Obsah (4)

§ 376§ 3§ 423§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-04-471

§ 376

tähenduses.

§ 376lg.

1 alusel on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Kui varem hageja taotles 3 töölepingu lõpetamise aluse muutmist, siis muudetud nõudes hageja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Mõlema nõude faktiline alus tuleneb asjaolust, et pooled tõlgendavad erinevalt 13. detsembri 2003. a. töölepingu muutmise lisa olemust.

§ 376ei ole aga individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg.

1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav. Tulenevalt ITLS § 4 lõikest 4 on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. ITLS § 24 lõikes 1 sätestatakse erisus

-i hagi muutmise regulatsioonist ning töövaidlusasjades on hagi muutmine lubatav varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuete piires. Vastasel juhul oleks töötajal võimalik kunstlikult pikendada töölt sunnitud puudumise aega ja sellega suurendada väljamõistetavat keskmist palka. See ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja soodustaks põhjendamatult üht poolt. Tsiviiltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja enne

1. oktoobri
2. a. hagi muudatuse esitamist esitanud töölepingu lõpetamise fakti ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet; hageja oli töölepingu lõpetamisega nõus ja soovis seda, kuid ei nõustunud lepingu lõpetamise alusega ja taotles selle muutmist. Samuti järeldub hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõudest tunnistada tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ja mõista välja TLS §-s 82 ettenähtud hüvitis 2 kuu keskmise palga ulatuses, et töölepingu lõpetamise fakti hageja ei vaidlustanud. Hageja kinnitas ka
3. novembri
4. a. kohtuistungil, et ei ole töölepingu lõpetamise seaduslikkust varem vaidlustanud. Seega on hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel ITLS § 24 lõike 1 alusel kohtule esitatud hagi muutnud sel viisil, et on kohtule esitanud nõude, mida töövaidluskomisjonis ei ole esitatud. Selline hagi muutmine ei ole lubatav. Asjas ei esine ka mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaksid hagi taotletud viisil muutmist. Hageja puhul on tegemist otsustusvõimelise isikuga, kes suudab oma õigusi kaitsta ning väited hageja eksimuses viibimise kohta ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja
5. detsembri
6. a. kuupäevaga ja
7. detsembril
8. a. tööandja juures registreeritud avaldus töölt vabastamiseks on hageja selge tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks töötingimuste muutusega mittenõustumise tõttu. Väited, et hageja tegelikult soovis töösuhet jätkata ja kostja juures muudetud tingimustel edasi töötada, on paljasõnalised ja otsitud. Väidetavalt seisnes hageja eksimus selles, et hageja arvates oli tal TLS § 64 alusel õigus ühe kuu jooksul otsustada, kas nõustub töötasustamise aluste ja töörežiimi muutusega või mitte. Ka hageja esialgse nõude sisuliseks lahendamiseks oleks tulnud kindlaks teha, kas tegemist oli töölepingu muutmisega poolte kokkuleppel või muutis tööandja ühepoolselt töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega. Sellest sõltuvalt tööandja kas oli või ei olnud õigustatud lõpetama töölepingut töötaja omal soovil. Hageja esialgne nõue põhines samuti asjaolul, et hageja väidetavalt tõlgendas
9. detsembril
10. a. vormistatud töölepingu lisa tingimuste muutmisest etteteatamisena, mitte töölepingu poolte kokkuleppel muutmisena. Tööle ennistamise taotluse esitamist kohtus hagi muutmisena, ilma et niisugust nõuet oleks töövaidluskomisjonis esitatud, ei õigusta ka asjaolu, et hageja ei ole pärast kostja juurest töölt lahkumist tööle asunud. Hageja on muudetud nõude esitanud seaduses sätestatud korda rikkudes ning tal ei ole käesolevas töövaidluses seadusega kaitstud õigust nõuda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 3

lõikest 1 ei ole hageja muudetud nõude lahendamine kohtu pädevuses.

§ 423

lõike 1 punkti 13 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 423

lõike 2 punkti 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. 4 Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. 17. oktoobril 2006. a. esitatud hagi muutmise ja täiendamise avaldus on hagi muutmine

§ 376tähenduses.

Maakohtu seisukoht, et

§ 376

ei ole ITLS § 24 lõike 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav, on vastuolus EV põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus. Hagi esitamisel kohtusse kaotavad kõik kohtueelsed lahendid selles asjas igasuguse õigusliku tähenduse. ITLS § 24 lõike 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohus on nõustunud, et hageja ei muutnud

1. oktoobri
2. a. hagi täienduse ja muudatusega hagi alust. Hagi alus oli kohtuliku menetluse algusest alates (mai 2004) hageja nõue töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks, kuna hageja avaldusest „palun mind valandada 01.01.2004 a seoses töölepingu tingimuste muutmisega samas päevas. Mina A. A ei ole nõus uue töölepingu tingimustega“ ei saa mingil juhul välja lugeda, et A. A avaldas kostjale selle avaldusega soovi lõpetada tööleping kostjaga TLS § 79 lõike 1 alusel. Muid hagejapoolseid tahteavaldusi töölepingu lõpetamiseks kostjaga ei ole kunagi olnud. Sama nõude alus sisaldus ka hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses.
3. oktoobri
4. a. hagi täienduse ja muudatusega on hageja muutnud hagi eset ning nõuab nüüd enda tööle ennistamist. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta maakohtu määruse muutmata.
5. a. mais kohtule esitatud hagiavalduses palus A. A muuta töölepingu lõpetamise alust, asendades TLS § 79 TLS §-ga
6. Töölepingu lõpetamise muutmise nõue oli eelnevalt
7. märtsil
8. a. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäetud.
9. a. oktoobris esitatud hagi täienduses ja muudatuses palus hageja tunnistada kehtetuks hageja ja kostja vaheline töölepingu lõpetamine, ennistada teda tööle ja mõista välja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest. Hageja pöördus kohtusse sama nõudega, millega oli pöördunud töövaidluskomisjoni. Hageja ei ole kunagi seadnud kahtluse alla töölepingu lõpetamise seaduslikkust ning oma tahet töölt lahkuda. Töövaidluskomisjoni otsusega seonduvad teatud õiguslikud tagajärjed. Õiguskindluse seisukohalt saab üks pool olla kindel, et teine pool esitab ainult selliseid nõudeid, mis töövaidluskomisjonis rahuldamata jäid – kui ühe kuu jooksul pole pöördutud sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast, siis otsus jõustub ja on täitmiseks kohustuslik. Tähtajad nõuete esitamiseks täidavad kindlat funktsiooni – vältida pahatahtlikku venitamist nõuete esitamisega, mis tööandja poolt vaadatuna tähendab suuremat kulu, ja taastada kiiresti õigusrahu. ITLS § 4 lõikest 4 tulenevalt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud

-iga ITLS-ist tulenevate erisustega. Töövaidluses on hagi muutmine lubatav varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuete piires. Vastasel juhul oleks töötajal võimalik kunstlikult pikendada töölt sunnitud puudumise aega ja sellega suurendada väljamõistetavat keskmist palka. See ei oleks kooskõlas seaduse mõttega ja soodustaks põhjendamatult üht poolt. Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et hagejal ei ole seadusega kaitstud õigust nõuda töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmise palga väljamõistmist ning et hageja on muudetud nõude esitanud seaduses sätestatud korda rikkudes. Menetluse edasine käik 5 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lõikele 5 ringkonnakohtule.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium järgib määruse põhjendust ega korda seda. Samuti, kui maakohus oma määruses, on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral kohtusse nõuete esitamist käsitlenud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-35-03. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, nagu oleks põhiseaduse §-ga 146 vastuolus maakohtu seisukoht, et

§ 376ei ole ITLS § 24 lõike 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul kohaldatav.

Põhiseaduse sätte kohaselt, millele määruskaebuse esitaja on osundanud, mõistab kohus õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, seda ongi maakohus teinud. Põhimõttest, mille kohaselt õigust mõistab ainult kohus, ei tulene, nagu ei võiks pooled omavaheliste vaidluste lahendamiseks pöörduda teistesse vaidlusi läbivaatavatesse organitesse ning nagu ei oleks poolte poolt kohtuväliselt vaidluse lahendamise käigus tehtud tahteavaldustel kohtumenetluses tähendust. Hageja poolt kohtumenetluses oma töövaidluses esitatud nõude muutmise õiguse üle otsustamiseks ei ole olulised temaga töölepingu lõpetamise faktilised asjaolud, seega ei ole määruskaebuse lahendamisel vajalik neile hinnangut anda. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik