3-06-1969/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1969 Haldusasi * kaebus Harju Maakohtu 24.07.2006 määrusega nr 206-18875 tekitatud kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 09.04.2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus L.V määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada L. V määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2007 määruse haldusasjas nr 3-06-1969 punkt 3.3.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 14 lg 41).

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1. * esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotles Harju Maakohtu 24.07.2006 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-18875 tekitatud kahju summas 96 093 krooni ja 72 senti hüvitamist. Nimetatud määrusega jättis kohtunik L. V rahuldamata kaebuse esitaja taotluse hagi tagamise korras laeva arestimiseks.

2.Tallinna Halduskohtu 09.04.2006 määrusega võeti kaebus menetlusse. Määruse punktiga 3.3 kaasati menetlusse kolmanda isikuna Harju Maakohtu kohtunik L. V.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3. L. V määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määruse punkt 3.3.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised:

1)Hagi tagamise taotlus lahendati TsMS § 384 sätestatud tähtajal ning selle taotluse rahuldamata jätmine 24.07.2006 kohtumäärusega oli tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt õige ja põhjendatud;

3-06-1969

2)* on esitanud kaebuse Eesti Vabariigi vastu Justiitsministeeriumi kaudu. Selliste kaebuste läbivaatamine ei eelda kohtuniku kaasamist kolmanda isikuna. Riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 1 on konkreetselt sätestatud, kelle vastu tuleb selline kaebus esitada.

4.* vastuses määruskaebusele leitakse, et see on põhjendamatu. Käesolev vaidlus puudutab kolmanda isiku õigusi, kuna Eesti Vabariigil võib lahendi tulemusel tekkida nõudeõigus kolmanda isiku vastu. Samuti on kohus vaidlustatavas määruses märkinud, et kolmandal isikul ei ole kohustust menetluses osaleda, mistõttu jääb arusaamatuks määruskaebuse ese.

Määruskaebuse väited haldusasja esemeks olevat sisulist vaidlust puudutavas osas on asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt kaasatakse asja menetlusse kolmanda isikuna isik, kelle seadustega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada.

Käesolevas asjas ei otsustata L. V õiguste üle. Kaebuse rahuldamise korral mõistaks kohus Eesti Vabariigilt * kasuks välja kahjuhüvitise. Sellise kohtuotsusega ei panda L. V kohustusi ega anta õigusi.

6.Halduskohtumenetluse seadustiku § 14 lg 3 p 1 kohaselt ei saa L. V menetlusse kaasamist põhjendada üksnes väitega, et kaebuse rahuldamise korral võiks Eesti Vabariik esitada nõude L.V vastu. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise ja astumise alused tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt ei ole otseselt üle kantavad halduskohtumenetlusele.

Sõltumata sellest, kas RVastS § 15 lg 1, mis sätestab, et kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, on põhiseadusega vastuolus, nagu väidab kaebaja, ei anna riigivastutuse seadus riigile alust regressinõude esitamiseks kohtuniku vastu, kes ei ole kahju tekitanud kuriteoga.

Kaebusest ei nähtu isegi seda, et Harju Maakohtu vaidlusaluse määruse õiguspärasusele oleks antud edasikaebe alusel hinnangut kõrgemalseisva kohtu poolt.

7.Kohtuniku kaasamise vastu kohtulahendiga põhjustatud kahju hüvitamise nõude lahendamisele räägib ka vajadus vältida olukordi, kus kohtunik on menetlusosalisena kaasatud kahjunõude lahendamisele, mille on esitanud isik, kes on menetlusosaliseks kohtuasjas, mida lahendava kohtu koosseisu kuulub viimatinimetatud kohtunik. Selline olukord seab ohtu kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse.

8.Kuna puudub alus L. V kaasamiseks käesoleva haldusasjas menetlusse kolmanda isikuna, kuulub määruskaebus rahuldamisele.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 2(2)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.