Obsah (7)

§ 413§ 200§ 444§ 367§ 60§ 61§ 420

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-2180

) § 410 kohaselt kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus

§ 413

lg 1 kohaselt hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kostja lepinguline esindaja AA on taotlenud istungi edasilükkamist kuna sai hagimaterjaliga tutvuda . Kostja lepinguline esindaja AA on põhjendanud kohtuistungile ilmumata jätmist asjaoluga, et sai volikirja kätte . Volikirjast nähtub, et see on koostatud . Kohtu hinnangul on volituse väidetav hiline edastamine kostja enda risk. Kostjal on olnud menetluses mitmeid esindajaid, kelle volitused on kostja tühistanud. Seega on käesoleva situatsiooni kostja ise oma käitumisega põhjustanud. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale hagimaterjali täiendust edastada kostjapoolse kohustuse täitmata jätmise tõttu- kostja ei ole teatanud

§ 200

lg 4 kohaselt kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjale on kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.09.2006 ja 29.09.

1. Seega on kostjal olnud piisavalt aega leida endale esindaja, kes jõuaks tähtaegselt tutvuda toimikuga. Kostja lepinguline esindaja A A on olnud kostja esindaja vähemalt (esimesel volikirjal puudub kuupäev I kd, t lk 185) . Seega on tal olnud piisavalt võimalust varasemalt toimikuga tutvuda. Vaidluse põhiküsimus ei ole muutunud. Samuti on menetluses varem esinenud R G (I kd, t lk 155), kes pidi vaidlusest teadlik olema . Seetõttu oli ka temal võimalus toimikuga aegsasti tutvuda. Samuti ei ole istungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks viibimine kriminaalasja istungil. Antud tsiviilasja istung algas kell 13.30, kriminaalasjas toimunud istung algas kell 10.
2. Kostja ise ei ole kohtule teatanud kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Kostja isa on teatanud, et kostjal ei ole võimalik kohtuistungil viibida seoses välismaal viibimisega. Kohus 2 leiab, et kui kostja välismaal viibimist saaks pidada piisavalt kaalukaks põhjuseks kohtuistungi edasilükkamiseks, välistaks selline seisukoht asja menetlemise võimalikkuse isikute suhtes, kes viibivad iga määratud istungi ajal välismaal. Kohus leiab, et välismaal viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. Kohtu hinnangul puuduvad takistused

§ 413

lg 3 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tegemiseks, kuivõrd kostja ei ole kohtuistungile ilmumata jätmise põhjusest teatanud ning kostja esindajad ei ole põhistanud kohtule mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljatrükist, koostatud notariaalsest korterite müügilepingust ja asjaõiguslepingust; korteriomandite asukohaga ning Tallinnas hooldustasude arvestusest ning Korteriühistu põhikirjast nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15¹ lg 1 kohaselt on majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooni-teenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt hooldus- kommunaal- ja muude teenuste eest võlgnevuse 42 734,88 krooni ja viiviste 9 133 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 42 734,88 krooni ja viivised 9 133 krooni. Hageja on hagi täienduses arvestanud viivist kuni 26.04.2006. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja KÜS § 7 lg 4 kohane viivis (0,07%) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest peale 26.04.2006 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt KÜS § 7 lg-le 4 ja

§-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07% põhinõudest alates 27.04.2006 kuni põhinõude täitmiseni. 3 Hageja on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtutäituri vahendusel ning tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas viitenumbriga 3100057358 menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni selgitusega: kohtutäituritasu . Menetlusdokumente ei ole õnnestunud kohtutäituri vahendusel kostjale kätte toimetada. Seetõttu tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu summas 295 krooni Korteriühistu arvelduskontole Hansapangas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud

redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 60lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis).

Vastavalt

§ 60

lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt

§ 61

lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv (1 750+750) 2 500 krooni ning kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulud 200 krooni, kokku 2 700 krooni hageja kasuks. Käesolev tagaseljaotsus on teistkordne tagaseljaotsus antud tsiviilasjas. Vastavalt

§ 420

lg 2 kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Meelis Eerik Kohtunik 4