Obsah (8)

§ 468§ 415§ 322§ 410§ 413§ 60§ 61§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-12193 Tsiviil

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358. Esitatud asjaolud esitas hageja kohtusse hagi kostja vastu poolte vahel sõlmitud liitumislepingust tulenevate arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 3399,07 krooni väljamõistmiseks. Hageja on arvestanud kostjale ka viivist 3399,07 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõiv 560,00 ja õigusabikulude katteks 339,91 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtukutsele määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostja loeb kohtukutse kostjale

§ 322lg 1 alusel kättetoimetatuks.

Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 410

kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. 07.03.2007. a toimunud kohtuistungil vähendas hageja esindaja nõuet, kuna kostja on põhivõla tasunud. Hageja vähendas viivist summani 1371,21 krooni ja palub kostjalt välja mõista 1371,21 krooni. Hageja esindaja palus oma nõude rahuldada tagaseljaotsusega. Samuti palus hageja esindaja kostjalt välja mõista menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560,00 krooni ja esindaja kulu 339,91 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p.

1. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.
2. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.
3. a kehtinud

§ 60lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja

§ 61lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 339,91 krooni.

Kostjalt kuulub

§ 52

p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 121,90 krooni. Maie Seppo kohtunik 2