← Eesti

3-06-1229/23

Obsah (8)§ 14§ 9§ 12§ 6§ 31§ 45§ 3§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2007 Haldusasja number 3-06-1229 Haldusasi A. A OÜ kaebus Tallinna

§ 14lg 41).

Määruse punkti 2 peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

  1. Mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt Tallinna Kesklinna Valitsus kuulutas välja avaliku suulise enampakkumise mitteeluruumide - XX xx//XX xx II korruse kontoriruumid üldpinnaga 241, 2 m2, mitteeluruumile vastava elamu muu osa suurus 2412/30988 – erastamiseks alghinnaga 3 300
  2. Enampakkumise kuulutuses märgiti, et mitteeluruum on koormatud tähtajalise kasutuslepinguga kuni 28.aprillini 2009; mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 5 lõikes 3 nimetatud ostueesõigust omavad isikud puuduvad; mitteeluruum erastatakse korteriomandi esemena (kuulutus kohtutoimiku lk 26). Tallinna Kesklinna vanema 16.veebruari 2006 korralduse nr 161 punktiga 1 kinnitati 9.veebruaril 2006 toimunud avaliku enampakkumise tulemus XX xx//XX xx asuvate mitteeluruumide erastamiseks müügihinnaga 8 100 000 krooni. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandas A. A OÜ. Korralduse punkti 3 kohaselt tuli A. A OÜ-l sõlmida notariaalne ostu-müügileping ja asjaõigusleping nelja kuu jooksul arvates talle korralduse teatavakstegemisest (korraldus tl 7). Tallinna Linnavalitsuse 31.mai 2006 korraldusega nr 1134-k jäeti rahuldamata A. A OÜ vaie Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks andma haldusakt, millega muudetakse Tallinna Kesklinna vanema 16.veebruari 2006 korralduse nr 161 punkti 1 ja kinnitatakse müügihinnaks 8 000 000 krooni (vaie ja korraldus tl 20-25).
  3. A. A OÜ esitas 20.juunil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti kohustada Tallinna Linnavalitsust haldusakti andmiseks, millega muudetakse Tallinna Kesklinna vanema 16.veebruari 2006 korralduse nr 161 punkti 1 ja kinnitatakse mitteeluruumide erastamise müügihinnaks 8 000 000 krooni. Kaebuse põhjendused: D. D OÜ esitas komisjonile enampakkumisel osalemiseks dokumendid mitte selleks ettenähtud tähtpäevaks -
  4. veebruariks, vaid 8.veebruaril 2006, mistõttu ei oleks tohtinud teda 9.veebruaril 2006 toimunud enampakkumisest osa võtma lubada. Kui D. D OÜ ei oleks enampakkumisel osalenud, oleks erastamise müügihinnaks kujunenud 8 000 000 krooni. Enampakkumise korraldaja on kohustatud andma nõustumuse pakkumisele selles summas. Menetlusnõuete rikkumine mõjutas asja otsustamist ning otsuse tagajärjed on kaebajale ebasoodsamad.
  5. Tallinna Halduskohtu 21.juuni 2006 määrusega peatati kaebaja õiguste esialgseks kaitseks Tallinna Kesklinna vanema 16.veebruari 2006 korralduse nr 161 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 3.juuli 2006 määrusega võeti kaebus haldusakti andmiseks kohustamise nõudes menetlusse.
  6. Asja arutamiseks määratud päeval, 20.septembril 2006, esitas A. A OÜ kaebuse täienduse, milles paluti kohustada Tallinna linna kui erastamise kohustatud subjekti viima enne XX 2

(9)3-06-1229 xx//XX xx asuvate mitteeluruumide müügilepingu sõlmimist nimetatud aadressil asuvad kontoriruumid vastavusse MEES § 2 lõikes 2 sätestatud tingimustega, st lõpule viima renoveerimistööd. Kaebuse põhjendused: Enampakkumise kuulutuse kohaselt olid erastamise objektiks korteriomandi esemena kontoriruumid, mis on koormatud tähtajalise kasutuslepinguga. Enne enampakkumist sai kaebaja ruumide kohta inventariseerimisplaani, Tallinna linna ja OÜ B.. B B vahel 28.aprillil 2004 sõlmitud üürilepingu ja selle lisa. Üürilepingu kohaselt on selle objektiks äriruumid, mille kasutusotstarbeks on büroo. Lepingu lisa nägi ette, et selles märgitud tähtajani antakse äriruumid üürnikule tasuta kasutamiseks, et üürnik valmistaks need ette eesmärgipäraseks kasutamiseks ning teeks ruumides omal kulul parendused (projekteerimine, elektri-, kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, siseviimistlus, akende vahetus). Üürilepingule ja erastamiskuulutusele tuginedes eeldas kaebaja, et tegemist on kasutuskõlblike renoveeritud bürooruumidega. Pärast oksjonit selgus, et ruumid ei vasta sellele otstarbele – vaheseinad on lammutatud, põrandad osaliselt üles võetud, aknad on vahetamata. Linn pani erastamisobjekti renoveerimiskohustuse üürnikule, kuid jättis kohustuse täitmise kontrollimata. MEES § 2 lg 2 kohaselt loetakse mitteeluruumideks elamutes paiknevaid ruume, mis on ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Kohustatud subjekt vastutab mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks tema poolt esitatavate andmete õigsuse eest (MEES § 4 lg 3). Linn on viidatud sätteid rikkunud, sest kontoriruumid ei vasta MEES § 2 lg 2 tingimustele. Üürilepingu kehtivuse ajal on ruumid viidud ebarahuldavasse seisu ja neid ei ole võimalik bürooruumidena kasutada. Vastavalt MEES § 4 lõikele 3 vastutab selle eest Tallinna linn. Kaebaja on huvitatud ruumide omandamisest, kuid tingimusel, et nende seisukord viidaks enne müügilepingu sõlmimist vastavusse MEES § 2 lg 2 tingimustega. 5. Tallinna Halduskohtule 6.novembril 2006 esitatud ja 23.novembril 2006 täiendavalt põhjendatud taotluses palusid AS C ja OÜ B.. B B kaasata end kohtumenetlusse kolmandate isikutena. Taotluse põhjendused: 1) AS C osales enampakkumisel ning sai kaebaja ja D. D OÜ järel kolmanda koha. Kaebuses palutakse D. D OÜ enampakkumiselt kõrvaldamist, mille tulemusena muutub ka AS C enampakkumise koht. Kaebuse nõudega seatakse kahtluse alla enampakkumise tulemuse kehtivus, sest osalejate registreerimisel rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi. Kaebuse rahuldamise korral on vastustaja sunnitud tagantjärele muutma enampakkumise tulemusi, mis pole kooskõlas enampakkumise tingimuste, eesmärgi ja mõttega. AS C on samuti vaidlustanud korralduse halduskohtus, sest korralduses anti varem lubatust pikem tähtaeg lepingu sõlmimiseks olukorras, kus B hinnad iga päevaga kasvavad. Enampakkumise objektiks olevat vallasasja enam ei eksisteeri (maa on kantud kinnistusregistrisse) ning seega puudub müügilepingu sõlmimiseks alus. Rikutud on AS C õigust võrdsele kohtlemisele ja seaduslikkuse põhimõtet. 2) OÜ B.. B B kasutab kõnealuseid mitteeluruume vastustajaga sõlmitud üürilepingu alusel ning on juba teinud märkimisväärseid kulutusi renoveerimistöödeks. Üürilepingust tulenevalt on taotlejal õigus selliste renoveerimistööde tegemiseks ning nende maksumuse hüvitamiseks. Täiendatud kaebuse rahuldamisel võib tekkida olukord, kus vastustaja hakkab teostama renoveerimistöid olenemata OÜ B.. B B tahtest, millega piiratakse ettevõtlusvabadust ja rikutakse õiguskindluse põhimõtet. 3
(9)3-06-1229
  1. Kaebuse esitaja ja vastustaja leidsid, et eelnimetatud äriühingute kolmandate isikutena kaasamiseks ei ole alust.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.novembri 2006 määrusega jäeti AS C ja OÜ B.. B B taotlus nende asja arutamisele kolmandate isikutena kaasamiseks rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Kaebuse raames ei puudutata AS C ja OÜ B.. B B õigusi ega kohustusi. Kui kaebus rahuldatakse, siis õiguslikus situatsioonis ei muutu nimetatud juriidiliste isikute jaoks midagi. Asjaolu, et kaebuse rahuldamisel muutub AS C koht enampakkumise nimekirjas, ei saa mõjutada tema õigusi, kuna ka sellisel juhul ei osutuks ta enampakkumise võitjaks. OÜ B.. B B ja kohaliku omavalitsuse suhted on reguleeritud tsiviilõigusliku lepinguga, mistõttu ei saa käesoleva vaidluse resultaat puudutada äriühingu õigusi. 2) Lisaks sellele on nimetatud äriühingud esitanud kohtule individuaalsed kaebused käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti peale. Kaebajatena on nende õigused paremini tagatud, kui käesolevasse menetlusse kolmandate isikutena kaasatuna.
  3. 20.septembril 2006 halduskohtule esitatud kohustamistaotluse suhtes leidis kaebaja (tl 122, 150), et see on esitatud kaebetähtaega järgides, mistõttu puudub vajadus taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja sai erastamisobjekti seisukorrast teadlikuks märtsis 2006, mil kaebaja juhatuse liige tutvus situatsiooniga kohapeal. Halduskohtule on esitatud kohustamiskaebus toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 p 1). Kohtule taotluse esitamise ajaks ei olnud vastustaja toimingu sooritamisest keeldunud, sest kaebaja ei ole kohtueelselt vastavat taotlust linnavalitsusele esitanud. Kohtumenetluse ajal väljendas vastustaja toimingu sooritamisest keeldumist ja tõi välja ka põhjendused. Kaebetähtaeg hakkab kulgema keeldumisest (RVastS § 6 lg 3 koosmõjus

§ 9lõikega 2).

Vastustaja asus seisukohale (tl 134-135), et halduskohtule 20.septembril 2006 esitatud kohustamistaotluse osas tuleb menetlus

§ 12lg 3 alusel tähtaja rikkumise tõttu lõpetada.

Kaebuse täiendus on kohustamiskaebus

§ 6lg 2 p 2 mõttes.

Igale taotlusele tuleb kohaldada vastavat tähtaega ning kaebust võib täiendada uue taotlusega vaid kooskõlas

§-s 9 sätestatud tähtaegadega. Kaebaja väitel tutvus ta äriruumidega märtsis 2006, seega on 30-päevane tähtaeg ületatud. Kaebaja ei ole toimingu sooritamise taotlusega vastustaja poole pöördunud, kuid see ei ole aegumise seisukohast oluline. 9. Tallinna Halduskohtu 14.detsembri 2006 määrusega võeti A. A OÜ täiendav taotlus Tallinna linna kohustamiseks menetlusse (resolutsiooni p 1) ning haldusasja menetlus lõpetati

§ 12

lg 3 alusel osas, millega kaebaja taotles Tallinna linna kui erastamise kohustatud subjekti kohustamist viima enne XX xx//XX xx asuvate mitteeluruumide müügilepingu sõlmimist kontoriruumid vastavusse MEES § 2 lõikes 2 sätestatud tingimustega, st lõpule viima renoveerimistööd (resolutsiooni p 2). Kohtu põhjendused: 1) Kaebaja esitas kohtule 20.septembril 2006 täiendava taotluse, mille puhul on sisuliselt tegemist uue kaebusega, sest taotlus ei oma juba menetluses oleva nõudega olemuslikku seost. Seetõttu tõstatas kohus vastavalt

§ 9lõigetele 2 ja 8 ning § 12 lõikele 3 täiendava taotluse tähtaegsuse küsimuse.

2) Vaidlust pole selles, et kaebaja sai erastamisobjektiks olevate ruumide tegelikust olukorrast teada juba märtsis 2006. Kaebaja ei ole enne kaebuse täienduse esitamist samasisulise taotlusega haldusorgani poole pöördunud, mistõttu ei ole haldusorgan saanud teha asjas ka keelduvat otsust. See aga ei tähenda, et RVastS § 6 lg 3 nõudmise täitmata jätmise puhul on kaebajal õigus esitada kohustamiskaebust halduskohtule tähtajatult. Ka haldusorganile ei saa 4

(9)3-06-1229 kohustamisnõuet esitada tähtajatult. Käesolevas asjas esitatud kohustamisnõuet saanuks haldusmenetluses käsitleda kui vaiet toimingu sooritamiseks kohustamiseks. Analoogia põhjal HMS § 72 lg 1 punktiga 3 (vaidemenetluse korras võib taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks) ja §-ga 75 (vaie toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama) võib väita, et sama 30-päevase tähtaja järgimise nõue kohaldub ka haldusmenetluses. Nii ei saa kaebaja haldusmenetlusest tähtaja rikkumisega mööda minnes esitada justkui tähtajatut kohustamiskaebust halduskohtule. Sellise kohustamiskaebuse puhul, kus haldusmenetlus on läbimata ja kohustamisnõue on esitatud otse kohtule, tuleb samuti kohaldada

§ 9lõiget 2.

Vaie haldusorganile või kaebus kohtule tulnuks esitada hiljemalt aprillis

  1. Kohtusse on pöördutud tähtaja rikkumisega 20.septembril
  2. Kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud.
  3. Tallinna Halduskohtu 4.jaanuari 2007 määrustega jäeti AS C, OÜ B.. B B ja A. A OÜ määruskaebused rahuldamata ning need edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. AS C ja OÜ B.. B B määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 28.novembri 2006 määrus ning ja teha uus määrus, millega kaasata AS C ja OÜ B.. B B asja menetlusse kolmandate isikutena. Määruskaebuse põhjendused: 1) Määruskaebuses korratakse esimese astme kohtus esitatud seisukohti. 2) Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et haldusasi ei puuduta määruskaebuse esitajaid. AS C ja OÜ B.. B B on erinevalt halduskohtust jätkuvalt seisukohal, et haldusasi puudutab nende õigusi ning menetlusse kaasamiseks on alus.
  5. Kaebuse esitaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebus on võetud ebaõigesti menetlusse, sest määruskaebuse esitajad oleksid pidanud esitama individuaalsed määruskaebused. Määruskaebus halduskohtumenetluses peab vastama kaebuse sisu ja vorminõuetele, ning selliseks nõudeks on ka individuaalse kaebuse esitamise nõue (

10 lg 7).

§ 12

lg 2 punktist 1 ei tulene isikule õigust astuda halduskohtumenetlusse vastava taotluse esitamisega, vaid seda otsustab kohus omal algatusel või poole taotlusel. Olukorras, kus kaasamisele on vastu kohus ja pooled kaasamist ei toeta, oleks kaasamine ebaotstarbekas. Kohtumääruse põhjendused kaasamata jätmise osas on õiged. AS C huvi asja lahendamise vastu pole piisav alus tema kaasamiseks. OÜ B.. B B õigused on reguleeritud tsiviilõigusliku lepingu ja tsiviilõiguse sätetega. Vaidluse lahendamine ei too talle kaasa mingeid avalik-õiguslikke piiranguid ettevõtlusvabadusele, sest ta on vastustajaga sõlmitud lepingu pool. 13. Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on palunud alandada hinda. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse rahuldamine ei muuda AS C õiguslikus situatsioonis midagi. Kaebuse lahendamisel ei oma tähtsust OÜ B. B B ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahelised suhted. Kuna poolte vahel on tsiviilõiguslik üürileping, ei puuduta vaidluse lõpptulemus nimetatud osaühingu õigusi ega kohustusi. 5

(9)3-06-1229 14. A. A OÜ määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 14.detsembri 2006 määrus osas, millega lõpetati menetlus toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes (resolutsiooni p 2) ning saata nimetatud nõue esimese astme kohtule sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Põhimõtteliselt on võimalik toimingu sooritamise taotlust esitada ja läbi vaadata ka vahetult kohtus, kui halduskohus vaatab läbi sama haldusorgani vastu esitatud kaebust ning taotlus on seotud kaebuse esemega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-63-04 p 13). Halduskohtumenetlus peab tagama kaebaja õiguste kiire ja efektiivse kaitse. Kaebaja pöörduski otstarbekuse motiivil otse halduskohtusse, sest kohus lahendas vaidlust erastatavate kontoriruumide erastamistingimuste üle. Kohus võttis taotluse menetlusse õigesti, kuid lahendas kaebetähtaja küsimuse

§ 9lg 2 tuginedes ebaõigesti.

2)

§ 9

lg 2 sätestab tähtaja kaebusele, millega kaitstakse oma õigusi haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral tingimusel, et eelnevalt on haldusorgan keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kui isik pöördub otse halduskohtusse, siis ei saa kaebetähtaja arvestamisel

§ 9lõikest 2 lähtuda.

3) Kohus leidis, et kui kaebaja oleks eelnevalt esitanud vaide toimingu sooritamiseks kohustamiseks, siis vastavalt HMS §-le 75 tulnuks see esitada 30 päeva jooksul arvates vaidlustatavast toimingust teadasaamisest. Kohus pole teinud vahet toimingu ja tegevusetuse vaidlustamisel. HMS § 75 sätestab tähtaja vaidele, millega vaidlustatakse juba sooritatud toimingut. Tegevusetuse puhul ei saa sätet kohaldada hoolimata sellest, et tegevusetus on toimingu alaliik. 4)

§ 9

lg 2 pole antud juhul kohaldatav, sest nimetatud norm ei sätesta haldusorgani tegevusetuse vaidlustamise tähtaega halduskohtus. Tegevusetuse vaidlustamine peab toimuma mõistliku aja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-49-99). Kuna HMS § 75 ei sätesta tähtaega haldusmenetluses esitatavale tegevusetuse vaidlustamise vaidele, tuleks ka HMS § 75 kohaldamisel lähtuda sellest, et selline vaie tuleb esitada mõistliku tähtaja jooksul. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus otsuses nr 3-3-1-63-04 p

  1. 5) Eelnevat kinnitab see, et taotluse esitamise tähtaeg haldusmenetluses kehtestatakse seadusega või seaduse alusel (HMS § 14 lg 5). Kui seadusega ei ole tähtaega määratud, ei saa seda kohus ise määrata ega tuletada analoogia abil. Olukorras, kus seadus vastavale kaebusele kaebetähtaega ei sätesta, on kohtu poolt kaebetähtaja kehtestamine analoogia abil lubamatu. Menetlustoimingud, mille suhtes pole kehtestatud tähtaega, tuleb teha mõistliku aja jooksul. 6) RVastS ei sätesta haldusmenetluses esitatavale toimingu sooritamisele suunatud taotlusele või vaidele tähtaegsuse nõuet. 7) Käesolevas asjas on tegemist Tallinna linna kui erastamise kohustatud subjekti tegevusetuse vaidlustamisega seeläbi, et kohtule on esitatud kohustamistaotlus toimingu sooritamiseks (RvastS § 6 lõiked 1 ja 3) ning kohustamistaotlus on esitatud mõistliku aja jooksul.
  2. Vastustaja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et täiendav kaebus on aegunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6

(9)3-06-1229
  1. Asjaolu, et AS C ja OÜ B.. B B on vormistanud oma määruskaebused ühe dokumendina, ei takista määruskaebuste lahendamist ja seisukoha võtmist selles, kas nende puhul on tegemist kolmandate isikutega. Määruskaebuse esitajate põhjendused on arusaadavad.
  2. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja kahtlusi selles, et isikul on halduskohtumenetluses õigus taotleda enda kolmanda isikuna menetlusse kaasamist. Kui asja arutamisel võidakse otsustada isiku seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle, on tegemist

§ 14

lg 3 punktis 1 märgitud kolmanda isikuga sõltumata sellest, kas teised menetlusosalised on tema menetlusse kaasamist taotlenud või on kohus otsustanud isiku määrusega menetlusse kaasata. Et isikul on õigus enda menetlusse kaasamist taotleda, näitab seegi, et

§ 31

lg 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada ka protsessi kaasamata jäänud kolmas isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Otsustamine kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud, on kohtumenetluse normide oluline rikkumine (

§ 45lg 2 p 1).

  1. Tallinna Kesklinna vanema 16.veebruari 2006 korraldusega nr 161 kinnitati enampakkumise tulemused, mille kohaselt omandas kaebaja mitteeluruumide erastamise ostumüügilepingu sõlmimise õiguse 8 100 000 krooni eest. Ehkki kaebaja on 20.juunil 2006 halduskohtule esitatud kaebuse taotluse formuleerinud kohustamistaotlusena, soovib ta halduskohtult eelnimetatud korralduse tühistamist 8 000 000 krooni ületava müügihinna osas. Kohtutoimikust nähtub, et AS C lõpetas pakkumise 7 800 000 krooniga, D. D OÜ 8 000 000 krooniga ning kaebaja 8 100 000 krooniga, mis osutus lõpphinnaks (pakkumiste leht tl 111112). Kaebaja leiab, et kui D. D OÜ ei oleks saanud enampakkumisel osaleda, puudunuks kaebajal vajadus tema pakkumisest üle pakkuda. Eeltoodud nõude ulatust arvestades ei otsusta kohus nõude arutamisel AS C ega ka OÜ B.. B B õiguste ja vabaduste üle. Selle üle, et mitteeluruumide erastamise õiguse on saanud kaebaja, käesolevas asjas ei vaielda. Järelikult ei sõltu kohtulahendist AS C erastamisvõimalus ega ka see, kes saab OÜ-ga B.. B B sõlmitud äriruumide üürilepingu pooleks. Kaebaja ei taotle ostuvõimalust sama või madalama hinnaga, kui pakkus enampakkumisel osalenud AS C. Vaidlus selle üle, kas kaebaja saab mitteeluruumid erastada 8 100 000 või 8 000 000 krooni eest, eelnimetatud isikute õigusi ja vabadusi ei puuduta. Isegi kui kohus kaebuse lahendamiseks otsuse põhjendavas osas tuvastab enampakkumise korra olulise rikkumise, ei saa kohus haldusakti kaebuses taotletust suuremas ulatuses tühistada. AS C väited korralduse õigusvastasusest võivad olla kohased tema poolt algatatud kohtumenetluses.
  2. Halduskohtule esitatud taotlus ruumide renoveerimistööde lõpuleviimiseks kohustamiseks AS C õigusi ja vabadusi ei puuduta. AS C puutumus sõltub tema erastamisvõimalustest, mida kaevatud korralduse vaidlustatud osas tühistamine ei looks. Otsustamaks aga selle üle, kas nimetatud kohustamistaotluse tõttu tuleks OÜ B.. B B menetlusse kaasata, peab ringkonnakohus esmalt vajalikuks analüüsida, kas halduskohus on pädev täiendavat nõuet lahendama. Kui ruumide renoveerimiseks kohustamise nõue kuulub halduskohtu pädevusse, tuleks OÜ B.. B B kaasata nõude arutamisele, sest halduskohtu poolt vastustaja ruumide renoveerimiseks kohustamine puudutab vaieldamatult nende ruumide üürniku seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi. Kohus ja menetlusosalised osutavad õigesti, et vastustaja ja OÜ B.. B B suhted on reguleeritud tsiviilõigusliku lepinguga, kuid see ei kaitse teda olukorras, kus halduskohus kohustab kohalikku omavalitsust äriühingu kasutuses olevaid ruume remontima. 7

(9)3-06-1229 20. Ehkki kaebaja esitleb õigussuhet erastamise kohustatud subjekti ja erastamise õigustatud subjekti vahelise avalik-õigusliku suhtena ja avalik-õiguslikule normile (MEES § 2 lg 2) tuginedes taotleb väidetavalt haldustoimingu sooritamiseks kohustamist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning kaebaja poolt taotletav ruumide renoveerimine ei ole haldustoiming. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Vastavalt

§ 3

lg 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalik-õiguslik suhe eeldab, et üks suhte pooltest on avaliku võimu kandja. Erastamisobjektiks käesolevas asjas on tähtajalise (kuni 28.09.2009) kasutuslepinguga koormatud mitteeluruum korteriomandi esemena. 28.aprillil 2004 leppisid eraõigusliku lepingu (äriruumi üürilepingu) pooled – vastustaja ja OÜ B.. B B kokku muuhulgas selles, et üürileandja annab kuni 28.augustini 2004 üürnikule tasuta kasutamiseks lepingu objektiks olevad äriruumid, et viimane valmistab need ette eesmärgipäraseks kasutamiseks ning teeb ruumides omal kulul parendused. Pooled leppisid kokku ka selles, et parenduste teostamisega viivitamise korral, millest sõltuvalt pikeneb tasuta kasutusse andmise periood, on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale leppetrahvi 1/30 ühe kuu üüri kogusummast iga viivitatud päeva eest (leping ja selle lisa nr 1 tl 68-70). Olles pärast mitteeluruumi enampakkumist ja enampakkumise võitjaks osutumist avastanud, et ruumide renoveerimine on alles pooleli, nõuab kaebaja ühtlasi erastamise kohustatud subjektiks olevalt üürileandjalt, et see enne üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist täidaks üürniku poolt seni täitmata renoveerimiskohustuse. Sisuliselt kaebaja ei väida, et tegemist pole erastamisele kuuluvate mitteeluruumidega. Vastupidi, ta soovib neid erastada, kuid tema poolt eeldatud seisukorras, kus renoveerimine oleks juba lõpetatud. Kaebaja ei nõua erastamise kohustatud subjektilt ruumide erastamisobjektiks kohandamist, vaid üürileandjalt olukorra kõrvaldamist, kus ruumid ei ole jätkuva remondi tõttu ajutiselt büroona kasutatavad. Kohalik omavalitsus osaleb vaadeldavas õigussuhtes mitte avaliku võimu kandjana, vaid eraõigussuhte poolena. Vaidlust ei muuda avalik-õiguslikuks eraõiguslikust lepingust tuleneva nõude suunamine üürniku asemel üürileandja vastu, kes on ühtlasi erastamise kohustatud subjekt, ega ka see, et kaebaja ei ole veel esialgse õiguskaitse määruse toime tõttu üürisuhte pool. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohtu pädevuse üle otsustamisel olla määravaks kaebaja õiguslikud hinnangud, vaid kaebuses kirjeldatud asjaolud ja nõude olemus. Põhjusel, et vaidluse lahendamine ruumide renoveerimise üle ei ole halduskohtu pädevuses, pole vaja OÜ-d B.. B B kohtuasja menetlusse kolmanda isikuna kaasata. 22. Eeltoodu tõttu ei rahulda ringkonnakohus AS C ja OÜ B.. B B määruskaebusi Tallinna Halduskohtu 28.novembri 2006 määruse tühistamiseks ega kaasa neid uue määrusega kolmandate isikutena haldusasja menetlusse. Lõppjäreldusena on esimese astme kohus leidnud õigesti, et asja arutamisel nende õiguste ja vabaduste üle ei otsustata. II 23. A. A OÜ määruskaebuse rahuldamiseks ja ruumide renoveerimise lõpuleviimiseks kohustamise taotluse esimese astme kohtule lahendamiseks saatmiseks ei ole alust, sest halduskohtu lõppjäreldusega, et kohtumenetlus tuleb selle nõude osas lõpetada, 8

(9)3-06-1229 ringkonnakohus nõustub. Kuna ringkonnakohus on käesoleva määruse punktis 20 toodud põhjustel seisukohal, et menetlus kuulub lõpetamisele

§ 24

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb Tallinna Halduskohtu 14.detsembri 2006 määruse põhjendused asendada ringkonnakohtu põhjendustega. 24. Põhjusel, et menetlus renoveerimise lõpetamiseks kohustamise taotluse osas kuulub lõpetamisele

§ 24lg 1 p 1 alusel, ei ole kaebetähtaja küsimusel asja lahendamisel tähtsust.

Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks väljendada nõustumist esimese astme kohtu lõppjäreldusega ka selles, et kaebetähtaeg toimingu sooritamiseks kohustamiseks on mööda lastud. Kui kaebaja arvates tuleneb MEES § 2 lõikest 2 erastamise kohustatud subjekti kohustus hoolitseda selle eest, et enne erastamise otsustamist oleks erastamisobjekti renoveerimine lõpetatud, pole kaebaja asunud oma õigusi kaitsma mõistliku aja jooksul. Kuus kuud oma õiguste rikkumisest teadasaamisest nende kaitsele asumiseni ei ole esmaste nõuetega halduskohtusse pöördumise lühikesi tähtaegu arvestades mõistlik aeg. Kaebajal ei olnud alust oodata ja loota, et haldusorgan pärast mitteeluruumi erastamist kavatseb omal initsiatiivil algatada haldusmenetluse toimingu sooritamiseks ja asub erastatud eluruumi renoveerimist lõpetama. Seega, isegi kui renoveerimiseks kohustamise üle otsustamine kuulub halduskohtu pädevusse, on ka ringkonnakohtu hinnangul kaebetähtaeg mööda lastud ning menetlus tuleks lõpetada

§ 12lg 3 alusel. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.