← Eesti

2-06-14018/5

Obsah (6)§ 663§ 638§ 662§ 146§ 139§ 637

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2007. a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Kohtuasja number 2-06-14018 Kohtuasi T l hagi ID ja VT vastu vanema õigust

) § 663 lg 1 järgi määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 663

lg 1 järgi otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Tulenevalt

§ 638

lg-st 1 otsustab ringkonnakohus viivitamata pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega kaebuse menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise.

§ 638

lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Määruskaebustes ei ole esile toodud selget nõuet, mida apellandid määruskaebusega taotlevad. Esitatud määruskaebusest ei nähtu, millest tuleneb õiguserikkumine määruse tegemisel ning milles see seisneb.

§ 662

järgi tuleb määruskaebuses muu hulgas märkida määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja tsiviilasja number; mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb; määruskaebuse põhjendus. Määruskaebuse põhjenduses tuleb märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb; viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Apellandid nimetatud nõuet täitnud ei ole. Määruskaebuselt on tasumata riigilõiv.

§ 146

lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik.

§ 139

lg 4 järgi tuleb hagimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitatud määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu seaduses kindlaksmääratud suuruses, kui seaduse kohaselt ei sõltu lõivu suurus tsiviilasja hinnast. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lõikele 14 kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise korral tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Apellandid ei ole muuhulgas ka esitanud ka nõuetekohast avaldust koos majandusliku seisundi deklaratsiooniga, et otsustada menetlusabi andmise üle.

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Kohus leidis, et määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd apellandid ei ole määruskaebuses osundatud puudusi tähtajaks kõrvaldanud. Tiia Mõtsnik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.