Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused T L (T M L V kaudu) esitas kohtule avalduse ID’lt ja VT’ilt vanema õiguste äravõtmiseks lapse PT suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 50, 54 lg 1 p 4 alusel. Avalduse kohaselt on laps vanemate poolt vajalikul määral hooldamata ja vaimselt ning psüühiliselt väärkoheldud, mis tingis tema paigutamise turvakodusse ja isa suhtes kriminaalmenetluse algatamise. IDl on töövõimekaotus 70% ja talle vormistati keskmine puue ning koostati rehabilitatsiooni plaan, mille kohaselt vajab ID toetust igapäevaelu korraldamisel. ID ja VTi koos elust sündis tütar PT. suunas eestkosteasutus I.D koos lapsega ema ja lapse varjupaika, sest emalt saadud info kohaselt peksab isa last, ei luba tütart toita nii palju, kui viimane seda soovib ning on vägivaldne ka lapse ema suhtes. Laps oli varjupaika saabudes alakaaluline ja rahutu. Emal puudusid oskused ja soov lapse eest hoolitsemiseks. Turvakodu töötajate ja teiste emade nõuandeid ei järginud, pidades olulisemaks enda heaolu. Teiste varjupaigas viibivate emade info kohaselt ei toitnud I.D last öösiti, kui beebi ärkas nutuga, samuti surus lapsel näpuga silmad kinni, kui ema soovis hommikul kauem magada, karjus nutva lapse peale jne. Samuti lahkus ema korduvalt lapse juurest tundideks kedagi informeerimata. IDl on diagnoositud psüühikaprobleemid ning ta vajas ravi, kuid keeldus ravile minemast. . suunati laps Keskuse Varjupaika, ema saadeti koju kodukorra rikkumise, lapse hooletusse jätmise ja alkoholijoobes varjupaigas viibimise pärast. Kohtuistungite käik ja määruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus võtta vanema õigused ära nii I.D kui V.T PT suhtes, kuivõrd vanemad jätsid lapse hooletusse ise külalisi vastu võttes, laps oli näljas, alakaaluline, vanem jättis lapse turvakodusse, ei hoolitsenud lapse eest varjupaigas olles, käis haige lapsega väljas. I.D on teinud avaldusi V.T kohta lapse väärkohtlemise tõttu. I.D raviarsti hinnangul on I.D suutlikus elus toime tulla ja last kasvatada ebarahuldav. Ka on I.D on lahkunud koos P luba küsimata lastekodu territooriumilt. Politseis on fikseeritud, et V.T `i käitumine on kõike muud kui rahulik, talle on määratud karistusi alkoholiseaduse alusel. V.T on ise tunnistanud, et tarvitab alkoholi, muutub vägivaldseks. Vanemad ei ole piisavalt P vastu huvi tundnud, ei ole kasutanud määratud külastusaegu lapsega kohtumiseks, ei ole last külastanud lapse haiglasviibimise ajal. Avaldaja on seisukohal, et selline käitumine ei ole vanemlik käitumine. I.D käitumine on tasakaalutu, ei ole lapsesõbralik ja lapse huvides, lapsel puudub turvaline ja kindel keskkond arenguks. Vanemad ei ole P materiaalselt toetanud lastekodus oleku aja jooksul. Kohtuistungil avaldas ID, et ei suuda esitatud avalduse kohta seisukohta võtta, ta sooviks P ise kasvatada. Käib pidevalt last vaatamas. On olnud ravil psühhiaatri juures, alates on terve, ravi sai läbi. Puudutatud isikule on kohe sündimas uus laps. Ka avaldas ID, et ta ei olnud pärast P sündi tekkinud stressi tõttu võimeline last kasvatama. Ta sai teada, et T joob ja peksab last. Samas avaldas, et avaldused eestkosteasutusele VTi suhtes kirjutas ta niisama, põhjust selleks polnud, kuivõrd T ei peksa last. ID tunnistas, et tal puudus pärast P sündi kogemus lapsega tegelemiseks. Puudutatud isik on kindel, et tal jätkub kannatust tegeleda ka kahe lapsega. Kui väiksem magab, saab ta P tegeleda. Ka T neil kooselu laabub. Puudutatud isik VTei ole nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega PT suhtes. Kohtuistungil avaldas VT, et ametlikult töötas ta viimati ning tal ei ole probleeme alkoholiga. V.T sissetulek tuleb juhutöödest Tabasalus ehitusel kellegi Š juures. Alkoholi tarvitab enda sõnul vahete-vahel, võttes siis „normaalselt“. Aega last varjupaigas külastada on vähe, sest aitab vanureid, samuti käib abiks pensionäril. On nõus kasvatama lisaks P ka I.D uut last, kelle bioloogiliseks isaks ta ei ole. Puudutatud isik leiab, et nad on kohusetundlikud lapsevanemad, isegi lasteaiakoht on P olemas. Kuni nad D koos ei elanud, kuid nüüd elavad. Puudutatud isik võttis omaks, et talle on määratud trahve kakluse eest. Puudutatud isik on seisukohal, et riik ei ole nende eest üldse hoolitsenud. Kohtuistungil selgitas VT, et ta ei ole IDt peksnud, ainult lõi korra pähe. Avalduse 2 politseile kirjutas I sõbrannade mõjul. Samuti ei pidanud puudutatud isik vajalikuks ID osalemist rehabilitatsiooniprogrammi töös. Puudutatud isik küll tarbib alkoholi, kuid ta ei kaota seejuures aru. Kui ta on joobes kipub ta Irinat õpetama, kuid kätt ei tõsta tema vastu. P haiglas ei külastanud, kuivõrd lastekodu direktor seda ei soovitanud, sest bronhiit on ohtlik haigus. PT esindaja toetas avaldust. Esindaja on seisukohal, et esinevad asjaolud, mis tingivad vanema õiguste ära võtmise puudutatud isikutelt. I.D ei suuda adekvaatselt hinnata oma olukorda ega ka lapse vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise, tervisliku seisundi, samuti isiku omaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. V.T on ilmselgelt puudu tegelikust huvist lapse eest hoolitsemisel, pigem kumab tema sõnadest ja käitumisest läbi materiaalne huvitatus võimalikest toetustest jms. Samuti tõendab tema sobimatust lapsevanemaks vägivaldne käitumine lapse ema ja imikust lapse suhtes, ka on tal tõenäoline alkoholiprobleem koos sellega kaasnevate negatiivsete mõjude ja tagajärgedega. PT esindaja on seisukohal, et on tõendatud, et P vanematel puudub tegelikult toimiv peresuhe, V.T on pikema perioodi vältel ööbinud regulaarselt kodutute varjupaigas, I.D on pidevad juhusuhted erinevate meestega. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu lapse julgeolek. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KH seletab, et tunneb I.D mil viimane võttis osa päevakeskuse tegelustest. Edasijõudmine seal oli halb, Irina oli kergesti impulsiivselt ärrituv, agressiivne, ropendas. Ülesanded pidi talle üksipulgi lahti seletama ja pidevalt juhendama, ka siis oli tulemus halb. Probleemid olid meessuhetega, veetis šokolaadi eest öid juhututtavatega. Seoses sellega oli tagaotsitav, kuivõrd viibis juhuslike meestega . Tunnistaja hinnangul ei saa I hakkama igapäeva toimingutega, ei suuda valmistada toitu jms. Tunnistaja KK tunneb peret alates I.D käis sotsiaaltöötajale kurtmas, et T joob, on vägivaldne. Teab, et laps oli haiglas kaaluiibe probleemidega. Irinale pakuti ka varem varjupaiga teenust, kuid ta keeldus, sest T võib tema ära olles asjad maha müüa ja raha maha juua. I ei täitnud lapse varjupaigas olles kokkuleppeid lapse külastamiseks ega ka sotsiaaltöötajaga suhtlemiseks. Iga paari kuu tagant oli tal uus elukaaslane, kellega oli kõik nii „hästi“. I suunati toimetuleku gruppi, et ta õpiks elementaarseid oskusi, ta käis vestlusel, kuid töös osalema ei hakanud. Ilmus gruppi koos G.M (väidetavalt lapse ristiema), kes segas grupi tööd. Tunnistaja on seisukohal, et I ei saaks lapse kasvatamisega hakkama ei üksi ega ka koos T . Tunnistaja E-AK’i sõnul külastas ID P varjupaigas ebaregulaarselt. Pärast uue lapse sündi on ema külastused harvaks jäänud, põhjuseks toob ID et tal on väike laps ja ta ei saa P külastada, isa ei ole mingeid põhjuseid esile toonud. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ID lahkus plaanilise külastuse käigus koos lapsega lastekodu territooriumilt ja tagasi enam ei tulnud. I on tunnistajale kaevanud, et ta ei taha kodus olla, kuna seal on vägivald T poolt. Tunnistaja Kadri Poom on perega kokku puutunud kolme kodukülastuse käigus. ID on talle avaldanud, et VT on vägivaldne ja joob ning Irina kardab, et T võib jälle käituda nagu esimese lapse ajal. T ei luba lapsele toitu anda ega külmkapist toitu võtta. I ei soovi, et T elaks temaga koos ning arutas, et peab uksel lukke vahetama. Samuti kirjeldas Irina tunnistajale vägivallajuhtumit T poolt. Varjupaika I minna ei soovinud. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tunnistajate K H , K K , E –A K ’i ja K P ’i ütlused, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. 3 Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest (t/l 10) nähtub, et poolte suhtest on sündinud tütar PT. Kohtutoimikusse esitatud tõenditest (tlk 5, 8) nähtub, et PT on keskuses . Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna puudutatud isikud ID ja VTon jätnud oma vanema kohustused kohtule teadmata põhjustel täitmata. Kohus leiab, et ID ei suuda adekvaatselt hinnata oma olukorda ega ka lapse vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise, tervisliku seisundi, samuti isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. Ta ei ole suutnud luua lapsele turvalist kodu. Oma tegevusetusega ja allumisega VTi poolt kehtestatud elukorraldusele lapse suhtes on ema seadnud ohtu nii lapse turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. Ka on ID ise näidanud end hoolimatu emana. Turvakodus viibides ei järginud ID turvakodu töötajate ja teiste emade nõuandeid, vaid pidas olulisemaks enda heaolu. Ka nähtub kohtule esitatud ID raviarsti kirjalikust arvamusest, et puudutatud isik ID ei ole võimeline last kasvatama. Nimetatud asjaolud on tõendatud nii kirjalike tõenditega kui ka tunnistajate ütlustega. Ka on tõendamist leidnud VTi vägivaldsus lapse ema ja imikust lapse suhtes. Avaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et VTil on alkoholiprobleem. Kohus nõustub alaealise PT esindaja seisukohaga, et VTil puudub tegelik huvi lapse suhtes, pigem kumab tema sõnadest ja käitumisest läbi materiaalne huvitatus võimalikest toetustest. Kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et P vanematel puudub tegelikult toimiv peresuhe, VTon pikema perioodi vältel ööbinud regulaarselt kodutute varjupaigas, IDl on pidevad juhusuhted erinevate meestega. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu lapse julgeolek. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine ID ja VTi on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes lapse huvides. Laps vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad. Lapse vanemad ei suuda antud hetkel ega antud olukorras luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid tingimusi lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning neil puudub selleks ka tegelik tahe. Kohus leiab, et puudutatud isikute käitumine ei anna alust loota nende eluviiside muutumisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka lapse esindaja. Lapse vanust arvestades on lapsel võimalus leida omale lastekodus elamise asemele vanemad, kes ta lapsendaks. Kohus leiab, et antud juhul on mõistlik ära võtta vanema õigused ja et anda lapsele võimalus uue perekonna leidmiseks. Kohus selgitab IDle ja VTile, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. 4 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Asjast puudutatud isikut PT’t esindas Harju Maakohtu 16.10.2006 määruse alusel advokaat E T – Š , kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest 2520.00 krooni (12x210) ja kohtuistungil osalemise eest 1260.00 (6x210) krooni – kokku 4460.40.00 krooni (3780.00 krooni + käibemaks 18% 680.40 krooni). Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku PT esindaja tasuks riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 4460.40 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.