← Eesti

2-05-418/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006.a Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-418 (2-113/2005) Tsiviilasi PH hagi TK vastu eluruumi üürilepingu tunnistamise ja eluruumi tagastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PH volitatud esindaja Annika Murulaid, AB Concordia Pärnu, asuk. Rüütli 14, Pärnu linn Kostja , TK volitatud esindaja vandeadvokaat Priit Tartu, AB Priit Tartu OÜ, asuk. Esplanaadi 10-302, Pärnu linn Kohtuistungi toimumise aeg
  2. mail
  3. a RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata PH hagi TK vastu eluruumi üürilepingu lõppenuks tunnistamise nõudes. Rahuldada PH hagi TK vastu eluruumi tagastamise nõudes. Kohustada TKd eluruum asukohaga Pardi t. 15b, Pärnu linn käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tagastada PHle, tagastamisest keeldumise korral tõsta TK eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kohaldatud õigusnormid EK § 122, ES § 11 lg 1, § 28 lg 3, § 32 lg 2, § 67, VÕS § 13 lg 1, § 391 lg 1, VÕS RakS § 12 lg 1, TsMS § 60 lg 1 ja § 228 Kuna hagi rahuldati osaliselt jätta kohtukulud poolte kanda. Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord lõppenuks Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asja sisu Hageja nõue ja esitatud asjaolud. Tsiviilasi nr 2-05-418 Hageja nõue. Hagis: lugeda poolte vaheline üürileping eluruumile Pardi t. 15b Pärnus lõppenuks ja kohustada kostjat eluruum hagejale tagastama, tagastamisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja ilma teist eluruumi vastu andmata. Hagi muudatuses (tl.99): lugeda poolte vaheline üürileping eluruumile Pardi t. 15b Pärnus lõppenuks arvates 10.09.2004.a. ja kohustada kostjat eluruum hagejale tagastama, tagastamisest keeldumise korral tõsta kostja eluruumist välja ilma teist eluruumi vastu andmata. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kaks nõuet kostja vastu: 1) üürilepingu lõpetamine kostjaga: 2) eluruumi tagastamine. Vastavalt 11.02.2005.a esitatud hagile (mille nõuet on hageja täpsustanud 22.05.2006) lahutati kostja ja IK abielu 14.02.2002.a. Pärast abielu lahutamist jäi kostja elama hagejale kuuluvasse eluruumi Pardi t. 15b Pärnu linnas, kus kostja oma abikaasaga elas enne lahutamist. Kostja kasutab majas ühte tuba. Kostja ei ole tasunud selle aja jooksul ei üüri. Hageja on andnud alates suvest 1992.a. elamu IKle koos perekonnaga tasuta kasutada. Hageja esitas kostjale eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse 02.08.2004.a. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kostja pole sõlminud eluruumi kasutamiseks üürilepingut. Hageja pole tõendanud, et poolte vahel on kehtiv üürileping, seetõttu on kostja seisukohal, et puudub tema vastu esitatud hagi nii sisuline kui ka õiguslik alus. Kohtu seisukohad. Kõigepealt peab kohus kindlaks tegema , millisel õiguslikul alusel kasutab kostja vaidlusalust eluruumi. Kostja on isiku perekonnaliige, kelle hageja on andnud maja tasuta kasutada, nõudes ainult maja korrashoiuks vajalike kulutuste tegemist. Kohus rõhutab siinkohal, et tegemist oli tasuta kasutamise lepinguga, millele kohaldati kehtinud seaduse alusel üürilepingu sätteid. Alates 01.07.1992.a tuleb kohaldada üürilepingu sätteid tulenevalt elamuseaduse (ES) § 11 lg 1 ja § 28 lg
  4. Kuna sellise eluruumi kasutamise korra juures puudus kokkulepe tähtaja osas, nõustub kohus kostjaga (tl 42), et tegemist oli tähtajatu ja seega ES §-st 67 tulenevalt 5aastase lepinguga tähtajaga 30.06.
  5. Kuna enne nimetatud tähtaja saabumist ei taotlenud kumbki pool lepingu lõpetamist, pikenes see leping ES § 32 lg 2 alusel veel viieks aastaks, s.o
  6. juunini
  7. Alates 01.07.2002.a kaotas ES § 28 lg 3 (mis lubas üürilepingu sätteid kohaldada tasuta kasutamise lepingutele) aga kehtivuse seoses võlaõigusseaduse jõustumisega. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lõikest 1 kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele (milline vaidlusalune õigussuhe kahtlemata on) VÕSs ja tsiviilseadustiku üldosas sätestatut. Seega ei saa alates VÕS-i jõustumisest tasuta kasutamisele enam kohaldada üürilepingu sätteid, sest sellekohane norm (analoogne ES § 28 lõikega 3) VÕS-s puudub. Tasuta kasutamine on reguleeritud VÕS-s eraldi, nimelt
  8. peatükis. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-05-418 Kohus on arvamusel, et antud õigussuhe ei ole üürisuhe – millegagi ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale kogu elamuosa kasutamise jooksul üüri tasunud. Kohus ei ole õigussuhte kvalifitseerimisel seotud poolte seisukohtadega ja kohaldab seadust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 228 kohaselt ise. Alates poolte abielu lahutamisest on olnud tegemist tasuta kasutamise õigussuhtega, millele kuni võlaõigusseaduse jõustumiseni tuli kohaldada üürilepingutele sätestatut ja sealt edasi tuleb kohaldada VÕS 21. peatükis toodut. Ka käesoleval hetkel on tegemist tasuta kasutamise õigussuhtega, mille puhul peab kasutaja (kostja) kandma vaid eseme säilitamiseks vajalikud kulud, samas saab ka hageja rakendada kasutustähtaja määratlematuse tõttu VÕS § 393 lõikes 3 nimetatud õiguskaitsevahendit (lepingut üles öelda). Tasuta kasutamise lepingu lõpetamise nõuet hageja kostja vastu esitanud ei ole. Tasuta kasutamise õigussuhtest tulenevalt saab hageja aga kohtus nõuda vaid eseme säilitamise kulusid VÕS § 391 lg 1 mõttes või asja tagastamist VÕS § 393 kohaselt seoses kasutustähtaja lõppemisega. Asja tagastamise nõude on hageja oma haginõudes esitanud. Kohtu poolt korduvalt pakutud võimalused lahendada asi kokkuleppega ei andnud tulemust. Vaidlus puudub, et elamu kuulub hagejale ja kostja kasutab eluruumi hagejale kuuluvas elamus. Seega nimetatud asjaolusid kinnitavad tõendid, sealhulgas tunnistajate seletused võib kõrvale jätta. Hageja kinnitusele, et poolte vaheline üürisuhe tulenes seaduses, on kohus andnud eelnevalt hinnangu. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased tõendid, sealhulgas kohtuotsused, mis iseloomustavad kostja käitumist tema valduses olevas eluruumis. Seega puudub kohtul seaduslik alus üürilepingu lõpetamiseks. Seaduslik on hageja nõue nõuda temale kuuluv asi välja kostja valdusest VÕS § 393 kohaselt. Eelnevalt esitatud õiguslikke asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldada osaliselt ja jätta kohtukulud TsMS § 60 lg 1 alusel poolte kanda. Rein Pokk Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.