Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi G.T. avaldus T.U. le eestkostja määramiseks Tsiviilasja number 2-

§ 531lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse G.T. kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU G.T. on esitanud kohtule avalduse, milles palub end määrata oma ema T.U. eestkostjaks. Ema põeb pikaajalise alkoholi tarvitamise tagajärjel dementsust. Mälu on halvenenud, jutt kohati ebaadekvaatne. Ei tule enam toime iseseisvalt igapäevaelu toimingutega nagu toidu varumine ja valmistamine, isiklik hügieen, kodukorrashoid. Võib selle tulemusena langeda petturluse ohvriks. Emale kuulub korter, milles ta ise elab. Päeviti viibib ema Tartu vaimse tervise Hooldekeskuse eakate päevakeskuses Kaunase pst.

1. Avaldaja leiab, et T.U. isiklike ja varaliste huvide ja õiguste kaitseks tuleb seada eestkoste, ning palub määrata ennast oma abikaasa eestkostjaks (tl 4). KOHTUISTUNG G.T. jäi avalduse juurde ja oli nõus, et kohus määrab eestkostja maksimaalseks võimalikuks perioodiks ning kinnitas, et saab aru, mida tähendab eestkostjaks olemine. T.U. le kuulub korter Tartu linnas, kus ta ka ise elab. Ema elab omaette. Iga päev käib päevakeskuse töötaja ja viib ta päevakeskusesse. Nädala sees käib G.T. ise või mõni pereliige teda vaatamas ja süüa toomas, nädalavahetused veedab T.U avaldaja juures. T.U ise endale süüa ei tee ja ka magama läheb nüüd juba samades riietes, mis parajasti seljas on. Avaldaja on ainukene laps, abielu on lahutatud. T.U. osales kohtuistungil. Ta oskas öelda oma nime, sünnikuupäeva ei mäletanud. Oma praeguse elukorraldusega oli rahul ja kiitis väga oma tütart –avaldajat, kes tema eest hoolitseb. Eestkosteasutuse esindaja palus määrata T.U eestkostja kolmeks aastaks. Ta leidis, et T.U. lt tuleks valimisõigus ära võtta. KOHTU SEISUKOHT
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
3. T.U. suhtes viidi 07.03.2007 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr
4. Ekspertide arvamuse kohaselt esineb T.U aastatepikkusest alkoholi kasutamisest tingitud dementsus, mis avaldub mälu languses ja intellektuaalse taseme tagasilanguses. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima ja see suutmatus on kestev. T.U määratava eestkostja ülesannete ring peaks olema igakülgne ja eestkoste kestus elu lõpuni. Kuigi T.U eestkoste küsimustes sisuliselt ei orienteeru, soovib ta, et ka edaspidi hoolitseks tema eest tütar.
5. Eestkosteasutuse arvamusest ( tl.29) nähtuvalt on T.U mäluhäired süvenenud oluliselt kaks aastat tagasi. Ta eksis linnas ja ei leidnud koduteed. Vajab abistamist isikliku hügieeni toimingute teostamisel, riiete ja voodi korrashoiul, toiduvalmistamisel. Ta ei ole võimeline aru saama vestluse sisust ja temaga ei ole võimalik vestlust arendada. Ei ole võimeline aru saama dokumendi ja raha sisulisest väärtusest. Arvestades eeltoodut, avalduses toodut ning G.T. kohtuistungil antud seletusi ja vestlust T.U. ga, leiab kohus, et T.U. l on piiratud teovõime.
6. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. 2
7. G.T. palub määrata T.U. eestkostjaks ennast ning on andnud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku (tl 12). Eestkosteasutus on arvamusel, et G.T. sobib oma isiksuslike omaduste poolest olema T.U. eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, miks G.T. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et T.U. eestkostjaks tuleb määrata tema tütar G.T.
8. Tuginedes

§ 526

lg-le 2 p 5 ja lg-le 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ning ekspertide arvamusele, et T.U. eestkoste kestvus peab olema eluaegne (tl 24), peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 16.04.

1. G.T. ning eestkosteasutus on eestkostja määramisega kolmeks aastaks nõus.
2. Eksperdid leiavad, et T.U. vajab igakülgset eestkostet (tl 24). Arvestades ekspertide ja eestkosteasutuse arvamusi ning G.T. pool kohtuistungil antud seletust, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada T.U. kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526lg 5 alusel tuleb lugeda, et T.U.

on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ka eestkosteasutuse esindaja leiab, et T.U. lt tuleb valimisõigus ära võtta. 8.

§ 172

lg 1 ja 2 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Kohtunik 3