(4)2-07-3138 Hageja luges Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 1 alusel kannatanu sõiduki AEK (ehitusaasta 1988) hävinuks, kuna sõiduki taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on asjaolu, et taastamisremont ei olnud majanduslikult põhjendatud, veenvalt tõendanud kannatanu sõiduki ülevaatuse akti ja fotodega /t.l. 10, 11/, sõiduki taastusremondi hinnapakkumisega summas 10 010 krooni ( said kannatada vasak tagumine küljekarp, tagatiib, sisekoobas, suurem osa kalkulatsiooni summast koosneb hinnapakkumise kohaselt töörahast (sh üleslöömine, kruntimine, värvimine, keevitus jms) /t.l. 12/ ja ERGO Kindlustuse AS kahjukäsitleja arvamusega sõiduki M 626 liiklusõnnetuse eelse maksumusega summas 12 000 ja liiklusõnnetuse järgse maksumusega summas 7000 krooni /t.l. 13/. Asja materjalidest nähtuvalt on 11.09.2006.a. ERGO Kindlustuse AS kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega /t.l. 14/ otsustatud hüvitada R.Kule tekitatud kahju summas 5000 krooni ( sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus miinus sõiduki jääkväärtus ning juhul, kui R.K soovib sõiduki üle anda kindlustusseltsile, siis hüvitada R.Kule peale sõiduki üleandmist täiendavalt sõiduki jääkväärtus. 27.09.2006.a. kindlustusseltsi ja M 626 omaniku R.Ku vahel sõlmitud kahju hüvitamise kokkuleppe alusel andis auto omanik avariilise auto kindlustusseltsile üle ja 28.09.2006 on kindlustusseltsi poolt auto omanikule hüvitatud (välja makstud) tekitatud kahju summas 5000 krooni ja sõiduki jääkväärtus 10.10.2006 summas 5000 krooni ning 16.10.2006 summas 2000 krooni /t.l. 15-18/. Avariilise sõiduki (jäänuki) on hageja võõrandanud 5000 krooni (ilma käibemaksuta 4237.29 kr) eest U Tile /t.l. 19/. Hageja on hüvitanud ka AMJ Autoäri OÜ-le 1744 krooni kõnealuse M transpordi Haapsalust Sakku /t.l. 20, 21/. Seega vastavalt eelnimetatud tõenditele on hageja käesolevaks hetkeks hüvitanud liikluskahju kannatanule kostja poolt põhjustatud varakahju summas 9506.71 krooni, s.o sõiduki M 626 reg märgiga AEK liiklusõnnetuse eelne väärtus 12 000.- krooni, lahutada jäänuki realiseerimisest saadud tulu 4237.29 krooni, liita jäänuki müügiga seotud kulud (komisjonitasu ja transport) 1744.- krooni. Nimetatud summale lisandub hageja poolt kantud käsitluskulud summas 1426.01 krooni. Kõik kokku seega 10 932.72 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 sätestab, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Seega on hagejal õigus esitada tagasinõue kostja vastu ja kohus leiab, et hageja on oma tagasinõude suurust ka tõendanud ega nõustu kostja vastuväidetega, mis on tõendamata. Sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus oli 12 000.- krooni. Arvestades jäänuki müügist saadud tulu ning lisanduvaid utiliseerimiskulusid, kujunes lõplikuks kahjusummaks 9506.71 krooni, mis on väiksem sõiduki taastusremondi kulust hinnapakkumise järgi. Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud hageja otsus lugeda kannatanu sõiduk hävinuks ning hüvitada kannatanule sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus. Juhul, kui hageja oleks hüvitanud kannatanu sõiduki remondikulu 10 010.- krooni, oleks kostjale esitatud tagasinõude suuruseks kujunenud 11 511.50 krooni (sh käsitluskulu 15% ehk 1501.50 krooni).Tulenevalt eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 1000 krooni, mille hageja on hagi esitamisel tasunud /t.l. 28/. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist.

(4)2-07-3138 kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.