KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-78 Haldusasi S. P kaebus X Vangla direktori kohustamiseks vabastamisavalduse uueks otsustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 7.novembri 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S. P apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja S. P Vastustaja X Vangla RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 7.novembri 2006 kohtuotsuse põhjendusi ja jätta S. P kaebus rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 01.08.2005 esitas S. P esindaja Valve P X Vangla direktorile taotluse teha kohtule esildis S. P vabastamiseks seoses parandamatult raske haigusega. X Vangla direktori 04.10.2005 teatisega nr. 1-8/2504-2 jäeti taotlus rahuldamata. Põhjendused: Seoses taotlusega tegi X Vangla vastava ala spetsialistidele järelepärimise. Vastusest SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla dr X.X selgus, et tervisliku seisundi halvenemine on vähetõenäoline, arvestades traumast möödunud pikka ajaperioodi ja et vanglakaristus vaevalt mõjutab tervislikku seisundi halvenemist ning viiteid sümptomite progresseerumisele ei ole. 3-06-78 Tuginevalt ekspertarsti hinnangule ning KrMS § 425 lg-le 1, esitab vangla süüdimõistetu ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise taotluse tervislikel põhjustel ainult sel juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud. S. P esitas X Vangla direktori otsuse peale 16.11.2005 vaide Justiitsministeeriumile, milles palus tunnistada X Vangla direktori otsus kehtetuks ja teha ettekirjutus uue otsuse tegemiseks. Justiitsministeeriumi asekantsleri 29.12.2005 vaideotsusega nr. 4-1-08/1785 jäeti vaie rahuldamata.
- S. P esitas 09.01.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse X Vangla direktori 04.10.2005 teatise nr 1-8/2504 tühistamiseks, märkides, et ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks ei vaja ta seetõttu, et on ümber paigutatud Tartu Vanglasse. 14.06.2006 esitas ta taotluse ettekirjutuse tegemiseks Tartu Vanglale kui õigusjärglasele. Kaebaja on karistuse kandmise ajal haigestunud parandamatult ja prognoosi täiendava raviga ei ole võimalik mõjutada. Süüdimõistmise ajal ja ka peale kohtuotsuse jõustumist ei olnud tuvastatud, et haigus on parandamatu, muidu oleks Valga Maakohus kaalunud KarS § 79 lg 1 kohaldamist. X Vangla direktor on jätnud tähelepanuta KrMS § 431, mis annab reguleerimata küsimuste ja muude kohtulahendi täitmisel ilmnevate küsimuste lahendamise lahendi teinud kohtuniku või täitmiskohtuniku pädevusse.
- Vastustaja X Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. S. P tervise kahjustus tekkis liiklusavarii tagajärjel 10 aastat tagasi. X Vangla tellis S. P tervise kohta arstliku hinnangu, mille kohaselt on tema tervise halvenemine vähetõenäoline. KrMS § 425 lg 1 kohaselt vabastatakse süüdimõistetu, kui ta on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud. Seda kaebuse esitajaga juhtunud ei ole. Kuigi X Vangla direktori 04.10.2005 teatises nr 1-8/2504 ei ole välja toodud vaidlustamisviidet, ei mõjutanud see asja sisulist otsustamist.
- Tallinna Halduskohtu 07.11.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vaidlustatud teatise tegemise ajal kehtinud KrMS § 425 lg-s 1 sätestati, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Seevastu samal ajal kehtinud KrMS § 431 annab lahendi teinud kohtule või kohtulahendit täitmisele pöörava kohtu täitmiskohtunikule võimaluse kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks. Seega ei ole otseselt välistatud võimalus, et ka enne süüdimõistetu karistuse kandmisele asumist tekkinud raske parandamatu haiguse korral oleks võimalik karistust täitva asutuse juhil esitada esildis süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks. Taolise võimaluse olemasolu tuleb pidada mõistlikuks juhtudel, kui kohtuotsuse langetamise ajal mingil põhjusel küsimus kohtualuse tervisliku seisundi arvestamisest karistuse täitmisele pööramisel ei tõusetunud. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuniku A. Pellja 29.09.2006 vastusest nr 1-188-03/864106 teabenõudele nähtub, et kohtulike vaidluste käigus 21.05.2004 Valga Maakohtus ei ole kaebaja taotlenud lugeda oma tervislikku seisundit karistust kergendavaks asjaoluks ja seetõttu ei ole nimetatud asjaolu olnud võimalik täpselt kirjeldada ja põhistada. 2
(5)3-06-78 Esitatud tõenditest omavad käesoleva kaebuse lahendamisel tähendust ainult enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist olemas olnud tõendid, sest hilisematele süüdimõistetu tervist iseloomustavatele tõenditele ei olnud haldusakti andjal võimalik tugineda. SA Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja 24.08.2005 vastusest nr 23/6714 X Vangla järelepärimisele nähtub, et kaebuse esitajal on umbes 10 aastat tagasi
(1994)toimunud autoavarii tagajärjel raske seljatrauma, mille jääknähtutena esineb jalgade nõrkus ja tundehäired ning põietalituse häired ja alaseljavalud, viiteid sümptomite progresseerumisele ei ole. Samas vastuses öeldakse, et kui S. P tervislik seisund on senini võimaldanud vanglakaristust kanda, on tõenäoline, et ta on selleks võimeline ka edaspidi, kuid arvestades tema olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teistega. Sisuliselt sama meditsiinilise seisukoha võib välja lugeda ka Virumaa Pensioniameti VEK Kohtla-Järve koosseisu Arstliku Ekspertiisi 06.05.2003 otsusest nr 030894, mille alajaotises ”Puude raskusaste, lisakulutuste vajadus” on öeldud „Keskmine puue, põhjustab lisakulutusi”. Tallinna Vangla 28.06.2005 vastusest nr 1-13/12607-1 taotlusele nähtub, et S. P on viibinud Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas statsionaaris ravil 14.03.2005-28.03.2005 ja 09.0526.05.
- Mõlemal korral oli diagnoosiks posttraumaatiline põie atoonia. Vastuse punktist 4 nähtub, et neurokirurg dr. XX otsuse järgi olulist paranemist ette näha ei ole. Seega ei saa tõendite alusel väita, et kaebuse esitaja oli X Vangla teatise tegemise ajal või enne seda haigestunud raskelt ja parandamatult. Seljatrauma tagajärjel tekkinud puuet ei kvalifitseeri arstid mitte haigusena, vaid puudena, ning peavad võimalikuks karistuse kandmise jätkamist. Samas peavad nad vajalikuks rõhutada, et arvestades kaebuse esitaja olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teiste kinnipeetavatega. Seega on X Vangala direktori 04.10.2005 teatis nr 1-8/2504 ja selles sisalduv otsus õiguspärane. Arvestades muutunud faktilist olukorda ja eelkõige kaebaja üleviimist Tartu Vanglasse
- aasta lõpus, ei saaks kohus teha ettekirjutust X Vangla juhile KrMS § 425 lg 1 ettenähtud esildise tegemiseks. Küll aga on kaebuse esitajal, juhul kui tema tervislik seisukord oluliselt halveneb ja tekivad alused KrMS § 425 lg 1 rakendamiseks, võimalik pöörduda vastava taotlusega Tartu Vangla juhi poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- S. P apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 07.11.2006 otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada X Vangla toiming õigusvastaseks ning teha ettekirjutus X Vanglale näitamaks, kuidas peab taolisi toiminguid tegema. X Vangla direktori 04.10.2005 teatis ei ole haldusakt, vaid tegemist on toiminguga, mida saab tunnistada õigusvastaseks. Kaebajal on sellise kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, sest kaebajal on õigus vastavalt KarS §-le 79 kohtulahendile oma taotluse osas. KarS § 79 lg 1 võimaldab isiku ennetähtaegset vabastamist raske parandamatu haiguse korral. Kas haigus on raske ja parandamatu, seda otsustab arst. X Vangla on jätnud selle küsimuse arstidele esitamata. Kaebaja ei taotlenud oma tervisliku seisundi lugemist karistust kergendavaks asjaoluks süüdimõistva otsuse tegemisel. Samuti ei ole tõendatud asjaolu, millisel määral kohus arvestas kaebaja tervislikku seisundit süüdimõistva otsuse tegemisel. Vanglal puudus asja otsustamisel KrMS § 425 lg-s 1 ettenähtud arstliku komisjoni otsus, ilma milleta ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene põeb parandamatut ja rasket haigust ja kas haigus on süvenenud. Dr XX 08.10.2005 kirjast nähtub, et haigus on kaebajale suur riskifaktor ja tervise halvenemine pole võimatu. Ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 24.08.2005 vastusest 3
(5)3-06-78 nr 2-3/6714 nähtub, et tervise halvenemine ei ole võimatu. Kaebaja tervis ongi halvenenud. Arstliku ekspertiisi 06.05.2003 otsuse 030894 kohaselt oli kaebajal raske funktsioonihäire. Arstliku ekspertiisi 23.08.2006 otsuse kohaselt on kaebuse esitajal nüüdseks üliraske haigus. Väär on kohtu seisukoht, et seljatrauma tagajärjel tekkinud puuet ei kvalifitseeri arstid mitte haiguse, vaid puudena. Tartu Halduskohtu otsusega kohustati Tartu Vangla direktorit uuesti läbi vaatama kaebaja taotlus karistuse kandmisest vabastamiseks seoses raske parandamatu haigusega ning otsus on jõustunud.
- Vastustaja X Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. X Vangla 04.10.2005 teatis nr 1-8/2504-2 on sisuliselt haldusakt. Teatise andmise ajal kehtinud KrMS § 425 lg 1 sõnastusest nähtub, et selles sisalduv regulatsioon on suunatud nende kinnipeetavate ennetähtaegselt karistusest vabastamise lahendamisele, kes on karistuse kandmise ajal parandamatult ja raskesti haigestunud. KrMS § 431 annab lahendi teinud kohtule või kohtulahendit täitmisele pöörava kohtu täitmiskohtunikule võimaluse kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks. Seega ei ole välistatud ka sellise kinnipeetava karistusest vabastamine ennetähtaegselt, kel on enne karistuse kandmisele asumist tekkinud parandamatult raske haigus. Kaebaja tervislikku seisundit puudutavad tõendid ei anna aga alust arvata, et kaebuse esitaja oli enne X Vangla 04.10.2005 teatise tegemist või selle tegemise ajal haigestunud raskelt ja parandamatult. Seega ei ole S. P esitamine kohtule tema vangistusest ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks seoses tervisliku seisundiga käesoleval hetkel vajalik, kuna tema probleemi leevendamiseks paigutati ta ümber karistuse edasiseks kandmiseks Tartu Vanglasse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus on esitatud kaebust ebaõigesti tõlgendanud tühistamiskaebusena. Kaebuse esitaja eesmärgiks oli vangla direktori kohustamine tema vabastamisavalduse uueks läbivaatamiseks ning seega on tegemist kohustamistaotlusega, mis hõlmab ka vangla direktori poolt esildise tegemisest keeldumise vaidlustamist. Isegi kui X Vangla direktori esildise tegemisest keelduvat otsust käsitada haldusaktina, poleks ainuüksi selle otsuse tühistamine kohane õiguskaitsevahend, sest see ei tähendaks asja uut läbivaatamist ega aitaks seega kaebajal oma eesmärki saavutada. Toimiku materjalides on mitmeid kaebaja avaldusi, millest nähtub selgelt tema soov vabastamisavalduse uueks menetlemiseks (lk 21, 70). Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorganil objektiivse kohustuse olemasolu akti andmiseks või toimingu sooritamiseks ning kaebaja subjektiivne õigus nõuda akti andmist või toimingu sooritamist, seega mingi õigusnorm, mis haldusorganile sellise kohustuse paneb ja kaebajale nõudeõiguse annab. Käesoleval juhul tuleneb haldusorgani kohustus kaebaja avalduse läbivaatamiseks ja põhjendatud vastuse andmiseks KrMS § 425 lg-st 1, mille kohaselt otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamise parandamatult raske haigestumise tõttu. Seega tuleb vabastamisavaldus esitada karistust täitva asutuse juhile ning viimasel on kohustus see läbi vaadata ja teha esildis kohtule või keelduda sellest.
- Kaebaja esitas avalduse karistuse kandmisest vabastamiseks seoses raske parandamatu haigusega X Vangla direktorile 01.08.2005, sest viibis sel ajal karistuse kandmisel X Vanglas. Esildise tegemisest keelduti 04.10.
- 17.11.2005 otsustati kaebaja ümberpaigutamine Tartu Vanglasse ning alates sellest ajast kannab ta karistust Tartu Vanglas. Kaebus kohtule esitati 09.01.
- Seega kaebuse esitamise ajal puudus X Vangla direktoril pädevus vabastamisavalduse uueks menetlemiseks ning esildise tegemiseks, sest kaebaja karistust 4
(5)3-06-78 täitvaks asutuseks ei olnud enam X Vangla. Pealegi oli kaebaja algatanud Tartu Vanglas vabastamisavalduse esitamisega uue menetluse karistusest vabastamiseks seoses raske parandamatu haigusega.
- Eeltoodust tulenevalt puudus kaebajal nõudeõigus X Vangla direktori vastu esildise tegemise küsimuse uueks läbivaatamiseks, sest X Vangla direktoril vastav pädevus puudus ning uus menetlus pädevas haldusorganis oli algatatud. X Vangla direktori keelduv otsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, sest ei takistanud uue menetluse algatamist karistust täitvas asutuses.
- Tartu Vangla direktorile esitatud taotluse alusel karistuse kandmisest vabastamiseks vangla direktor esildist ei teinud ning kaebaja poolt esitatud kohustamiskaebuse lahendamisel tegi Tartu Halduskohus 31.10.2006 otsuse nr 3-06-1388, millega kohustas Tartu Vangla direktorit karistuse kandmisest vabastamise taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus leidis, et direktor on ise otsustanud kaebaja tervisliku seisundi üle, kuigi see on vaid arstliku komisjoni pädevuses. Samuti märkis kohus, et arstliku komisjoni käsutusse tuleb anda kõik kaebaja haigust iseloomustavad tõendid. Kohtuotsus on jõustunud.
- Käesoleva kaebuse ja Tartu Halduskohtu poolt haldusasjana nr 3-06-1388 menetletud kaebuses on esitatud samasisulised taotlused samal alusel – kaebaja tervislik seisund on selline, et vangla direktoril on alus kohtule esildise tegemiseks karistuse kandmisest vabastamiseks KarS § 79 lg 1 põhjendustel. Seega juhul, kui kohustamisnõude vastustajana oleks kohus määratlenud Tartu Vangla direktori, oleks tegemist sama asjaga HKMS § 24 lg 1 p 5 mõttes ning menetlus käesolevas asjas tuleks lõpetada.
- Kuna käesolev kaebus ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui asjas oleks kohustamisnõude vastustajana kindlaks tehtud Tartu Vangla direktor, ei peatu ringkonnakohus küsimusel, kas vastustajana oleks tulnud asjas määratleda ka Tartu Vangla direktor. Kohustamisnõude puhul ei oma määravat tähtsust, kas käsitleda vangla direktori keeldumist esildise esitamisest haldusakti või toiminguna. Muud kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel samuti tähtsust. Kaebaja on taotluse uue menetlemise saavutanud ning tema õiguste kaitseks ei ole vajalik õpetada käesolevas asjas vastustajana esinenud haldusorganile, kuidas vabastamise taotlusi õigesti menetleda.
- Menetluskulude hüvitamist asjas ei ole taotletud. Kohtunikud Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 5
(5)