud ka ilma võõrandamise keelumärke seadmiseta. Kaebaja väited, et ta soovis autot võõrandada, on paljasõnalised. Ei auto väärtuse vähenemist ega ka mitte elamu hoolduseks väidetavalt kulutatud summasid ei saa kuidagi käsitleda kahjuna. Riigivastutuse seaduse § 8 lõike 1 järgi tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Antud sättega on väljendatud printsiipi, et kahju hüvitamine ei saa olla iseseisvaks rikastumise allikaks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et laenult tasumata intress summas 45 000 krooni, elamu hoolduskulud ning sõiduki väärtuse vähenemine ei ole kuidagi käsitletavad avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuna. Kaebuse materjalidest nähtub, et kaebajalt sõiduautot ega elamut ära ei võetud ning ta on saanud neid vabalt kogu aeg kasutada, mida ta on ka ise kinnitanud oma 23.12.
- Viru Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses Ida-Viru Maakohtu 19.12.2002 määrusele tsiviilasjas nr 2-123/2002.: “…Kaebaja kui testaatori abikaasa elab pärandatud majas, kasutab pärandvarana saadud sõiduautot ja muud vara“. A.O. ei saanud küll pärandvara võõrandada, kuid vara tarbimisväärtus ja õigus oma vara kasutada, välja rentida ja seeläbi tulu teenida jäid talle alles. Kaebaja poolt õigusabi kulude osas summas 7 000 krooni on kohus 04.01.2005 määruses nr 2-2-4/05 võtnud seisukoha ja jätnud need A.O. enda kanda, seda määrust kaebaja ei vaidlustanud ja see määrus on jõustunud. Seega on kaebuse esitaja väited kahjusumma suuruse ja seega ka üldse kahju tekkimise kohta paljasõnalised ning seetõttu ei saa neile ka kuidagi sisulist hinnangut anda. Kaebaja on esitanud ka kohtukulude nimekirja kohtukulude väljamõistmiseks 7 000 krooni ulatuses. HKMS § 93 lg 1 alusel mõistetakse välja üksnes kohtukulud, mille kandmine on tõendatud. Antud juhul on kaebaja esitanud õigusabikulude hüvitamiseks Paul Toomi väljastatud kohtukulude arve ning lisaks kviitungi. Samas jääb esitatud dokumentidest arusaamatuks, millise õigusabilepingu alusel ja kas üldse midagi on tasutud, kuivõrd on teada, et kaebajal on pooleli mitmeid kohtuvaidlusi. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus või on esitatud kohtukulude nimekiri, vaid õigusabikulud peavad olema reaalselt tasutud. Vastustaja leiab, et antud kohtuvaidluses ei ole tõendatud õigusabikulude kandmine kaebaja poolt. Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et nõuded riigi vastu ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata ning jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kirjalikus menetluses kaebuse ja selle täpsustuse motiividega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega ja nendele esitatud kaebaja vastuväidetega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Kohus peab käesolevas asjas tuvastama, kas A.O.le on tekitatud kahju avaliku võimu kandja tegevuse tõttu ning kas kahju tekitamine on tõendatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lg 2 kohaselt menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub kaebajaga, et 09.06.1995 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue oli suunatud üksnes panditud varale (ehitisele aiandusühistus Progress) ning et Ida-Viru Maakohtu 5 täitevosakonna kohtutäitur Irina Obidina poolt ebaseaduslikult seati võõrandamise keelumärge ka pandiga mittekoormatud ja arestimata varale- sõiduautole Opel Monterey Jeep ning Xxxxxxx, Narva asuvale eramule. Kohus peab käesoleval juhul kindlaks tegema, kas täituri tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, st kas vaidlusaluste täitetoimingutega (võõrandamise keelumärgete seadmisega) kaasnes kaebajale varalise kahju tekitamine. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). A.O. taotleb välja mõista Eesti Vabariigilt Justiitsministeeriumi kaudu temale tekitatud varalise kahju kokku 267 000 krooni: tasumata laenuintressid 45 000 krooni, sõiduauto Opel Monterey Jeep turuväärtuse langemine 215 000 krooni võrra ning erikaebuse menetlemisel kantud kohtukulud (osutatud õigusabi eest) 7 000 krooni. Kohus peab käesolevas asjas hindama kolme varalise kahju komponenti ning andma neile hinnangu tõendatuse aspektist. Laenuintressi tasumata jätmine: Kaebuse esitaja on kohtule esitanud omakäeliselt koostatud allkirja 22.12.2000, milles A.O. kinnitab, et võtab võlgu oma emalt J. O.lt 100 000 krooni aastaintressiga 10%. Võlasumma koos intressitasuga kohustub A.O. tagastama kahe aasta vältel. Alla on sellele kirjutanud vaid A.O.. Samas laenutehingu teise poole kinnitus puudub, st puudub dokument selle kohta, et kaebaja ema J. O. on laenanud 100 000 krooni eelnimetatud tingimustel oma tütrele A.O.le. Kui eeldada, et see laenutehing ema ja tütre vahel toimus, siis väidetavalt saadud 100 000 krooni kulutamise sihipärasus on kaebaja poolt kohtule tõendamata. Kaebuse esitaja nimelt kinnitab, et on emalt laenatud summa 100 000 krooni kulutanud pärandvara- sõiduki Opel Monterey ja elamu Xxxxxxx, Narva- hooldamiseks. Samas ei ole ta seda väidet millegagi tõendanud, st et selle summa on ta kulutanud just pärandvara hooldamiseks. Isegi kui eeldada, et see nii võis olla, siis igal juhul intressi maksmata jätmine ei ole küll seotud Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna toimingutega. Intressimäärad on pooltevahelise kokkuleppe küsimus ning nende tasumine või tasumata jätmine on ühe tehingupoole poolt oma kohustuse täitmine või täitmata jätmine. Lähedaste sugulaste vahel laenutehingute sõlmimine vabas vormis ei tähenda, et ema poolt tütrele laenu andmise kohustuslikuks tingimuseks oleks laenuintressi määramine ja intressi tasumise nõue. Selleks peaks olema ka tehingu teise poole nõusolek ja kinnitus. Seda aga käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud. Laenu võtmine ja intressi määramine ei ole vaadeldavad kahjuna. Kohus nõustub vastustajaga, et laenu võtmisest ja intresside tasumata jätmisest ei saa iseenesest tekkida kaebajale kahju. Samuti on kohus vastustajaga nõus, et pärandvara (sõiduk ja eramu) vajab hoolt igal juhul, kui see on pärija valduses ja kasutuses, olenemata sellest, kas sellel varal lasub võõrandamise keeld või mitte (valdamist ja kasutamist ju sellega ei piirata). Sõiduauto Opel Monterey Jeep turuväärtuse langemine 215 000 krooni võrra: Kaebaja väidab, et
- aastal oli nimetatud sõiduki väärtus suurem võrreldes
- aastaga. TÜ Tehnoauto 01.07.2005 sõiduki ülevaatuse aktiga on tuvastatud, et 01.07.2005 seisuga oli nimetatud sõiduauto hind 85 000 krooni. Auto väärtus 2001 aastal oli 300 000 krooni. Kaebuse esitaja väitel soovis ta seoses abikaasa surmaga ja vajadusega tasuda pärandvara sundosa, võõrandada auto juba
- aastal, mis aga oli takistatud ebaseaduslike võõrandamise keelumärgete tõttu ning kaebuse esitaja vara väärtus vähenes. 6 Haldusasja materjali hulgas on testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus (pärimistoimik nr 8774-00), mis anti A.O.le välja 25.05.2005 pärandvara osas, mis koosneb kolmekorruselisest elamust asukohaga xxxxxxx, Narva (kus A.O. elab koos oma perega) ning sõiduautost Opel Monterey Jeep, mille väärtuseks on tunnistuse taotleja (A.O.) poolt hinnatuna 300 000 krooni. Seega kaebuse esitaja ise on testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise ajal 25.05.2005 hinnanud sõiduauto Opel Monterey Jeep väärtuseks 300 000 krooni. Sõiduki hindamise on ta tellinud peale pärimistunnistuse saamist. TÜ Tehnoauto poolt 01.07.2005 koostatud sõiduki ülevaatuse aktis nr SA21 märgitakse, et vaatluse all oli sõiduk Opel Monterey Jeep, mille omanikuks on A.J., elukoht Xxxxxxx, Narva linn, Ida-Virumaa ning ülevaatuse tellijaks A.O., elukoht Xxxxxxx, Narva linn, Ida-Virumaa. Sõiduki hinnaks on toodud 85 000 krooni. Kummaline on seejuures asjaolu, et sõiduki omanikuks on endiselt märgitud A.J., kelle elukohaks on märgitud Xxxxxxx, Narva, samas kui isik on juba pikemat aega (5,5 aastat) surnud. Need kummalised andmed kanti ülevaatuse aktile kaebuse esitaja teadmisel ning ajal, mil temale oli juba väljastatud pärimistunnistus. Mõistetav oleks, kui sõiduki omaniku lahtrisse oleks märgitud „omanik surnud, omandiõigus üle läinud testamendijärgsele pärijale A.O.le, kellele on välja antud 25.05.2005 pärimistunnistus nr 4213 ”. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) 21.07.2005 õiendis nr 9-1/05/20310 ARK teavitab kohut haldusasjas nr 3-300/2005 (3-05-154), et A.O. nimele liiklusregistris seisuga 21.07.2005 sõidukeid ei ole registreeritud. Siit nähtub, et A.O. sõiduautot oma nimele ei ole registreerinud. Samas kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas A.O. vahepeal müüs kõnealuse sõiduki või muul moel võõrandas selle kolmandatele isikutele, kuid see ei oma asjas tähtsust. Kohus leiab, et sõiduauto Opel Monterey Jeep amortisatsiooniga seotud probleem ei ole seostatav vaidlusaluste täitetoimingutega (vara võõrandamise keelumärgete seadmisega). Sõidukit ei ole arestitud ning see on kogu aeg olnud A.O. valduses ja kasutuses. Sõiduk vajab igal juhul hooldamist, kui seda kasutatakse. Kaebuse esitaja väide, et ta soovis aastal 2001 müüa nimetatud sõiduki, on paljasõnaline ja tõendamata. Erikaebuse menetlemise ajal kantud kohtukulude osas ei ole kohtule kuludokumente esitatud, mille põhjal kohus võiks veenduda kohtukulude kandmises ning kulude suuruse põhjendatuses. Kohtukulude kohta on käesolevas haldusasjas esitatud ainult üks tõend- arve nr 21/2006- mis on koostatud 12.10.2006 Paul Poom´i poolt. Alusena on viidatud õigusabilepingule (puudub kuupäev ja number). Arvest nähtub, et selles toodud kohtukulud puudutavad käesolevat kohtuvaidlust. Nimetatud arvele on lisatud kviitungi nr 21/2006 koopia, milles viidatakse õigusabilepingule (kuupäevata ja numbrita) ning maksjana on märgitud A.O., kes on 12.10.2006 tasunud 7 000 krooni. Kohus siinkohal märgib, et kahju komponendina on kaebuse esitaja toonud kohtukulud (õigusabikulud) erikaebuse menetlemisel, täpsustamata, millist erikaebust on silmas peetud, kuna A.O. poolt on esitatud hulgaliselt erikaebusi ning nendes on toimunud mitmeid menetlusi. Samas ei ole kaebaja kohtule esitanud ühtegi kohtukuludokumenti, mis kajastaks konkreetse erikaebuse menetluses kantud õigusabi kulusid. Peale käesoleva kohtuvaidluse kohta esitatud kuludokumentide (arve nr 21/2006 12.10.2006 ja kviitung nr 21/2006 12.10.2006) ei ole kohtule esitatud muid kohtukulude dokumente, mis näitaksid erikaebuse menetluses kantud kulusid (õigusabi eest). Seega kohtul puuduvad tõendid, mida võiks asjakohastena hinnata. Lisaks eeltoodule kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus oma 27.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-4-180 on leidnud, et „/…/kohtumenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine toimub vastavalt menetlusseadustikele, ning nõustub vastustaja seisukohaga, et puudub mõistlik põhjendus käsitleda kaebaja kahjuna kulutusi õigusabile, mille hüvitamist ei ole asjakohastes menetlustes taotletud või mille väljamõistmise põhjendatuse kohta on juba kohtu poolt seisukoht võetud/…/.” Vastustaja käesolevas asjas on täpsustanud, et kaebaja poolt kahjuna 7 käsitletavate kohtukulude hüvitamise kohta on Viru Ringkonnakohus oma 04.01.2005 määruses nr 2-2-4/05 võtnud seisukoha ning jätnud need A.O. kanda, selles osas ei ole kaebaja nimetatud määrust vaidlustanud ning see on jõustunud. Viru Ringkonnakohtu määrus, millega tühistati vara võõrandamise keelumärked kõnealuse sõiduki ja eramu suhtes, jõutus
- aasta alguses ning alates kohtulahendi jõustumisest oli A.O.l õigus jõusoleva lahendi täitmiseks pöörduda vastavate registrite poole keelumärgete kustutamiseks. Haldusasjast ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Jõustunud otsus täidetakse menetlusosalise enda algatusel. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, nende ülekordamist ei pea vajalikuks. Kohus leiab, et kaebuse (sh täienduse) motiivid ei ole piisavad kahjunõude rahuldamiseks ning Eesti Vabariigilt kahju 267 000 krooni väljamõistmiseks. Kohus käesolevas asjas ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kohtutäiturite (täitevosakonna) täitetoimingute ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kahju tekkimine täitetoimingutega seonduvalt ei ole käesolevas haldusasjas tõendatud. Elle Kask Kohtunik 8