lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Igakuiselt lapse ülalpidamiseks on vaja: kodu toit 1500 krooni, transpordikulud 100 krooni, koolitarbed 450 krooni, hügieentarbed 250 krooni, mänguasjad 150 krooni, korteri ja kommunaalteenused 300 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni kuus. sellest lähtuvalt alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud igakuised kulutused on 3750 krooni. Hageja on töötu. Tütrel A..K..´l on tserebraalne paralüüs. Hageja ülalpidamisel on teine laps, kes on ka invaliid. Hageja hooldab laste eest. Elatist teise lapse ülalpidamiseks hageja ei saa, kuna tema on üksikema.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
sätestab, et vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja täidab oma vanema kohustusi täiel määral, kuid kostja hoidub
ga määratud kohustustest oma alaealise lapse suhtes kõrvale. Eeltoodu alusel ja juhindudes
, 61 lg 2 ja § 70 lg 1 palub hageja suurendada elatis, mis oli määratud 31.05.1999.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega nr 2-1444 ning mõista kostjalt välja elatis alaealise lapse A.. K..a, sünd ...a, ülalpidamiseks hageja kasuks alates 04.09.2005.a-31.12.2005.a 1345 krooni kuus, alates 01.01.2006.a-31.12.2006.a 1500 krooni kuus, alates 01.01.2007.a 1800 krooni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 27.09.2006.a, kuid kirjaliku vastuse ei ole kohtule esitanud. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Kohtuistungil jäi hageja oma esitatud nõude juurde ning palus suurendada elatis ning mõista kostjalt välja elatis alaealise lapse A..K.., sünd ...a, ülalpidamiseks hageja kasuks alates 04.09.2005.a-31.12.2005.a 1345 krooni kuus, alates 01.01.2006.a-31.12.2006.a 1500 krooni kuus, alates 01.01.2007.a 1800 krooni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi nõudeid täies ulatuses ning oli nõus elatise suurendamisega. Narva Linnakohtu 31.05.1999.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses ¼ miinimumpalgast kuus hageja kasuks kuni tütre A.. täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Kohtul ei ole alust elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Hageja ei tööta, saab 2520 krooni kuus 2 laps-invaliidide peale, 300 krooni laps-invaliidi hooldusraha, 600 krooni lastetoetuse 2 lapse peale ja 300 krooni üksikematoetuse. Kostja ei tööta. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja toetama oma last. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus märgib veel, et
mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. PkS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja esitas hagiavaldus 05.09.2006.a. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus juhindub
(PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.