← Eesti

2-05-15225/27

Tsiviilasi nr 2-05-15225 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-15225 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2007 Tallinn Tsiviilasi AS A hagi OÜ R vas

§ 377

lg 1 ja § 378 lg 1 p 2 alusel ja tagas hagi 06.11.2006 määrusega, millega seadis kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke OÜ-le R kuuluvale kinnistule asukohaga Harjumaal x vallas x külas (kinnistusregistri osa nr xxxxxxx) AS A kasuks. Määruse põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus põhjendatud kostjale kuuluvale vaidlusalusele kinnistule käsutamise keelumärke seadmise osas. Taotlus vaidlusalusele kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagi kostja tahteavalduse tuvastamiseks lepingu täitmisel. Seega on tulem, mida hageja hagiga loodab saavutada, kinnisasja omandiõigus, mille hageja omandab juhul, kui kostja tahteavaldust lepingu täitmisel asendab kohtuotsus. Kostja poolt vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel muutub hagejale positiivse kohtuotsuse täitmine aga võimatuks. Keelumärge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (AÕS § 63 lg 1 p 3). Kostjale kuuluvale kinnistule hageja kasuks seatav käsutamise keelumärge kui kostja õigusi temale kuuluva kinnisasja suhtes enim piirav hagi tagamise abinõu on piisav, tagamaks hageja nõuet, ja eelnev kohtuliku hüpoteegi seadmine hageja kasuks ei ole vajalik. Kuna hageja nõue on suunatud 2

(4)vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse saamiseks, on käsutamise keelumärge abinõuks, mis tagab hageja nõuet. Kostja määruskaebus Kostja palub kaebuses tühistada Harju Maakohtu 06.11.2006 määruse hagi tagamise kohta ja teha uus määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta; lõpetada menetlus ja tühistada keelumärge OÜ R eraomandi suhtes, arvestades, et Harju Maakohus ei soovi OÜ R vastuhagi 17.12.2001 eellepingu tühistamiseks läbi vaadata koos põhihagiga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaevatava määruse viide

§ 377

lg-le 1 asjakohatu, sest hageja nõue üheaegselt 17.12.2001 eellepingu täitmiseks ja lepingu järgi makstud raha tagastamiseks on absurdne ja selles ei ole võimalik teha kohtuotsust. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata, sest kostja on hagejale tagastanud 17.12.2001 eellepingu järgi tehtud ettemakse. Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja taotluse suhtes leppetrahvi 600 000 krooni tagastamiseks hüpoteegi seadmise näol.

§ 387

lg 1 mainimine hagi tagamise määruses on ebaseaduslik ja põhiseadusevastane, kuna viivitamatule täitmisele kuulub ainult jõustunud kohtulahend. Kostjale kuuluva vara arestimine ilma jõustunud kohtulahendita on põhiseadusevastane toiming. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise abinõu kohaldamine käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 06.11.2006 määruse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 06.11.2006 määrus jätta muutmata ja OÜ R määruskaebus rahuldamata.

§ 377

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Esimese astme kohus on kaevatavas määruses põhjendanud, miks hagi tagamata jätmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kohaldatud hagi tagamise abinõu – kinnistusraamatusse keelumärke kandmine vaidlusaluse kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri osa nr xxxxxxx) käsutamise keelamiseks hageja AS A kasuks – on proportsionaalne abinõu ja korrelatsioonis haginõudega. Maakohus on selgitanud, et hagi eesmärgiks on mainitud kinnisasja (kaas)omanikuks saamine, kuna hageja nõuab kostja kohustamist asjaõiguslepingu sõlmimisega kinnistu mõttelise osa omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning on esitanud ka nõude hageja kandmiseks kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu kaasomanikuna. Kuigi hageja soovib saada kinnistu xxxx/xxxxx mõttelise osa kaasomanikuks, on kogu kinnistu käsutamise keelamine proportsionaalne sel põhjusel, et asjaõigusseadusest tulenevalt (analoogia põhjal hüpoteegi seadmist reguleerivate AÕS § 325 lg-tega 2 ja 3) ei ole lubatud ühele omanikule kuuluvat kinnisasja osaliselt koormata. Täidetud on ka teine hagi tagamise eeldus, et hagi rahuldamise korral võib osutuda võimatuks kohtuotsuse täitmine, kui hagi ei tagata. Kostja on toimiku materjalidest (sealhulgas Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taotlustest uute tõendite ja asjaolude arvessevõtmiseks) nähtuvalt seadusliku esindaja kaudu korduvalt avaldanud, et ta hageja nõuet kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks täita ei kavatse ja loeb 3

(4)omapoolsed lepingulised kohustused täidetuks ettemaksu 300 000 krooni tagastamisega hagejale; samuti on kostja esitanud lepingu tühistamise avalduse, nagu ilmneb määruskaebuse lisaks olevatest OÜ R 02.10.2006 ja 15.12.2006 avaldustest AS-le A. Eeltoodust tulenevalt on kohtul põhjust arvata, et kostja võib ette võtta samme, mis takistavad kinnistu mõttelise osa omandi üleminekut hagejale. Kinnistu käsutamise keelamiseta oleksid kostjal puudunud takistused kinnistu võõrandamiseks kolmandatele isikutele, kuna kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kinnistut varem koormanud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks 20.10.2006 kustutatud. Seoses määruskaebuse esitaja viidetega menetlusnormide rikkumisele hagi tagamisel ja hagi tagamise põhiseadusevastasusele, märgib kohus järgmist. Maakohus on võtnud kaevatavas määruses seisukoha hageja taotluse suhtes rakendada hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 600 000 krooni ja jätnud selle taotluse rahuldamata; rahalist nõuet kostja vastu menetluses ei ole ega ole olnud. Kohtul on õigus määrata viivitamata täitmiseks lahendid, mille kohta seaduses on lubatud selline otsustus teha;

§ 387lg-st 1 tulenevalt on hagi tagamise määrus üks sellistest lahenditest.

Põhiseaduse § 32 lg 2 teine lause lubab seadusega sätestada kitsendusi omandi vabaks käsutamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus loetletud hagi tagamise abinõud ongi sellised seadusega lubatud kitsendused. Mis puutub taotlustesse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks, siis need väljuvad maakohtu hagi tagamise peale esitatud kaebuse menetluse raamest. Soovi korral võib kostja need taotlused esitada esimese astme kohtule, kes hagi menetleb. Tiit Kollom 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.