2-07-1340/2

KORRALDAV KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2007.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-1340 Tsiviilasi SD avaldus lapsega suhtlemise korra kindaksmääramiseks Menetlustoiming Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine korraldava määrusega Menetlusosalised ja nende Avaldaja SD esindajad Asjast puudutatud isik alaealise ema N Š Asjast puudutatud isik: alaealine VD Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik T sotsiaalhoolekande osakonna kaudu IT isikus Menetlusosaliste ärakuulamise L L LOV
2. märtsil 2007.a. ja
3. aprillil 2007.a. toimumise aeg RESOLUTSIOON Määrata SD ja V D suhtlemise kord järgmiselt: Alates käesoleva kohtumääruse tegemisest on SD õigus kohtuda oma poja V D järgmiselt:
4. ) Esimesed 4 korda toimub kokkusaamine pojaga psühholoogi ja lastekaitsetöötaja poolt määratud ajal ja korraldatud viisil sagedusega 2 korda kuus. Kokkusaamise aja ja korra kooskõlastab psühholoogiga ja teatab SD ning N Š L LOV sotsiaalhoolekandeosakonna lastekaitse töötaja.
5. ) Alates 5-dast korrast on S D õigus kohtuda oma poja V D 3 kuu vältel 4 korda kuus korraga kuni 5 tundi. Kohtumine toimub lapse ema N Š juuresolekul juhul kui seda soovib alaealine V D . Lapsega kohtumise täpse aja kooskõlastavad lapse isa S D ja lapse ema N Š omavahel telefoni teel. 3.) Pärast p-s 2 nimetatud 3 kuu möödumist on S D õigus kohtuda oma poja V D ilma lapse ema N Š juuresolekuta üle nädala nädalavahetustel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 16.00-ni. 4.) Lisaks käesoleva kohtumääruse p-s 3 märgitule on S D õigus veeta oma poja V D 1 nädal talvisest koolivaheajast ja 2 nädalat suvisest koolivaheajast S D puhkuse ajal. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa edasi kaevata. Juhul, kui üks vanematest ei täida määratud suhtlemiskorda, on teisel vanemal õigus pöörduda kohtu poole vastavalt TsMS § 563 lg
6. AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK VD on S D ja N Š (endise perekonnanimega D ) poeg . Lapse elukohaks on tema ema elukoht. saabus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja avaldus, milles S D palub kindlaks määrata temal oma pojaga V D suhtlemise kord ja võimaldada tal kohtuda oma lapsega igas kuus üle nädala reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 16.00-ni; lubada lapsel veeta talvevaheajast ühe nädala koos isaga ja suvel igast kuust, s.o. juunist, juulist ja juulist, kaks nädalat koos isaga. esitatud avalduses muutis avaldaja oma seisukohta lapsega suhtlemise aja kindlaksmääramiseks ja palus kohtul määrata tema ja lapse suhtlemise aeg kindlaks järgmiselt: a.) kooli ajal lubada tal kohtuda oma lapsega 2 korda nädalas pärast lapsel kooli lõppu kuni kella 20.00-ning üle nädala reedest kella 18.30-st kuni pühapäeval kella 15.00.-ni ning b) suvisel ja talvisel koolivaheajal 2 korda nädalas, kella 12.00-st kuni 20.00-ni, üle nädala reedel kella 15.00st kuni pühapäeval kella 15.00-ni ja isa puhkuse ajal lubada lapsel teha isaga ühiseid väljasõite ning viibida isaga välismaal kuni 14 päeva. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT N Š vastas kirjalikus vastuses avaldusele, et esitatud nõue ei ole põhjendatud kuna tema ei tee takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Asjast puudutatud isik oli aga seisukohal, et avaldajal puudub korter kus ta saaks oma 10-aastast poega vastu võtta, sest avaldaja elab koos oma vanaemaga ja lapsel puuduvad seal magamis- ja mängimistingimused. N Š pakkus välja avaldajale võimaluse suhelda oma pojaga 2 korda kuus pühapäeviti kella 10.00 – 19.00-ni. Kohtus ärakuulamisel avaldas aga N Š , et tema poeg V D on oma isa peale pahane ja ei soovi isaga suhelda, mistõttu ei pea ka ema põhjendatuks ega võimalikuks lubada isal lapsega suhelda. N Š ei nõustunud ka kohtu ettepanekuga, et avaldaja tuleks lapsega suhtlema lapse ja N Š elukohta. ALAEALISE VD SEISUKOHT. V D avaldas kohtus ärakuulamisel, et ta ei soovi oma isaga kohtuda kuna isa kaebas ema kohtusse ja ema ärritus selle peale ning emal kadus ära rinnast piim ning seetõttu ei saa ema nüüd väikest venda toita. Alaealine kinnitas kohtus korduvalt, et ei soovi ei isaga ei kinno ega kuhugi mujale minna kuna isa solvas tema ema ja vanaema. Ka kinnitas laps, et tal on isa juures igav, sest viimati isa juures käies pidi ta kodus olema koos vanaemaga kui isa tööl oli. . L LOV SOTSIAALHOOLEKANDEOSAKONNA LASTEKAITSESPETSIALISTI 2