KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane
- aprill 2007, Jõhvi 3-07-392 M. G kaebus sissesõidukeelu tühistamiseks Resolutsioon Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED 21.02.2007 esitas M. G esindaja Aleksandr Gamazin Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse ja palus, et tema volitaja poolt varasemalt esitatud kaebust täiendataks sissesõidukeelu tühistamise nõudega. Esitatu registreeriti eraldi kaebusena ning 06.03.2007 koostatud määruses leidis halduskohtunik, et kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustikus kehtestatud nõuetele ja andis puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 21.03.
- Seejuures märkis kohtunik, et kaebaja peab täpsustama, mida täpselt on ta sissesõidukeelu tühistamise nõudega silmas pidanud. Kaebuse puuduste kohta koostatud määrusele vastates selgitas kaebaja oma esindaja vahendusel, et vaidlustab sissesõidukeelu mitte haldusakti vaid haldusorgani tegevusena ning palus liita nõude varem esitatud haldusasja nr. 3-06-2180 juurde ja annulleerida selle registreerimine numbriga 3-
- 21.03.2007 koostatud määruses leidis kohtunik, et kaebus ei vasta ka peale täiendamist nõuetele ja andis selle parandamiseks täiendavat aega kuni 05.04.
- Määruses selgitas kohtunik, et haldusasjana nr. 3-06-2180 registreeritud kaebus on antud lahendamiseks teisele kohtunikule ja ta ei oma volitusi liita eraldi nõuet selle juurde ega annulleerida registreeringut. Veel selgitas kohtunik, et tühistamisnõuet saab esitada vaid haldusakti peale, et sellise nõude suhtes kehtib 30 päevane kaebetähtaeg ning et täpsustamist vajab ka see, millist haldusorganit kaebaja täpselt silmas peab. Selle määruse peale ei ole kaebaja ega tema esindaja kuni käesoleva ajani Jõhvi kohtumajja midagi esitanud. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33’ lg. 3 sätestatu kohaselt rakendub Eestist välja saadetud välismaalase suhtes sissesõidukeeld seaduse alusel ning pole ette nähtud, et selle kohta antakse eraldi vastavasisulist haldusakti. Kaebaja suhtes on sissesõidukeeld kohaldatud seoses 18.10.2006 toimunud Eestist väljasaatmisega ning vastavasse registrisse on keelu aluseks märgitud 1 samal päeval Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ida regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroos koostatud protokoll. Seega piisab sissesõidukeelu vaidlustamiseks sellest, kui vaidlustatakse väljasaatmine. Kaebaja on oma väljasaatmise fakti ja selle kohta koostatud protokolli haldusasjas nr. 3-06-2180 juba vaidlustanud ning eraldi kaebusena registreeritud täiendavast nõudest ega selle suhtes esitatud täiendusest ei selgu, millisel põhjusel on ta pidanud vajalikuks sissesõidukeeldu haldusorgani toiminguna veel ka eraldi vaidlustada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 ja 3 sätestatu ei näe üldse ette võimalust esitada kaebust haldusorgani tegevuse tühistamiseks, ka kehtib tühistamisnõude suhtes halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 1 tulenev 30 päevane kaebetähtaeg mida arvutatakse haldusakti teatavakstegemisest ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 332 lg. 1 kohaselt loetakse sissesõidukeelu kohaldamine välismaalasele teatavaks tehtuks vastava teabe avaldamisega Siseministeeriumi veebilehel. Kaebuse puuduste kohta koostatud määrustes juhtis kohtunik kaebaja tähelepanu sellele, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus talle läbivaatamatult. Kaebaja ei ole kuni käesoleva ajani eitanud arusaadavat ja halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavat kaebust. Esitatud kujul on tema nõue arusaamatu, aegunud ja mittevajalik. Kuna kaebuse puuduste tõttu pole halduskohtul võimalik kontrollida kaebeõiguse olemasolu ega lahendada kaebuse menetlusse võtmise küsimusi, tuleb kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg. 3 kohaselt läbi vaatamata ja kaebajale tagastada. Raili Randlane Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.