Obsah (5)

§ 172§ 143§ 113§ 146§ 150

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-2036 (endine nr 2/19-9201/04) Otsuse kuupäev 17.november 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LN hagi EL v

§ 172ja Ts

K § 448 lg 1 alusel summas 300 000 krooni. Rapla Maakohtu otsusest nähtub, et vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile luges kohus tuvastatuks hagejal esinenud järgmised kehavigastused: näo põrutus nahaaluste verevalumitega rohkem paremal näopoolel, nahaalune verevalum paremal oimul, nahaalused verevalumid vasema silmalaugudel vasema näopoole külgosades, kerge peaajutrauma, parema kuulmekile rebend, nahaalused verevalumid kaelal, parema silmamuna põrutus ja mõlema silma laugude limaskesta traumaatiline põrutus.

1. Vahetult peale kehavigastuste tekkimist hakkasid hagejat vaevama pearinglus, unetus, piinavad hirmutunded, mälu- ja tähelepanuvõime langus. Psühhiaatri MK poolt diagnoositi hagejal äge psüühikahäire, traumajärgne reaktiivne seisund. Tervisetõendist nähtub, et traumajärgset depressiooni ja vaimse töövõime langust on tulnud ravida kuni tänaseni. Kostja vastuväited ja vastuhagi.
2. Kostja hagi ei tunnista, leiab, et ei ole hagejale mingit moraalset kahju tekitanud, kuna hageja ise põhjustas kostjale olukorra, kus viimane pidi kaitsma oma rasedat naist hageja rünnaku eest. L N on saatnud laimava sisuga avaldusi kostja tööandjale ja selle kõrgemalseisvale organile. Need avaldused ei vasta tegelikkusele ning nende alusel oleks kostja äärepealt kaotanud töökoha.
3. Lisaks märgitud avaldustele on hageja lakkamatult kostjat jälitanud, ähvardanud tappa, laimanud pere ja kolleegide ees ja saatnud avalikult laimava sisuga kirju. Kostja on teinud ja teeb kuni käesoleva ajani ilge sisuga telefonikõnesid kostjale ja kostja sugulastele. Samuti uurib ja jälitab L N kostjat ja kostja lähedasi ka käesoleval ajal.
4. E L on käesoleval ajal sunnitud elama ja töötama välismaal, kuna hageja muutis kostja ja kostja perekonnaliikmete elu oma lakkamatute rünnakutega Eesti Vabariigis võimatuks. Kostja kardab enda ja oma perekonnaliikmete elu ja tervise pärast ning kannatanud hageja õigusvastasest käitumisest tingitud psüühilise pinge ja stressi all. Kannatanud on ka EL elukvaliteet, kuna ta ei saa avaldada oma tegelikku elukohta ja registreerida oma nimele telefoninumbrit. Ta ei julge oma lapsi jätta hetkekski järelvalveta, sest hageja on tema abikaasat mitmel korral füüsiliselt rünnanud. Ka kostjale kuuluvat vara ähvardab pidev oht hageja poolt. Hageja kannatab kiivus-, lembe- või erotomaanilise luulu all, mis võib olla raske vaimuhaigus ja seda põdev isik võib olla ühiskonnale ohtlik. Kostja tugineb oma nõude esitamisel VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 8, § 1046 lg 1, § 1047 lg 1 ja 2 ning palub välja mõista L N au teotamisega tekitatud mittevaraline kahju õiglases määras kohtu äranägemisel. Hageja vastuväited vastuhagile
5. L N vastuhagi ei tunnista. Hageja on arvamusel, et tema ei ole E L suhtes õigusvastaselt käitunud, st rikkunud tema isiklikke õigusi või käitunud tema suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt. Samuti ei ole hageja teotanud EL au, sealhulgas ebakohaste väärtushinnangutega, tema nime õigustamatu kasutamise või eraelu puutumatuse rikkumisega ning ei ole sekkunud kostja kutsetegevusse tema isiku või tegevuse ebaõigete andmete või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega. 2
6. Kahe avalduse esitamisega kostja tööandjale ja selle kõrgemalseisvale organile olid ajendatud kostja julmast käitumisest, milline ei saanud kuidagi olla kooskõlas meditsiinitöötaja kutse-eetika ja arsti H vandega. Avaldused kirjutas hageja ajendatuna murest iseenda ja EL ja tema J G patsientide pärast ning need avaldused ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktilisi andmeid. Vastuhagis esitatud süüdistused L N poolt EL jälitamise, tapmisähvarduste ja avaliku laimamise kohta on alusetud. Eeltoodud süüdistuste kohta on kostja või J G esitanud avaldusi politseile. Kõik menetlused on käesolevaks ajaks lõpetatud. L N ei ole kostjale ega tema lähedastele helistanud ja kostja kohta andmeid kogunud sellisel ebamõistlikul määral, mis oleks tekitanud kostjal psüühilist pinget ja stressi ning oleks põhjustanud mittevaralise kahju. Kostja ei ole esitanud nimetatud asjaolude kohta ühtegi tõendit. Hageja kiri EL tädipojale S R ei sisalda ebaõigeid, eksitavaid või au teotavaid andmeid.
7. Hageja leiab, et vastuhagi on aegunud. Vastuhagis esitatud asjaolude kohaselt on väidetav mittevaraline kahju tekitatud , seoses avalduste saatmisega T K peaarstile ja T S - ja T . Lähtudes

RS § 9 lg 2 on mittevaralise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastuhagi on esitatud 2006 aasta jaanuaris. Kostja vastuhagist ei nähtu millal muutusid sissenõutavaks mittevaralise kahju nõuded seoses EL väidetava jälitamise, tapmisähvarduste ja laimamisega. Kuid kolm aastat ajast, mil kostja sai või pidi saama teada väidetavast kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust, on igal juhul möödunud vastuhagi esitamise ajaks. Kohtu järeldused.

1. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja võtnud arvesse tunnistajate MK, OG, TN, PI, N G, J G – L ja A K ütlused ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 22 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1.juulit
2. L N kehavigastuste tekitamine, mis põhjustas temal füüsilist valu ja hingepiina . Seega kuulub antud asjas kohaldamisele enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist moraalse kahju hüvitamist reguleerivad õigusnormid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Enne 01.07.2002 kehtinud

§ 172

lg 2 järgi isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Kahju tekitanu vabaneb moraalse kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.

§ 172

lg 3 sätestab, et kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt arvestab kohus hüvituse suuruse määramisel tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet.

1. Rapla Maakohtu otsusest 15.05.2002 nähtub, et kohtuarstliku ekspertiisi aktiga , milline on esitatud tõendina ka tsiviilasjas, luges kohus tuvastatuks, et L N esinesid järgmised 3 kehavigastused: näo põrutus nahaaluste verevalumitega rohkem paremal näopoolel, nahaalune verevalum paremal oimul, nahaalused verevalumid vasema silmalaugudel vasema näopoole külgosades, kerge peaajutrauma, parema kuulmekile rebend, nahaalused verevalumid kaelal, parema silmamuna põrutus ja mõlema silma laugude limaskesta traumaatiline põrutus. Nimetatud vigastused võisid olla tekkinud . Vigastused on iseloomulikud kõvale tömbile vägivallale ja võisid olla tekitatud löökidest näo, parema kõrva, oimu piirkonda. Kohtuotsuse kohaselt on hageja kehavigastused tekkinud EL tegevuse tulemusena.
2. Lähtudes kohtuarstliku eksperdi poolt tuvastatud L N tekitatud kehavigastuste iseloomust ning võttes arvesse poolte omavahelisi suhteid, on ilmne, et hagejale kehavigastuste tekitamisega põhjustati talle füüsilist valu ja hingelist piina. Kohtule esitatud U M S erakliiniku psühhiaatri MK tervisetõendiga (t.lk 13) ning MK ütlusega kohtuistungil on tõendatud, et L N pöördus esmakordselt kaebustega arsti poole. Psühhiaater diagnoosis hagejal traumajärgse reaktiivse seisundi. Hageja sai nii medikamentoosset kui ka psühhoteraapilist ravi. Kuid hageja kannatab depressiooni ja vaimse töövõime languse all kuni käesoleva ajani.
3. Lähtudes nii tervisetõendist kui tunnistaja M K ütlusest saab järeldada, et hageja psüühikahäired on tingitud temaga toimunud traumast. Samas aga kriminaalasja menetluse raames teostatud kohtuarstliku ekspertiisi aktis annab ekspert arvamuse, et hageja psühhiaatriline reaktiivne seisund ei ole otseses põhjuslikus seoses saadud kehavigastustega. Nii on kahe spetsialisti arvamused teineteist välistavad. Kui vaadelda kõiki esitatud tõendeid kogumis ning arvestada tunnistajate M K , O G , T N , P I , N G , J G –L ja A K ütlusi, mis iseloomustavad poolte omavahelisi suhteid, tundeid, hageja soovi suhete jätkamiseks, saab järeldada, et hageja depressiooni ja stressiseisundi püsimisele pärast toimunut avaldasid mõju nii EL käitumine hageja suhtes kui hageja endale sisendatud põhjendamatute lootuste ja unistuste purunemine. Unistuste ja ettekujutuste mitte täitumine aga ei anna iseenesest alust nõuda moraalse kahju hüvitamist isikult, kellega need unistused olid seotud. Eelnevast lähtudes ning tuginedes

§ 172

lg 3 leiab kohus kokkuvõttes, et EL poolt L N ´ile tekitatud kehavigastustega on hageja isiklikke õigusi rikutud ning tekitatud temale mittevaralist/moraalset kahju.

1. Mittevaralise/moraalse kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel arvestab kohus rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet ja kannatanu enda osa kahju tekkimises ning ka kohtupraktikat. Kohus arvestab väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel järgmisi asjaolusid. Kohtuarstlik ekspertiisi akti (t.lk. 71-76) kohaselt olid LN vigastused kerged, põhjustades tervisekahjustust kestusega 3 nädala piirides. EL poolt toimepandud tegu on käsitletav nii teo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi kui ka hetkel kehtiva karistusseadustiku sätete järgi teise astme kuriteona. Kohtuotsusega kostjalt tekitatud varalise kahju eest väljamõistetud summa on ta hagejale hüvitanud. Kohus leiab, et antud juhul on kostja õigusvastasele käitumisele hageja suhtes kaasa aidanud ka hageja ise. Tunnistajate NG, JG-L ja AK ütlustest järeldub, et LN püüdis EL suhteid jätkata, kasutades selleks normaalselt toimivas tsiviilühiskjonnas taunitavaid ning ebaeetilisi meetodeid. 4
2. Kuigi tunnistaja TN kinnitas, et pooled leppisid kokku kahju hüvitamise summas 300 000 krooni, mida küll kostja eitab, ei ole see kohtule õglase hüvitise väljamõistmisel siduv. Kohus leiab, et väljamõistetav summa ei tohiks kaasa tuua kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist vähenemist ning samuti ei tohi see kujuneda kahju tekitanule rikastumise allikaks. Lähtudes eelnevast ning arvestades senist kohtupraktikat peab kohus õigeks hageja poolt nõutava hüvitise vähendamist, pidades mõistlikuks väljamõistetavaks rahasummaks 30 000 krooni.
3. Vastuhagi osas palub LN kohaldada hagi aegumist.

§ 143

sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuni kehtinud

§ 113kohaselt oli hagi aegumistähtajaks 10 aastat.

Alates 01.07.2002 kehtiv

§ 146lg 1 sätestas tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. Alates 1.juulist 2002 kehtiva

§ 150

lg 1 kohaselt, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

1. Kuna LN on taotlenud hagi aegumise kohaldamist kogu kostja nõude osas, siis kohus ei pea vajalikuks motiveerida nõude põhjendatust osas, mis käsitleb kostjale mittevaralise/moraalse kahju väidetavat tekitamist , sest nõue ei kuulu rahuldamisele aegumise tõttu. EL esitas vastuhagi kohtule . Nõude aegumist tuleb kohaldada vastuhagi osas, mis käsitleb mittevaralise/moraalse kahju nõuet seoses hageja poolt avalduste saatmisega T K peaarstile ja T S - ja T .
2. Vastuhagis esitatud mittevaralise kahju nõue seoses LN poolt EL jälitamise, tapmisähvarduste ja avaliku laimamise kohta ei ole tõendatud. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Nimetatud loetelu ei ole ammendav. Mittevaralise kahju olemasolu peab tõendama kahjustatud isik. Vastuhagis on viidatud asjaolule, et LN on teinud oma lakkamatute rünnakutega EL ja tema pere liikmete elu Eesti Vabariigis võimatuks ning kostja on koos perega sunnitud käesoleval ajal elama välismaal.
3. Hageja pealetükkivat ja ründavat käitumist tõendavad tunnistajad SR, N G ja J G –L . Tunnistaja SR ütluse kohaselt on LN temale helistanud ning teatanud, et soovib E L kätte maksta. Viimane kõne . Samuti on hageja helistanud N G ja viimase abikaasale töökohta ning J G –L . J G –L ütluse kohaselt olid viimased kõned . Nimetatud telefonikõnedes sisalduv väidetav ähvardus oli suunatud küll EL vastu, kuid kostja ei ole põhjendanud, millist kostja õigushüve on hageja poolt rikutud. Hageja väidab, et pöördumised EL sugulaste poole tingis kostja asukoha kindlakstegemise vajadus, seoses tsiviilasja arutamisega kohtus. 5 Kostja elama asumine välismaale, juhul kui sellise otsuse tegemiseks oli oma osa ka L N agressiivsel käitumisel, ei toonud kostjale kaasa heaolu langust, pigem vastupidi. On üldteada, et hetkel on Põhjamaades töötavate arstide töötasu kolm korda suurem Eestis töötavatest kolleegidest. Tunnistaja S R saadetud kiri ei sisalda ebaõigeid, eksitavaid või au teotavaid andmeid ning tõendamata on, et nimetatud kirjas kajastatu oleks kostjal tekitanud psüühilist pinget ja stressi ning põhjustanud mittevaralise kahju tekkimise.
4. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole kulud tema enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 6