Obsah (4)

§ 9§ 7§ 26§ 92

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-310 Otsuse kuupäev 16. aprill 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aini Hermanni kaebus Sotsiaalkindlustusameti T

) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kohus on seisukohal, et kaebus on lubatav nii esialgse haldusakti kui vaideotsuse osas, kuna vaideotsuses on täpsustatud asja lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ja ka hinnatud tõendeid. Seega võib vaideotsus rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi sõltumatult esialgsest haldusaktist, mille tõttu tuleb ka vaideotsusele esitatud kaebus läbi vaadata sisuliselt.

§ 9

lõige 3 sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 40 lõige 1 sätestab, et pensioniameti direktori, tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi või tema asetäitja või pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral võib pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebuse esitaja on 08.12.2006.a vaideotsuse tegemise järgselt kaebuse halduskohtule esitanud 12.02.2007.a, seega kolmekuulise tähtaja jooksul tähtaegsena. 8. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tunnistajate ütlused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 7

lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu 5 pädevuses on tühistada ainult selline haldusakt, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud haldusaktidega rikkunud kaebuse esitaja subjektiivset õigust varasema tööstaaži lisamisele teenistusstaažile, mis suurendab ametniku vanaduspensioni. Halduskohus on kaebuse menetlemisel kohaldanud nii haldusmenetlusele kui halduskohtumenetlusele omast uurimisprintsiipi ja kuulanud asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks tunnistajate ütlusi. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal puudus haldusmenetluses pädevus esitatud taotluse lahendamisel tunnistajate ütluste kasutamiseks tõenditena. Nimetatud asjaolu ei saa aga olla aluseks kaebuse rahuldamata jätmisel. Nii siseriiklikus õiguses kui Euroopa Liidu õiguses käsitletakse avaliku teenistusena tegevust, mis on otseselt või kaudselt seotud kõrgema võimu teostamisega ja mis seondub riigi ja teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute üldiste huvide kaitsmisega (vt näit Euroopa Kohtu kohtuasi 149/79 Komisjon v Belgia (II), [1982] ECR 1845 ja kohtuasi 149/79 Komisjon v Belgia, [1980] ECR 3881). Halduskohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks annab aluse asjaolu, et kaebuse esitaja on vaidlusalusel perioodil hõlmatud tegevusega, mis on otseselt seotud kõrgema võimu teostamisega riigi üldiste huvide kaitsmisel, mille tõttu tal on kehtiva siseriikliku õiguse kohaselt õigus ka vastavale avalikele teenistujatele ettenähtud pensionile. Vaidlusalust õigussuhet reguleerib üldnormina Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 57, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt: 1) 10 - 15-aastase teenistusstaaži korral - 10 % võrra; 2) 16 - 20-aastase teenistusstaaži korral - 20 % võrra; 3) 21 - 25-aastase teenistusstaaži korral - 25 % võrra; 4) 26 - 30-aastase teenistusstaaži korral - 40 % võrra; 5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral - 50 % võrra. ATS § 182 lõige 1 sätestab, et isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153–156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi
2. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse
3. märtsi
4. a määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ (edaspidi Määrus) § 1 sätestab, et avaliku teenistuse staaži hulka arvatakse ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV 6 Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. Määruse § 2 lõike 1 punktid 9, 14 ja 16 sätestavad, et metsamajandite või riigimetsamaade talituste ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, olid muuhulgas looduskaitse rajooniinspektor, metsakultuuride (vanem)insener ja metsnik. ATS § 155 sätestab, et teenistusstaaži tõendatakse kandega tööraamatus, samuti ametiasutuse või arhiiviasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega. Kohus, võttes arvesse, et kuna käesoleval juhul on tegemist vaidlusega, mis seondub varasema tööstaaži lisamisega teenistusstaažile, siis on avaliku teenistuse seaduse eesmärgist lähtudes võimalik tõenditena kasutada kõiki tsiviil- ja halduskohtumenetluses lubatavaid tõendeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja oli avalikus teenistuses Avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal, mistõttu ei ole seda asjaolu vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 238 lõike 1 punktile 1 vaja tõendada. Kaebuse esitaja poolt on kaebuse põhistamiseks esitatud järgmised tõendid. Väljavõttega Aini Hermanni tööraamatust (tl 14-17) on tõendatud, et ajavahemikul 01.09.1987.a kuni 31.12.1995.a on ta kannete nr 3 ja 4 kohaselt töötanud insenerina metsakasvatuse alal, kannete nr 5 ja 6 kohaselt on ta töötanud metsainspektorina ja kannete nr 7 ja 8 kohaselt on ta töötanud metsaspetsialistina. Riikliku metsavalvetöötaja ametivande koopiaga (tl 18) on tõendatud, et 1992.a seisuga on kaebuse esitaja andnud ametivande riikliku metsavalve töötajana ning et tema poolt täidetavat ametikohta on käsitletud kõrgema riigivõimu teostamisega riigi üldiste huvide kaitsmisel, kuna vastasel juhul ei oleks kaebuse esitajal tarvis olnud anda ametivannet seoses ametikohustuste täitmisega, milles ta kinnitas ustavust Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. RMK Elva Metskonna 10.10.2006.a tõendiga (tl 19) on tõendatud, et metskond käsitleb Aini Hermanni töötamist Peedu metskonnas 31.03.1993.a kuni 21.12.2005.a metsnikuna töötamisena, vaatamata sellele, et ametliku vormistamise kohaselt oli töökohaks metsaspetsialisti ametikoht, sest töö tegelikuks sisuks olid metsniku tööülesanded. Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi 15.11.2006.a arhiiviteatisega (tl 20) on tõendatud, et inseneri metsakasvatuse alal tööülesanded kattusid metsakultuuride inseneri tööülesannetega, millele viitab ka ametikohtade sisuliselt samasisuline määratlus. Metsakultuuride inseneri ametikoha ametinimetus on aga toodud Määruse § 2 lõike 1 punktis
5. Asjaolu, et metsakasvatuse inseneri puhul oli tolleaegse õiguse kohaselt tegemist kõrgema riigivõimu teostamisega riigi üldiste huvide kaitsmisel, on tõendatud ka väljavõttega Metsamajanduse teatmikust (tl 21-22), mille kohaselt oli selle ametikoha puhul tegemist metsavalve süsteemi ametikohaga, mille puhul oli riigi autoriteedi kehtestamiseks ettenähtud vormiriietus koos vastava ametitunnusega vormiriietusel, mis viitab üheselt riigi üldiste huvide kaitsmise eesmärgile sellel ametikoha puhul. Haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt määratud trahvi kviitungi kontsudega (tl 23) on tõendatud, et 1994.a seisuga oli kaebuse esitaja ametnikuks, kes oli riigi nimel pädev otsustama isikute süü üle haldusõiguserikkumiste toimepanemise korral ja vormistama vastavat karistamise otsust, mis viitab vaieldamatult asjaolule, et kaebuse esitaja poolt täidetava ametikoha puhul oli tegemist riigi sunnivõimu otsese teostamisega. Tõendiga ja 7 väljavõttega Aini Hermanni autasustamise kohta, ametitunnistuse, ametitõendi ja töötõendi ning relvaloa koopiatega (tl 24-29) on tõendatud, et kaebuse esitaja oli vaidlusalusel perioodil otseselt seotud kõrgema riigivõimu teostamisega riigi üldiste huvide kaitsmisel, mis eeldas isegi tema ametikohale relvakandmise õiguse andmist, mis välistab kohtu arvates kahtluse asjaolus, et tegemist ei olnud riigivõimu mitteteostava ametnikuga praeguse Avaliku teenistuse seaduse mõttes. Tartu Maavalitsuse 26.02.1993.a määrusega nr 22, Elva Linnavalitsuse 07.04.1993.a määrusega nr 97, Elva linnavolikogu 07.06.1995.a määrusega nr 9-V-95 ja Elva Linnavalitsuse metsaspetsialisti ametijuhendiga (tl 51-56) on samuti tõendatud, et kaebuse esitaja kohustuseks on vaidlusalusel perioodil olnud raielubade väljastamine, ebaseadusliku metsaraie avastamisega tegelemine ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemine ning et Avaliku teenistuse seaduse jõustumise järgselt on metsaspetsialisti puhul tegemist ametnikuga, kelle teenistussuhteid reguleerib nimetatud seadus. Tunnistaja Enno Kuldkeppi ütlustega (tl 67) on tõendatud, et Aini Hermann töötas Elva Metsamajandi metsakultuuride insenerina ajal, mil tunnistaja tuli 01.09.1986.a sinna direktoriks. Tunnistaja direktorina töötamise ajal toimus ametikohtade ümbernimetamine, mis oli tingitud palgakorralduse muudatustest. Töö mida ametnike poolt tehti jäi aga samaks. Ka kaebuse esitaja tegeles kogu aeg sama tööga. Metsakasvatusinseneri ja metsakultuuride inseneri tööülesanded olid samad, nad olid metsavalve töötajad. Ka metsainspektor oli metsavalve töötaja. Tunnistaja Rein Rinne ütlustega (tl 69) on tõendatud, et alates 1970.aastast töötas ta metsaülemana ja kaebuse esitaja oli tema alluv 1993.aastast kuni 1996.aastani. Peedu Metskonna moodustamisel kaebuse esitaja ametikohustused metsnikuna ei muutnud. Ametijuhendi järgi volitati kaebuse esitajat tegelema metsavalvega seonduvaga: metsa kontrollimisega, raielubade väljaandmisega, õiguserikkumiste protokollide koostamisega ja trahvimisega. See oli ohtlik töö, mis tõi kaasa relvakandmise õiguse. Ametinimetusi on metsanduse süsteemis hästi palju muudetud, metsainspektori nimi ise ütleb tunnistaja arvates, et tegemist on metsavalvetöötajaga. Vene ajast oli olemas metsniku ametijuhend, nende erinevate nimetuste, nagu metsaspetsialist ja metsnik pärast aga tööülesanded ei muutunud. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud annavad aluse järelduseks, et vaidlustatud haldusaktides on õiguslikud asjaolud tuvastatud ebaõigesti, mis on viinud haldusaktid vastuollu ATS §-de 57 lõigetega 1 ja 2 punktiga 5, 182 lõikega 1, 153 punktiga 1, 155, Määruse §-dega 1 ja 2 lõike 1 punktidega 9, 14 ja
6. Vaidlusalused õigusvastased haldusaktid rikuvad isiku subjektiivset õigust Avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametniku vanaduspensionile kohaldatavatele eranditele. 9.

§ 92lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse esitaja kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide (tl 61-63) kohaselt moodustavad kaebuse esitaja menetluskulud 3000 krooni õigusabile ja 80 krooni riigilõivule, mis on kantud ja põhjendatud ning vajalikuks menetluskuluks ja tuleb seega osundatud õiguslikul alusel vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista. Roby Koik kohtunik 8