3-06-1609/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2006, Jõhvi 3-06-1609 I. K. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.06.2006 käskkirja nr. 13.11/69 ja 04.07.2006 ettekirjutuse nr. 12-1/7 tühistamiseks I. K. ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Kärt Rebane RESOLUTSIOON 1.Rahuldada I. K. kaebus täies ulatuses. 2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.06.2006 käskkiri nr. 13.11/69 ja 04.07.2006 ettekirjutus nr. 12-1/7 ning kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit I. K. pindalatoetuse määramise küsimust uuesti läbi vaatama. 3.Mõista Põllumajanduse Registrit ja Informatsiooni Ametilt I. K. kasuks välja 10 (kümne) krooni suuruse riigilõivu tasumisega kantud kohtukulu. 4.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja 78.40 (seitsmekümne kaheksa krooni ja 40 sendi) krooni suurune menetluskulu. See summa tuleb kohtuotsuse jõustumisel kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemas pangas
2. 5.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 10.05.2005 ja 27.05.2005 esitas I. K. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti LääneViru büroosse kaks ühtse pindalatoetuse taotlust ja märkis neisse 30 põllumassiivi kogusuurusega 43,7 ha (t.l. 30-35). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.12.2005 käskkirjaga nr. 1-3.11/140 määrati I. K. 37,13 ha eest 19 554,51 krooni suurune toetus (t.l. 41). 07.06.2006 käskkirjaga nr. 1-3.11/55 toetuse määramine tühistati (t.l. 42) ning 28.06.2006 käskkirjaga nr. 13.11/69 otsustati saadu täies ulatuses tagasi nõuda (t.l. 99). 04.07.2007 koostas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ettekirjutuse nr. 12-1/7 ja kohustas sellega I. K. õigusliku aluseta saadud pindalatoetust 30 päeva jooksul tagasi maksma (t.l. 10). 11.08.2006 esitas I. K. Tartu Halduskohtusse kaebuse (t.l. 2), 29.08.2006 täiendas ta seda (t.l. 7-8) ja palus, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.06.2006 käskkiri nr. 1-3.11/69 ja 04.07.2006 ettekirjutus nr. 12-1/7 tühistataks. Ta leidis, et vaidlustatud haldusaktid tuginevad vääratele faktilistele asjaoludele ja jätavad arvestamata pinna, mida ta on Ülle Raadusega sõlmitud rendilepingu alusel tegelikult hooldanud. Haldusmenetluse seaduse § 6, § 54 ja § 58 sätestatule viidates märkis kaebaja, et enne haldusaktide väljaandmist ei ole teda ära kuulatud ega antud võimalust oma seisukohtade avaldamiseks, samuti pole haldusorgan välja selgitanud menetluses olulist asjaolu, kes põllumaad reaalselt harib. 1 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kirjalikus vastuses (t.l. 23-28) ei peetud kaebust õigeks, paluti see rahuldamata jätta ning väideti, et kuna kaebaja taotluses märgitud põllu nr. 14 rendile andnud Ülle Raadus polnud selle maa omanik, on leping tühine ja kaebajal puudub maa kasutusõigus. Seda seisukohta põhjendati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg. 1 ja Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusele nr. 2-3-265/05 viidates väitega, et ühtse pindalatoetuse saamiseks peab isikul olema toetuse taotlemise ajal põllumajandusmaa kasutusõigus. Veel viidati asjaõigusseaduse § 68 lg. 1 ning märgiti, et ka juhul, kui kaebaja on vaidlusalusel maal töid teostanud, ei saa talle toetust maksta, sest ta kasutab maad kaasomanike tahte vastaselt. Kohtuistungil jäi I. K. oma kaebuse väidete ja taotluse juurde, esitas 10 krooni suuruse riigilõivu tasumisega kantud kohtukulu hüvitamise nõude ning väitis, et on vaidluse põhjuseks olevat maad juba 15 aastat harinud, seal loomi karjatanud ja heina niitnud. Ta selgitas, et Ülle Raadus oli Jaak Johkemi viimane elukaaslane, neil oli kolm alaealist last ning tema arvas, et kõik lapsed on pärijad ega uurinud, kellele maa tegelikult kuulub. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Kärt Rebane jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ja märkis, et kinnistusraamatu kanded on avalikud. KOHTU PÕHJENDUSED Ühtse pindalatoetuse taotlemise ja määramisega seonduvat reguleerivad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seadus ning selle alusel põllumajandusministri poolt 06.04.2005 kehtestatud määrus nr.
3. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 lg. 2 kohustab seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ettenähtud menetlustele kohaldama haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 6 ja § 40 kehtestatu kohaselt peab haldusorgan ära kuulama menetlusosalise arvamuse ja vastuväited, välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguma selleks tõendeid ka oma algatusel. Kohtuistungil selgitas I. K., et vaidluse põhjuseks olevat maad kasutab ta juba 15 aastat (t.l. 50). Sama kinnitas ka tunnistaja Sirje Altmäe (t.l. 51). Võlaõigusseaduse 16 peatükis rendilepingu kohta kehtestatu teeb vahet rendilepingu ja põllumajandusliku rendilepingu vahel ning põllumajanduslik kinnisasi on just viimatinimetatud lepingu esemeks. Seaduse § 352, § 353 lg. 2 ja § 354 tuleneb, et vähemalt kolmeks aastaks sõlmitud põllumajanduslik rendileping muutub mittepikendamise soovist teatamata jätmise korral tähtajatuks, tähtajatu lepingu võivad pooled üles öelda ainult kirjalikult taasesitatavas vormis vähemalt ühe aastase etteteatamise tähtaja jooksul ning üksnes selliselt, et see lõpeb
4. aprillil või
5. oktoobril. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on I. K. määratud toetuse uuel läbivaatamisel lähtunud vaid sellest, et kinnistusraamat ei kajasta põllumassiivi nr. 61756641772 kasutusõiguse kinnituseks esitatud dokumendile alla kirjutanud Ülle Raadust maa omanikuna ega ole uurinud võimaliku varem sõlmitud lepingu olemasolu ja kehtivust. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet pole kummagi vaidlustatud haldusakti andmisel I. K. ära kuulanud ja jätnud oma uurimiskohustust rakendamata (t.l. 50-51). Kuna seetõttu jäi tuvastamata, kas I. K. ikka tõepoolest puudus toetuse saamiseks vajalik maakasutusõigus, on tegemist haldusmenetluse seaduse § 58 nimetatud olulise menetlusnõuete rikkumisega, mis võis otseselt mõjutada mõlema haldusakti sisu. Eespool juba nimetatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lg. 1 ja 6 kohaselt tohib toetusraha tagasi nõuda ja vastavat ettekirjutust teha ainult siis, kui raha on makstud alusetult. Seega tuleb I. K. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 alusel täies ulatuses rahuldada, tühistada mõlemad vaidlustatud haldusaktid, teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ning hüvitada kaebajale ka halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt kaebuse esitamisel tasutud 10 krooni suurune riigilõiv (t.l. 12 ja 51). Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 78.40 krooni (t.l. 53), see summa tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt. Raili Randlane Kohtunik 2