lg 3 on asjakohatud – hagi esitati tehingu tagasivõitmiseks pankrotiseaduse § 109-111 kohaselt, mis sätestab lisaks tsiviilseadustes sätestatule, eraldi regulatsiooni võlgniku tehingute vaidlustamiseks tagasivõitmise korras. Hagi rahuldamiseks PankrS § 110 lg 1 p 2, § 111 lg 1 ja 3 alusel on oluline tagasivõidetava tehingu vastamine nende sätete kriteeriumile – vaidlusalune tehing tehti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, olles maksejõuetu loobus hageja nõudest oma lähikondse vastu, millega kahjustati teadvalt võlausaldajate huve, kelle nõuded jäid rahuldamata ning millest teine pool pidi teadma (PankrS § 110 lg 1); tehingul on kinke iseloom - tehingu alusel jäi hageja ilma kostjale kuuluva kinnistu, aadressil Karja, Leisi vald, parandamiseks tehtud kulude, summas 137 530, 18 krooni, hüvitamisest. Kostja pole toodud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, vaid leidis, et nõuet ei ole lähtudes
–s sätestatust. Hageja arvates on väär ka kostja seisukoht, et 30.04.2004.a. koostöölepingu lõpetamise lepingu puhul ei ole tegemist iseseisva tehinguga, vaid 05.01.2003.a. koostöölepingu täitmisega. 30.04.2004.a. koostöölepingu lõpetamise leping vastab TsÜS § 67 lg 1 sätestatule, mille kohaselt tehinguks on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.05.01.2003.a. koostöölepingu p 5.1. leppisid pooled kokku, ei leping loetakse lõppenuks, kui vähemalt üks pooltest ei ole võimeline oma kohustusi täita. Seega seati koostöölepinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede (lepingu punktis 3 sätestatud kohustuste) lõppemine sõltuvusse asjaolust, mille kohta ei olnud lepingu sõlmimisel teada, kas see saabub või mitte (äramuutev tingimus) ning koostööleping pidi lõppema ilma poolte täiendavate tahteavaldusteta vastava tingimuse saabumisel. 30.04.2004.a. koostöölepingu lõpetamise lepingu p-ga 3 otsustasid pooled koostöölepingu lõpetada vastava kokkuleppega ning seega erinevalt 05.01.2003.a. koostöölepingu p-s 5.1 sätestatust. Pooled leppisid samuti kokku, erinevalt koostöölepingu punktis 5 sätestatust, et koostöölepingu raames soetatud soojuspumba ja massaaživanni maksumust hüvitatakse hagejale AS Pikse Kaubanduse poolt. Koostöölepingu lõpetamiseks sõlmisid pooled lepingu, millest tekkisid poolte õigused ja kohustused ning mille puhul on tegemist tehinguga TsÜS § 67 kohaselt. Hageja leiab ka, et väärad on kostja väited, et 05.01.2003.a. koostöölepingu puhul on tegemist seltsingulepinguga
7. jaos sätestatu tähenduses. 05.01.2003.a. koostöölepingul ja selle lõpetamise lepingul sellised tunnused puuduvad – hageja on kandnud kulused kostjale 3
Samas ei toimunud seltsingu likvideerimist, mille puhul oleks hagejal õigus vastavalt koostöölepingu p 4.
mõistes, siis
lg 4 kohaselt ei ole seltsinglane kohustatud suurendama kokkulepitud panust ega tegema täiendavaid panuseid. See tähendab, et 05.01.2003.a. koostöölepingust tulenevalt puudus hagejal kohustus maksta ehitusettevõtjale 137 530, 18 krooni. Sellisel juhul, lepingust tuleneva kohustuse puudumisel,
Eespool toodu põhjal esitas hageja oma nõuded alternatiivselt, paludes: 1) Tunnistada kehtetuks 30.04.2004.a. koostöölepingu lõpetamise lepingu punkt 3 osas, millega jäid kostja poolt hüvitamata hagejale tema kantud kulud kinnistu aadressil Leisi vald Karja remonttööde kogusummas 137 530, 18 krooni tegemiseks PankrS § § 110 lg 1 p 2, § 111 lg 1 ja 3 alusel; ja/või 2) nõuda kostjalt välja alusetu rikastumise teel saadud 137 530, 18 krooni
Kohtuistungil jäi hageja eeltoodud põhjenduste ja nõuete juurde. KOSTJAVASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete ja selle täienduste /t.l. 45-46, 62-65/ kohaselt 05.01.2003.a koostööleping vastab oma tunnustelt
7. osas sätestatud seltsingulepingule. Nimetatud lepingu kohaselt tegi hageja panuse seltsinguvarasse sellega, et remontis omal kulul seltsingu tegevuseks kasutatavat hoonet, s t tema panus seltsinguvarasse seisnes teenuse osutamises. Kostja ülesanded seltsingus ega panus seltsinguvarasse ei olnud seotud ehitustööde ega remonditöödega (koostöölepingu p 3.2). Seega ei saa hagejal olla kostja vastu nõudeid seltsinguvara remondi asjus, kuna seltsingulepingu järgi ei olnud see kostja kohustuseks. Koostööleping sõlmiti 05.01.2003.a ja hageja pankrotimenetlus algatati 10.01.2005.a, seega sõlmiti seltsinguleping rohkem kui üks aasta enne pankrotimenetluse algatamist ja pankrotiseaduse § 110 lg 1 p 2 kohaldamiseks alus puudub. Kostja leiab, et ka pankrotiseaduse § 111 lg 3 kohaldamiseks alus puudub. Hageja ei ole tõendanud, et seltsingulepingul oli kinke iseloom. Seltsingulepingu kohaselt teevad seltsinglased panuseid seltsinguvarasse ühise eesmärgi saavutamiseks. Nad teevad kulutusi vastavalt seltsingulepingule ja kannavad koos seltsingu ebaõnnestumise riski. Seltsingulepingu p 2 ja 3 kohaselt jagati seltsinglaste vahel seltsingu kohustused ja kulud ning p 4 sätestas seltsinglaste vahel seltsingu tulude jagamise. Tulud jagati nii, et hagejale kuulus 50%, kostjale 30% ja Uku Sillastele 20% tuludest. Seega jagati tulud ebaproportsionaalselt hageja kasuks, kuigi
kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed ja
Poolte vahel kinkelepingut sõlmitud ei ole, seega ei kuulu kohaldamisele pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 1. Koostöölepingu p 5.1 kohaselt loeti koostöö ebaõnnestunuks ja leping (seega ka seltsing) lõppenuks, kui vähemalt üks seltsinglastest ei ole võimeline oma kohustusi täitma tähtaegselt ja ei ole seega võimalik koostöölepingus toodud eesmärgini jõuda. Koostöölepingu p 5.2 sätestas seltsinglaste kokkuleppe, mille kohaselt seltsingu lõppemisel koostöö ebaõnnestumise tõttu jäävad kulud poolte endi kanda. 4
lg 1 p-st 1 tulenevalt oleks seltsing olnud igal juhul lõppenud hageja pankroti väljakuulutamisega. Asjakohatud on hageja väited, et koostööleping oleks pidanud lõppema ilma seltsinglaste täiendavate tahteavaldusteta. Ainuke uus iseseisev kokkulepe oli 30.04.2004.a lepingu p 4, mille kohaselt ostis kostja hagejalt asjad, mille pidi seltsingusse panustama hageja. Seega kostja hoopis kergendas hageja olukorda, kuna kompenseeris hagejale kulutused, mida hageja oli kohustatud panustama seltsingusse ja milleks kostja seltsingulepingu järgi kohustatud ei olnud. Asjakohatud on hageja väited, nagu ei oleks 05.01.2003.a koostööleping vaadeldav seltsingulepinguna. Koostöölepingu p 1.3 järgi oli seltsinglaste ühiseks eesmärgiks (
Seltsinglaste panused (
Seltsingu lõppemisel toimus selle likvideerimine, mis seisnes vara jaotamisel seltsinglaste vahel (
Seltsingu likvideerimistoimingud seltsinguvara suhtes on sätestatud
§-des 602, 603 ja 604. Likvideerimisel rahuldatakse kõigepealt seltsingu kohustused (
), seejärel tagastatakse panused (
) ning pärast panuste tagastamist jagatakse ülejääk seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (
Kuna seltsingul polnud tulusid ega panuste tagastamisest ülejäänud vara, sai seltsingu likvideerimisel toimuda ainult panuste tagastamine. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Kuna hageja nõue tuleneb seltsingulepingust, saab hageja esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõpetamise korral. Hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada.
Seega on seltsingu lõppemisel tagastatud hageja panus ranges vastavuses seadusega. Hagiavaldusest ega muudest hageja seisukohtadest ei selgu, kuidas on seaduse täpse järgimisega võimalik kahjustada hageja võlausaldajate huve. 23.01.2006.a hagiavalduse täienduse punktis 4 möönab hageja, et tegelikult ei olegi tal nõuet kostja vastu. Samuti on asjakohatu hageja nõue
lg 1 alusel, sest nõudeid seltsinglaste vahel saab esitada ainult seltsingulepingu ja
7. osa sätete alusel. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Kostja leiab, et eeltoodu alusel hagejal nõue kostja vastu puudub ning kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda ning hagejalt tuleb kostjale välja mõista kostja menetluskulud esitatava kohtukulude nimekirja alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 05.01.2003.a sõlmiti hageja, kostja ning Uku Sillaste vahel koostööleping /t.l. 6-7/ ühiseks tegutsemiseks. Koostöölepingut vaidlustatud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud koostööleping vastab oma tunnustelt
7. osas sätestatud seltsingulepingule. 5
kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed ja
Poolte vahel kinkelepingut sõlmitud ei ole, seega ei kuulu kohaldamisele pankrotiseaduse § 111 lg 1 p 1. Koostöölepingu p 5.1 kohaselt loeti koostöö ebaõnnestunuks ja leping (seega ka seltsing) lõppenuks, kui vähemalt üks seltsinglastest ei ole võimeline oma kohustusi täitma tähtaegselt ja ei ole seega võimalik koostöölepingus toodud eesmärgini jõuda. Koostöölepingu p 5.2 sätestas seltsinglaste kokkuleppe, mille kohaselt seltsingu lõppemisel koostöö ebaõnnestumise tõttu jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja nõuab 30.04.2004.a koostöölepingu lõpetamise lepingu p 3 kehtetuks tunnistamist alusel, et koostööleping lõpetati ilma seltsinglastele tehtud kulutusi hüvitamata. Kostjal on õigus selles, et hageja on jätnud tähelepanuta, et koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 ei ole iseseisev tehing, vaid kordab seltsinglaste poolt seltsingulepingus – 05.01.2003.a koostöölepingu p 5.2 – kokkulepitut, mille kohaselt jäävad koostöö ebaõnnestumise korral poolte kulud nende endi kanda. Seega on vaidlustatud 30.04.2004.a koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 eesmärgiks üksnes varasemalt kokkulepitud 05.01.2003.a koostöölepingu p 5.2 täitmine. Isegi kui 30.04.2004.a koostöölepingu lõpetamise kokkuleppe p 3 oleks kehtetu, kuuluks sel juhul kohaldamisele 05.01.2003.a koostöölepingu p 5.2.
lg 1 p 1 kohaselt lõpeb seltsing seltsinglaste otsusega, p 5 kohaselt lõpeb seltsing seltsingu eesmärgi saavutamise võimatuse ilmnemisega ning p 7 kohaselt lõpeb seltsing seltsinglase pankroti väljakuulutamisega. Seega oleks seltsing olnud igal juhul lõppenud hageja pankroti väljakuulutamisega. Asjakohatud on hageja väited, et koostööleping oleks pidanud lõppema ilma seltsinglaste täiendavate tahteavaldusteta. Seltsingu lõppemiseni on seltsinglastel kohustus tegutseda seltsingu heaks, sealhulgas teha panuseid (s t teha kulutusi). Seltsingu lõppemise hetk koostöö ebaõnnestumisel või eesmärgi saavutamise võimatusel ei pruugi olla kõigile 6
Seltsinglaste panused (
Seltsingu lõppemisel toimus selle likvideerimine, mis seisnes vara jaotamisel seltsinglaste vahel (
Seltsingu likvideerimistoimingud seltsinguvara suhtes on sätestatud
§-des 602, 603 ja 604. Likvideerimisel rahuldatakse kõigepealt seltsingu kohustused (
), seejärel tagastatakse panused (
) ning pärast panuste tagastamist jagatakse ülejääk seltsinglaste vahel vastavalt nende osadele kasumi jaotamises (
Kuna seltsingul polnud tulusid ega panuste tagastamisest ülejäänud vara, sai seltsingu likvideerimisel toimuda ainult panuste tagastamine. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Kuna hageja nõue tuleneb seltsingulepingust, saab hageja esitada ainult sellise nõude, mis tal oleks seltsingu lõpetamise korral, nagu leiab ka kostja. Hageja panustas seltsingusse teenuse, mida ei ole võimalik tagastada.
Seega on seltsingu lõppemisel tagastatud hageja panus kooskõlas seadusega. Hageja ei ole asja arutamise käigus tõendanud, kuidas on eeltooduga kahjustatud hageja võlausaldajate huve. 23.01.2006.a hagiavalduse täienduse punktis 4 möönab hageja, et tegelikult ei olegi tal nõuet kostja vastu. Kohus nõustub kostjaga selles, et asjakohatu on hageja nõue
lg 1 alusel, sest nõudeid seltsinglaste vahel saab esitada ainult seltsingulepingu ja
7. osa sätete alusel. Koostöölepingu p 5.2 kohaselt jäid seltsingu lõpetamisel koostöö ebaõnnestumise korral kulud seltsinglaste kanda ning teiste seltsinglaste vastu nõuete esitamise õigust ei olnud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tühistab kohus käesolevas asjas Saare Maakohtu 18.10.2005.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega tehti kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge AS—ile Pikse Kaubandus kuuluvale kinnistule asukohaga Karja küla Leisi vald Saare mk, registriosa nr 27793 /t.l. 39-40/. Kostja taotleb hagejalt enda menetluskulude – esindaja kulude väljamõistmist summas 13 039.- krooni /t.l. 99-101, 102-103/. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.