Puudub igasugune õiguslik alus käsitleda vastuväidet määruskaebusena, sest
käsitleb neid eraldi asjadena( toimingutena). Kohus ei ole vastuväidet käsitlenud. Tunnistades end käesolevas vaidluses nõrgemaks pooleks allutakse kohtu nõudele tasuda ka vastuväite esitamisel riigilõiv ja esitatud vastuväite käsitlemisele määruskaebusena. II Kohtu seisukoht ja resolutsioon
lg.1 kohaselt maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg.1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
lg.6 ja 7 kohaselt kui kaevatava määruse tegi kohtunikuabi, siis vaatab kaebuse enne ringkonnakohut läbi maakohtu kohtunik. Kohtunik leiab, et maakohtu kohtunikul on samuti kohustus kontrollida
Kohtunik leiab, et kohtunikuabi ei ole määruskaebust õigesti menetlusse võtnud. Asja materjalidest võib tuletada, et kohtunikuabi luges määruskaebuse esitajaks üksnes M.P. ja ilmselt seega kaevatavaks määruseks 16.03.2007.a. trahvimääruse. Samas ei nähtu need asjaolud selgelt ei määruskaebuseks peetavast dokumendist ega ka kohtunikuabi 24.04.2007.a. määrusest määruskaebuse menetlusse võtmise kohta. Nimetatud määrusest ei nähtu kelle määruskaebust ja millise määruse peale kohtunikuabi üldse menetleb. Küll aga võib asja materjalidest siiski aru saada, et M.P OÜ F. juhatuse liikmena ei ole rahul mõlemale juhatuse liikmele määratud trahviga ja on puuduste kõrvaldamise käigus esitanud ka volituse esindada teist juhatuse liiget R.P. Kohtunikuabi ei ole nimetatud asjaoludele tähelepanu pööranud, ei ole andnud juhiseid ja tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ja kaebuse esitajale selge nõude väljendamiseks: kohtunikuabi ei ole välja selgitanud kaebaja tahet kaevata kas ühe või mõlema trahvimääruse peale. Kohtunik nõustub M.P selles, et ta ei ole soovinud esitada mitte määruskaebust trahvimäärusele ( määrustele), vaid üksnes vastuväidet
Kohtunik leiab, et
sätted, mis reguleerivad vastuväite esitamist trahvimäärusele, ei ole seaduse rakendajale piisavalt selged ja üheselt mõistetavad. Nimetatud sätte lg-d 1 ja 2 jätavad tõepoolest mulje, et ka pärast trahvi määramist võib kohustatud isik esitada ikkagi veel vastuväite, mida registripidaja peaks menetlema lg-tes 3-5 sätestatud korras ja võtma ka vastuväite põhjendatuse osas seisukoha. Vastuväide tuleb lahendada kohtunikuabi poolt määrusega. Arusaamist selles, et trahvimäärusega mittenõustumisel on kohustatud isikul ikkagi veel valikuvõimalus vastuväite ja määruskaebuse vahel süvendab ka trahvimäärus ise, mille resolutiivosast nähtub võimalus tühistada põhjendatud vastuväite saamisel varem tehtud trahvimäärus. Seega ei ole põhjendatud kohtunikuabi seisukoht vastuväite menetlemiseks määruskaebusena. Alusetu oli ka M.P pandud kohustus tasuda riigilõivu. M.P on õigus esitada registripidajale taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Vastuväitena esitatud dokument ei vasta ka määruskaebusele seadusega sätestatud nõuetele. Määruskaebuse vastavust seadusega sätestatud nõuetele sh.
§ -le 662 peab kontrollima kohtunikuabi. Kohtunikuabi poolt määruskaebuseks tunnistatud dokumendis puudub kaevatava määruse ( määruste) kuupäev, määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, piisavad andmed määruskaebuse esitaja kohta. 2 Kuna kohtunikuabi on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, tuleb M.P poolt 01. aprillil 2007.a. esitatud vastuväide trahvimäärusele jätta määruskaebusena läbi vaatamata. Nimetatud dokumenti tuleb käsitleda vastuväitena
tähenduses ja see tuleb kohtunikuabi poolt
3-6 sätteid järgides läbi vaadata. Kohtunikuabil tuleb välja selgitada, millisele trahvimäärusele on vastuväide esitatud ja vajadusel anda selleks vastuväite esitajale täiendav võimalus vastuväite selles osas täpsustamiseks. Vastuväite läbi vaatamisel peab kohtunikuabi ka vastuväites esitatud seisukohti sisuliselt käsitlema ja oma seisukohti põhjendama. Kohtunik on seisukohal, et kaalumist väärib M.P seisukoht selles, et vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 13 lg.2 võib raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel jms. juhtumil majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Tuleb silmas pidada, et ÄS § 179 lg.1 kohaselt koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande just raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kui kohtunikuabi nimetatud seisukohaga ei nõustu, siis peab ta oma mittenõustumist põhistama. Vajadusel tuleb asjaosalised välja kutsuda asjaolude selgitamiseks. Kui vastuväide osutub siiski põhjendamatuks, teeb kohtunikuabi trahvimääruse ja uue määruse kohustuse täitmise kohta. Uues määruses ettenähtud tähtaeg ei hakka kulgema enne määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist (
Kohus peab vajalikuks pöörata registripidaja tähelepanu ka kohtule edastatud dokumentide vormistamisele seadusega esitatud nõuetele.
kohaselt kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta määruskaebuse viivitamatult koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Juhul kui kaevatava määruse tegi kohtunikuabi kehtib sama määruskaebuse edastamisel maakohtule. Määruskaebuse saabumisel tuleb maakohtul avada eraldi kohtuasi ja koostada kohtutoimik, st. määruskaebuse menetlemine ei saa toimuda üksnes registrimenetluse ja registritoimiku kaudu. Seega peab kohtunikuabi edastama maakohtule koos määruskaebuse ja selle lisadega ka kõik muud kaebuse lahendamiseks vajalikud dokumendid ( vajadusel kopeerides need registri- või äritoimikust) sh. kaevatava määruse ärakirja, et nende dokumentide alusel oleks võimalik koostada kohtuasja toimik. Käesoleval juhtumil ei ole registripidaja poolt määruskaebuse edastamisel nimetatud nõudeid täidetud. Kohtunikuabi määrustest nähtub, et vastuväide on esitatud digitaalse dokumendina, samas puuduvad igasugused seda väidet kinnitavad tõendid ( digitaalallkirja kinnitusleht). Kohtule edastavate dokumentide hulgas puudub vaidlustatud trahvimääruse ärakiri. Kohtule edastatud ja ka registritoimikus olev määrus määruskaebuse käiguta jätmise kohta on kohtunikuabi poolt allkirjastamata. Nimetatud vead dokumentide vormistamisel raskendavad registripidaja poolt edastatud määruskaebuse menetlemist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
01.04.2007.a. vastuväide trahvimäärusele registriasjas nr. Ä29134 määruskaebusena läbi vaatamata. Kohtunikuabil vaadata M.P. poolt 01.04.2007.a. registripidajale esitatud dokument läbi vastuväitena
Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult, on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.