2-05-20541/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20541 (endine nr 2/254-26162/05) Tsiviilasi OÜ hagi OÜ vastu 225 592 krooni saamiseks Menetlustoiming Kaja menetlusse võtmise otsustamine RESOLUTSIOON
2. Jätta menetlus taastamata.
3. Arvata kautsjon 5 875 krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Kohus tegi antud asjas tagaseljaotsuse kuna kostja ei ilmunud eelistungile. Kostja esindaja sai otsuse kätte postitas kostja kaja. Kostja palus kajas menetlus taastada ning taotles ka peatada tagaseljaotsuse viivitamata täitmine. Kostja esindaja ei ilmunud eelistungile seoses eksimusega. Kostja esindaja oli märkinud eelistungi ajaks kalendermärkmikusse ekslikult kell 13.
4. Kostja esindaja eksitus oli tingitud asjaolust, et tema töökohalt varastati arvutid (kuriteoteade ), kuhu olid märgitud kõik kohtuistungite toimumise ajad. Kohtuistungite aegade uuesti arvutisse märkimisel leidiski aset eksitus, kus 11-nda kuupäeva asemel märgiti
5. kuupäev. Kostja esindaja leiab, et istungile mitteilmumise oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja tasus ka kautsjoni summas 6 250 krooni. Hageja leiab, et menetlus ei kuulu taastamisele. Eelistung toimus , vargus kostja esindaja töökohalt aga . Seega ei takistanud vargus kostja esindajat täpsustamast eelistungi toimumise aega. Kostja esindaja ei ilmunud eelistungile lohakuse tõttu. Seetõttu ei saa mitteilmumise põhjust pidada mõjuvaks. Kaja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis: Alates kehtiv Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) seab menetluse taastamisele võrreldes kuni kehtinud TsMS-ga kitsamad võimalused. Vastavalt TsMS § 415 kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Vastavalt TsMS § 416 lg 3 kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kõigepealt tuleb lahendada kaja tähtaegse esitamise küsimus. Kostja esindaja sai tagaseljaotsuse kätte . Kaja on postitatud ja kohtus registreeritud . Seega on kaja esitatud tähtaegselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kohtukuse oli kostja esindajale edastatud ja kostja esindaja oli istungi toimumisest ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik. Küsimus seisneb selles, kas eksimus istungi aja ülesmärkimisel on mõjuv põhjus menetluse taastamiseks või mitte. Kohus leiab, et antud situatsioonis ei ole tegemist mõjuva põhjusega. Kostja esindaja põhjendab eksimust seoses vargusega kostja esindaja töökohalt. Õigesti on hageja viidanud, et vargus kostja esindaja töökohalt toimus , s.o mitu kuud enne eelistungi toimumist. Seetõttu ei leia ka kohus, et varguse ja istungile mitteilmumise vahel oleks põhjuslik seos. Kostja esindajal oli piisavalt aega, et istungi aeg üle kontrollida. Seda pidanukski kostja esindaja tegema. Kostja esindaja ei näidanud ka kajas ära põhjuslikku seost. Lisaks nähtub nii kajast kui kuriteoteatest, et varastati arvutid, mitte aga kohtukutse ise, mis oli paberkandjal. Seetõttu leiab kohus, et tegemist oli vargusest sõltumatu eksimusega, mis aga ei ole eelistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks. Seetõttu jääb kaja ja taotlus viivitamata täitmise peatamiseks rahuldamata. Menetlus jääb taastamata. Kooskõlas TsMS § 149 lg 5 hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Kostja on tasunud kautsjoni summas 6 250 krooni. Kautsjoni suurus on vastavalt TsMS § 142 lg 2 pool nõude riigilõivuga lõivustatavast summast, s.o 5 875 krooni. Kuivõrd menetlus jääb taastamata, tuleb tasutud kautsjon summas 5 875 krooni arvata riigituludesse. Kautsjon on tasutud OÜ poolt. Enammakstud kautsjon kuulub vastava taotluse esitamisel tagastamisele. Meelis Eerik kohtunik