) § 172 lg. 1 kohaselt jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus Määruskaebuses on avaldaja vaidlustanud kohtumääruse osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Kaebuse kohaselt on kohus menetluskulusid jaotades rikkunud
Asjaolusid arvestades ei olnud õiglane jätta menetluskulusid nende endi kanda, sest avalduse esitamise põhjustas puudutatud isik. Puudutatud isik oli ärinime valides avaldaja ärinimest teadlik, kuid ei näinud selles probleemi. Kuna ta keeldus ärinime muutmast, oli avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole. Enne seda pidasid menetlusosalised kirjavahetust ja rääkisid läbi telefoni teel, kuid see ei andnud tulemusi. Puudutatud isik esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavaldused patendiameti otsuste tühistamiseks kaubamärkide Z + kuju registreerimise kohta klassides 35, 37 ja 39 avaldaja nimele. Nendes avaldustes toetus puudutatud isik ise kaubamärgiseaduse § 10 lg. 1 punktile 4, mis ei võimalda õiguskaitset kaubamärgile, mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Avaldaja oli sunnitud kohtusse pöörduma ka sel põhjusel, et avaldust rahuldava määruse jõustumise korral langeb ära alus, millele puudutatud isik oma vaidlustusavaldustes tugineb. Kui puudutatud isikut sunnitakse oma ärinime muutma, siis ei ole tähtsust asjaolul, et tema ärinimi registreeriti enne avaldaja poolt kaubamärgi 2
2 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Kostja on põhjustanud hagi esitamise endale käenduskohustuse võtmisega ja selle vabatahtliku täitmata jätmisega. Puudutatud isiku seisukoht Vastuses määruskaebusele leiab OÜ Y, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus on teinud diskretsiooniotsuse ja rahuldanud avaldaja taotluse keelata puudutatud isikul avaldaja õigusi rikkuv tegevus. Puudutatud isik ei ole põhjustanud avaldaja kohtusse pöördumist tahtluse või raske hooletuse tõttu (
5). Puudutatud isik oli veendunud, et tema ärinimi ei ole äravahetamiseni sarnane avaldaja ärinimega. Selleks andis alust asjaolu, et puudutatud isiku ärinimi kanti äriregistrisse, kusjuures registripidaja kohustuseks oli kontrollida ärinimede selget eristatavust. Menetluse käigus püüdis puudutatud isik korduvalt jõuda avaldajaga kokkuleppele ja seda mitte üksnes tingimusel, et avaldaja maksaks talle 600.000 krooni. Avalduse jätkuva menetlemise põhjustas pigem avaldaja soovimatus kokkulepet sõlmida. Menetluskulude jaotamist ei saa põhistada ka avaldaja poolt väidetavalt kantud menetluskulude suurusega, menetluskulud ca 60.000 krooni ulatuses ei ole ilmselt mõistlikud. Avaldaja viited kaubamärgivaidlusele ei ole asjakohased. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Kuna määruskaebusega on vaidlustatud maakohtu lahendit üksnes menetluskulude jaotamise osas, siis ei kontrolli kolleegium kooskõlas
Menetluskulude jaotamisel ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme.
1 kohaselt kannab menetluskulud hagita menetluses isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Osundatust tuleneb, et reegliks hagita asjades on menetluskulude kandmine avaldaja poolt, küll võib kohus mitme menetlusosalise puhul õigluse põhimõttest lähtudes otsustada, et menetluskulud jaotatakse menetlusosaliste vahel teisiti. Maakohus jaotaski menetluskulud teisiti, pidades õiglaseks, et kumbki menetlusosaline kannab oma menetluskulud ise. Tegemist on maakohtu väärtusotsustusega, mis on tehtud seaduses sätestatud piirides ja mida kolleegium ei pea vajalikuks muuta. Pooled vaidlesid kahe äriühingu ärinime eristatavuse üle, nimetatud ärinimede sarnasus ei ole täiesti ilmne, ka äriregistri pidaja ei pidanud ärinimesid äravahetamiseni sarnasteks ega juhtinud sellele puudutatud isiku tähelepanu ja puudutatud isikule ei saa iseenesest ette heita, et ta avaldaja seisukohtadega ei nõustunud. Arvestada tuleb ka, et avaldaja kanti äriregistrisse kõigest kolm kuud enne puudutatud isikut. Samas ei saa hagita asjas kohtukulude jaotamisel arvestada avaldaja huvi pöörduda kohtusse selleks, et saada lahend, mida avaldaja saaks kasutada oma õiguste teostamiseks teises samu isikuid puudutavas menetluses. Kahe isiku vahelises õiguslikus vaidluses, mida vaidlus ärinime üle 3
§-s 172 ei seata hagita menetluse menetluskulude jaotamist poolte vahel sõltuvusse menetlusosaliste kulude suurusest. Siiski nähtub selle paragrahvi lõikest 6, et seadusandja on hagita menetluses kantud kohtuväliste kulude, sealhulgas menetlusosaliste esindajate kulude (
Kuni
ei käsitlenud kohtukulude jaotamist menetlusosaliste vahel hagita menetluses ja selle sätte tõlgendamise kohta tehtud Riigikohtu lahendi seost vaidlusaluse asjaga ei ole määruskaebuse esitaja põhjendanud. Määruskaebuse väide kostja käenduskohustuse ja selle täitmata jätmise kohta ei ole asjaga seostatav. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.