KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-04-240 Haldusasi A. Ae ja B. Be kaebused mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Lääne Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks mitte paigutada kaebuse esitajaid Kuressaare politseijaoskonna arestimajja Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-240 Menetluse alus ringkonnakohtus Lääne Politseiprefektuuri ja A. Ae apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A. A Kaebuse esitaja B. B Vastustaja Lääne Politseiprefektuur RESOLUTSIOON 1. Jätta Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Rahuldada A. Ae apellatsioonkaebus osaliselt. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. mai 2006. a otsus haldusasjas nr 3-04-240 osas, millega Lääne Politseiprefektuurilt mõisteti A. Ae kasuks välja mittevaraline kahju summas 8000 krooni, ja A. Aelt Lääne Politseiprefektuuri kasuks kohtukulud summas 743.40 krooni, ning Lääne Politseiprefektuurilt riigituludesse tasumiseks teise poole poolt tasumisele kuulunud summad. Teha selles osas uus otsus. 4. Mõista Lääne politseiprefektuurilt A. Ae kasuks välja mittevaraline kahju summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni. 5. Mõista A. Aelt Lääne Politseiprefektuuri kasuks välja menetluskulud 371 krooni ja 70 senti. 6. Mõista Lääne Politseiprefektuurilt riigituludesse A. Ae poolt tasumisele kuulunud riigilõivust 666.70 krooni ja õigusabikuludest 781.90 krooni. 7. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. 3-04-240 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. A esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Lääne Politseiprefektuurilt moraalse kahju hüvitamist Kuressaare politseiprefektuuri arestimajas viibitud 119 ööpäeva eest summas 71 400 kr. B. B esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Lääne Politseiprefektuurilt moraalse kahju hüvitamist summas 73 200 kr inimväärikuse alandamise eest 140 arestimajas viibitud päeva eest. Kahjunõuded on tingitud väärikuse alandamisest ja kinnipidamisest nõuetele mittevastavates tingimustes. Väärikuse alandamine seisnes sunduses rahuldada oma loomulikke vajadusi kambris asuvasse ämbrisse ja möödapääsmatusega samas süüa, juua, magada ja elada selle ämbri kõrval. Arestikamber ei vasta eluruumidele esitatavatele nõuetele, kuna:
- a)puudub päikesevalguse pääsu kambrisse võimaldav aken;
- b)puudub riidenagi, laud ja taburetid või lauapikkused pingid ning öökapp igale kinnipeetavale;
- c)puudub vesi ja valamu;
- d)ventilatsioon on puudulik ega taga värsket õhku kambris;
- e)puudub WC, selle asemel on kambris ämber;
- f)seinad on niiskusest kopitanud, seintel on vamm, mis takistab hingamist ja mõjub kahjustavalt tervisele;
- g)kainenemiskambrist kostuv joodikute lärm ei võimalda sageli öörahu ajal magada;
- h)arestimajas ei ole võimalik lugeda üleriigilisi päevalehti ning raamatukogus hoitavaid raamatuid ja ajakirju;
- i)vahistatul ei ole võimaldatud viibida vähemalt 1 tund päevas värskes õhus;
- j)toit on kõlbmatu ja on tekitanud kõhuvalu, -lahtisust ja -gaase;
- k)puudub ettenähtud arstiabi;
- l)puudub ruum advokaadiga kohtumiseks. Kambris loomuliku valguse ja nõuetekohase valgustuse puudumise ning kõlbmatu toidu tõttu on A. Aul tervis tunduvalt halvenenud – silmad väsivad kiiremini kui varem, hakkavad valutama ja nägemisteravus on vähenenud. Esinenud on kõhuvalu ning halva ventilatsiooni tõttu tekkinud hingamisraskused. B. Bele kirjutati 05.09.2005 nägemisteravuse kao kompenseerimiseks prillid tugevusega +0,5. Kaebuse esitajad lähtusid kahju suuruse määratlemisel alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju päevamääradest. Samuti taotles A. A Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamist ning Lääne Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemist keelata kaebuse esitaja Kuressaare politseijaoskonna arestimajja etapeerimine. 2. Tallinna Halduskohtu 26.05.2006 otsusega rahuldati kaebused osaliselt ja Lääne Politseiprefektuurilt mõisteti kaebuste esitajate kasuks kummalegi välja 8000 kr. Rahuldamata jäeti A. Au taotlused Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna arestimaja kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks eraldi resolutsioonina ning Lääne Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks keelata tema Kuressaare politseijaoskonna arestimajja etapeerimine. B. Belt ja A. Aelt mõisteti vastustaja kasuks välja kohtukuluna 743,40 kr. Politseiprefektuuril tuli tasuda riigituludesse vastavalt kaebuse rahuldatud osa suurusele riigilõivu 433,80 kr ja õigusabikulu 572,18 kr. Otsust põhjendati järgmiselt:
- a)Kaebuste esitajad olid enam kui sada päeva kahe aasta jooksul sunnitud oma loomulikke vajadusi rahuldama kambrikaaslaste silme all mõneruutmeetrises ruumis haisvasse pange ja selle kõrval põrandal laua puudumise tõttu sööma, samuti samas kambris ööbima ja elama, kusjuures nõrgalt toimiv ventilatsioonisüsteem haisu ei kõrvaldanudki. Olukorda halvendasid niiskusest kopitanud seinad, päevavalguse ja 2
(9)3-04-240 värskes õhus viibimise võimaluste ning jalutustingimuste puudumine. Selliseid tingimusi ei saa kuidagi pidada puhasteks ja sündsateks. Inimväärikust on kahjustanud kaebuse esitajate paigutamine kambrisse, mille tingimused ei vastanud VangS § 45 lõikele 1, § 93 lõikele 3, vangla sisekorraeeskirja § 7 lõikele 1, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) põhistandarditele ning Euroopa vanglareeglistiku nõuetele. Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.1 kohaselt tuleb kinnipeetava majutamisel austada tema inimväärikust, tagada võimalikul määral tema privaatsus, tervishoiu ja hügieeninõuete järgimine, ventilatsioon, valgustus ja küte. Kuna inimväärikus on üks põhilisemaid vabadusõigusi, toob see avalikule võimule kaasa kohustuse hoiduda igasugustest sammudest, mis võiksid olla selle kahjustamisena tõlgendatavad. Teoorias ei ole leidnud tunnustamist selle põhiõiguse riive õigustused viidetega mingitele võimalikele erandlikele põhjustele. Alandav kohtlemine on keelatud sõltumata asjaoludest (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Labita vs Italia).
- b)Arvestades, et arestimajas viibimine ei olnud pidev ja selles esinenud vaheajad jätsid aega taastumiseks, on kohane ligikaudu kohalikule keskmisele kuupalgale vastava kompensatsiooni väljamõistmine summas 8 000 kr nii B. Bele kui A. Aele. Kuivõrd kompensatsiooninõude osalise rahuldamisega ongi konstateeritud Kuressaare politseijaoskonna arestimaja kinnipidamistingimuste mittevastavust nõuetele, puudub vajadus eraldi esitatud tuvastusnõude rahuldamiseks. Vahi alt vabastatud isiku suhtes ei saa võimuorganid konvoeerimist rakendada. Seega puudub vajadus Lääne Politseiprefektuurile ettekirjutuse tegemiseks A. Au Kuressaare politseimaja arestimajja mittekonvoeerimise kohta.
- c)Lääne Politseiprefektuur taotles kaebuse esitajatelt välja mõista kohtukuluna ekspertiisitasu summas 1 652 kr. Arvestades nõudes taotletud ja tegelikult kaebajate kasuks väljamõistetud summade vahekorda, loetakse kaebuste rahuldatud osaks 10%. Seetõttu tuleb nii B. Belt kui A. Aelt vastustaja kasuks välja mõista (1652 x 90%) : 2 = 743,40 kr.
- d)Kaebuse esitajad olid vabastatud riigilõivu ja õigusabikulude tasumisest. Vastavalt kaebuse rahuldatud osale tuleb Lääne Politseiprefektuuril tasuda riigituludesse vastavalt kaebuse rahuldatud osa suurusele 10% riigilõivu summast, s.o 433,80 kr ja õigusabikulud 572,18 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Apellandi põhjendused on järgmised:
- a)Kinnipeetavad võisid WC-d kasutada päevasel ajal vastavalt nõudmisele. Ämber oli vaid selleks, et öisel ajal oleks kinnipeetaval võimalik oma loomulikke vajadusi rahuldada. Seega ei hinnatud olukorda, kus ämbri kasutamine päevasel ajal toimus vaid siis, kui leiti ämbri kasutamine mugavam olevat. Ämbri tühjendamine sõltus kinnipeetavatest endist, kuna nad pidid valvureid teavitama, ja arestimaja poolt kindlustatakse neid vastavate vahenditega. Ka nõuetele vastav tualett ei asu kambris eraldi ruumina, vaid on eraldatud madala seinaga ning kardinaga, levitab haisu ning laseb kosta helidel. Seega oleksid tingimused samad, kui võimaldataks nõuetekohast tualeti kasutamist.
- b)Kaebuse esitajad ei märkinud, mis neis konkreetselt alandust tekitas. Väljend „loomulikud vajadused“ tähendab, et tegemist on loomuliku tegevusega, mis iseenesest ei saa kaasa tuua alanduse tekkimist. Ka nõuetele vastava tualeti kasutamine toimuks kambrikaaslaste juuresolekul. Avalikes meestekäimlates kasutatakse ka pissuaare, mis on järjestikku seinale kinnitatud või kasutatakse nn „renni“ avalikel väliüritustel. Seega jäi arusaamatuks, milles seisnes alandav kohtlemine ja vastustaja süü selles. Vastustaja tegevus ei olnud suunatud vaid neile isikutele, ei olnud pahatahtlik ega sellekohase eesmärgiga. 3
(9)3-04-240
- c)Kaebustes toodud asjaoludest oli tõendatud vaid väike osa. Näiteks selgus seinte niiskuse ekspertiisi läbiviimisel, et tegemist ei ole vammiga ning seintele kogunenud niiskus ei ole tervisele ohtlik. Kambri ustel olevad luugid olid avatud, et parandada ventilatsiooni ja sellega minimeerida ventilatsiooni puudustest tekkida võivaid tagajärgi. Samuti ei olnud tõendatud nägemisteravuse ja muude terviserikete esinemine. Kaebuste esitajate seletused, mille alusel kohtuotsus koostati, on paljasõnalised.
- d)Kohus toetus Riigikohtu 22.03.2006 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-2-06 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Alver vs Eesti Vabariik, kuid viidatud kaasustes on kaebuste asjaolud erinevad võrreldes käesolevate kaebustega, sest käesolevas asjas oli kaebuse esitajate arestimajas kinnipidamine seaduslik. 4. A. A vastuses palutakse jätta Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Kambrites puudusid aknad. Tualetti lubati ainult kaks korda päevas. Ämbrit võimaldati tühjendada vaid kaks korda ööpäevas, s.o samal ajal, kui lubati tualetti kasutada. Kuna ämbrid olid plastmassist, oli neid võimatu vaid veega puhtaks saada. Ühtegi pesuvahendit ega muid hügieenitarbeid ei antud. Käsi oli võimalik pesta ainult kaks korda päevas. Kambrite luugid olid avatud ainult viimase poole aasta jooksul. Tualetis sagedasema käimise võimaluse puudumist tõendab ka teises haldusasjas valvuri K. Päästeli tunnistajana antud ütlused.
- b)Pissuaari kasutamine ei ole kohustuslik – kui käimlas on palju rahvast, on võimalik kasutada ka eraldatud kabiine. Samuti ei ole alati võimalik kasutada pissuaari, vaid tuleb kasutada tualetipotti.
- c)Enne arreteerimist ei vajanud A. A prille. Tõend prillide vajamise kohta pärast arreteerimist on kohtule esitatud. Perearsti väidete kohaselt võivad paljud terviserikked ilmneda hiljem. Paljusid haigusi saab diagnoosida vaid vastava terviserikke ägenemise momendil. 5. A. Ae apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus täies ulatuses järgmistel põhjustel:
- a)Võttes hüvitise arvutamisel aluseks keskmise kuupalga, tulnuks kahju arvutada vastavalt arestikambris viibitud ajale. Keskmine palk ühe normtunni eest on 47,62 kr. Seega 119 ööpäeva ehk 2856 tunni eest oleks keskmise kuupalga alusel tulnud välja mõista kahju summas 136 002 kr.
- b)Riigi arvelt rikastumise sooviks võinuks taotlust lugeda juhul, kui ebaseaduslike kinnipidamistingimuste eest oleks protest esitatud pärast arestimajas viibimist. Kaebuse esitaja eesmärk oli tervise ja inimväärikuse kaitse, mitte soov riigi arvelt rikastuda. Kuna alandamist ja tervisekahjustust ega muid tagajärgi ei ole võimalik olematuks teha, on seda võimalik leevendada moraalse mittevaralise kahju hüvitamisega. Inimväärikus, mida Kuressaare arestimajas alandati, on üks põhilisemaid vabadusõigusi, mis omakorda toob avalikule võimule kaasa kohustuse hoiduda igasugustest sammudest, mis võiksid olla selle kahjustamisena tõlgendatavad. Kaebuse osaline rahuldamata jätmine looks pretsedendi, mis soodustaks edaspidi inimõiguste ignoreerimist ja inimväärikuse alandamist.
- c)Vaatamata esitatud kaebustele kasutatakse vahistatute kinnipidamiseks ikka veel Kuressaare arestimaja.
- d)Mittevaraline nõue rahuldati 11,2% ulatuses. Kaebuse põhiosa koosnes inimväärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja inimõiguste rikkumise tunnustamise nõudest. Kuna kohus tunnustas inimväärikuse alandamist, inimõiguste rikkumist ja tervise kahjustamist, rahuldas kohus kaebuse 90% ulatuses. Seega on põhjendatud nõuda kaebuse esitajalt vastustaja kohtukuludest 10% tasumist. 6. Lääne Politseiprefektuuri vastuses A. Ae apellatsioonkaebusele palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 4
(9)3-04-240
- a)Kahju mõisteti välja väärikust alandava kohtlemise eest seoses nõuetekohase tualeti puudumisega. Summa arvutati proportsionaalselt rahuldatud ja kohtu arvates tõendamist leidnud osale.
- b)Alusetut rikastumist ei hinnata kaebuste või avalduste esitamise arvu või ajalise pikkuse, vaid põhjendatuse ja tõendatuse pinnalt. Kaebusi võib esitada ilma, et selleks oleks mõjuv põhjus või õiguslik alus. Kohtumenetluse ajal, 2005. aasta kevadel, vabanes A. A vahi alt ja temale oli määratud riigi poolt esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik. Seega võimalused tõendite kogumiseks ja esitamiseks ei olnud piiratud, kuid ühtegi arvestatavat tõendit ei esitatud. Enne vahi alla võtmist, kinnipidamise ajal ega ka pärast seda ei ole A. Ae tervislik seisund muutunud määral, et saaks rääkida tekitatud terviserikkest. Esitatud tõend prillide muretsemise kohta ei kinnita nägemise halvenemist kinnipidamise ajal.
- c)Inimväärikus ei ole vabadusõigus. Apellandi lähenemine oma põhiseaduslikule õigusele ei ole kooskõlas selle tegeliku tähendusega. Vabadusõigused tulenevad näiteks põhiseaduse (PS) § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-st 32, §-st 34, § 38 lg-st 1, §-st 40 ja §-st 45, kus vastavaid termineid on kasutatud. Inimväärikus tähistab inimese väärtust iseenesest, tema olemist eesmärgiks ja mitte vahendiks, tema isiksust. Seega tulnuks A. Ael läheneda inimväärikuse alandamise selgitamisele osundatud aspektist.
- d)Vastustaja süü puudub kinnipidamistingimuste nõuete osas riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetavate olukorda püütakse leevendada (kambriluugi avatuna hoidmine kambri õhutamiseks). Arestimajja paigutamise alused on loetletud arestimaja sisekorraeeskirja § 5 lg-s 2. Pärnu Politseiprefektuur ei taotle isikute paigutamist arestimajja.
- e)Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, st 10% ulatuses, siis kohtukulud on õigesti määratud tasumisele 90% ulatuses. Selgusetu on, kuidas jõudis apellant järeldusele, et tema kaebus rahuldati 11,2% ulatuses, kuna arvutamise aluseid ei ole lisatud.
- f)Teiste vahistatute õiguste piiramist Kuressaare arestimajas kinnipidamisega ei saa A. A vaidlustada, kuna kaebuse saab esitada subjektiivsete õiguste rikkumise korral.
- g)Apellatsioonkaebus on üldsõnaline, sest apellant ei ole toonud välja, millist materiaalõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. 7. B. B kirjalikku vastust apellatsioonkaebustele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. Lääne Politseiprefektuur leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei ole hinnanud vastustaja väiteid, pole selgitanud, milles seisneb alandav kohtlemine ja vastustaja süü, samuti seda, kas vastustaja tegevus oli pahatahtlik ja eesmärgipärane. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus asjas kogutud tõendite põhjal hinnanud, kas kaebuse esitajate PS § 18 lõikest 1 tuleneva põhiõiguse rikkumine, mis seisneb väärikust alandavas kohtlemises ja karistamises, on aset leidnud. Ebaõige on ka apellandi arvamus, et väärikust alandavaks pidas halduskohus vaid WC kasutamisele tehtud takistusi ja selle asemel arestikambris ämbri kasutamist. Halduskohtu otsusest nähtub, et väärikuse alandamine on toimunud ka teiste õigustloovate aktide nõuete rikkumisega, sh värskes õhus viibimise takistamine, ajalehtede lugemise takistamine, ventilatsiooni ebapiisavus, akna puudumine, lambi põlemine ööpäevaringselt, advokaadiga kohtumiseks eraldi ruumi puudumine, vee ja valamu puudumine kambris ning selle kasutamise võimalus vaid kaks korda päevas, söömine ja joomine kambri põrandal tualetina kasutatava ämbri kõrval, seinte niiskus ning teistest kambritest öösel kostuv lärm. Ringkonnakohus nõustub vastustaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud iga väidetava rikkumise olemasolu kohta otsuses eraldi seisukoha kujundama. Põhjalikult on seda 5
(9)3-04-240 tehtud üksnes WC kasutamise ja kambris kasutatava ämbri osas. Siiski on halduskohus tõendite hindamisel jõudnud järeldusena õigele seisukohale. Ringkonnakohus peab kaebuste esitajate seletusi kinnipidamistingimuste kohta usutavaks. Seda kinnitab õiguskantsleri 08.07.2004 kiri nr 7-4/326 B. Ble, millest nähtub, et õiguskantsler on tuvastanud ja Politseiamet nõustub, et Kuressaare politseijaoskonna arestimajas ei olnud võimalik lugeda üleriigilisi päevalehti (VangS § 93 lg 3 ja arestimaja sisekorraeeskirja § 15 lg 1 p 9 rikkumine), ei olnud võimalik vahistatul tema soovil viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus, sest arestimajas ei olnud vabas õhus viibimiseks võimalusi loodud (VangS § 93 lg 5 ja sisekorraeeskirja §15 lg 1 p 4 rikkumine), kambrites puudus aken, mis võimaldaks päevavalguse pääsemise kambrisse, kambrites oli puudulik ventilatsioon, kambrites puudusid vesi ja valamu ning WC, mistõttu kasutatakse ämbrit. Seega rikutakse ka VangS § 90 lg 3, § 45 lg 1, elamuseaduse § 7 lg 1 p 1 alusel 26.01.1999 määrusega kehtestatud eluruumidele esitatavate nõuete punkti 9 ja sisekorraeeskirja § 7 ja § 11 tingimusi. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) 30.10.2002 raport Eestis tehtud külastuse tulemuste kohta (I kd, tl 91-94) kinnitab samade probleemide esinemist.
- Ringkonnakohus märgib, et vastustaja ei ole esitanud piisavaid tõendeid apellandi nende väidete ebaõigsuse kohta. Vastupidi, politseiprefektuuri esitatud tõendid kinnitavad kaebuste esitajate väidete õigsust: lisaks õiguskantsleri poolt tuvastatud rikkumistele tunnistatakse, et puudub eraldi ruum kaitsjaga kohtumiseks ning kambritesse kostub lärm kainenema paigutatud isikute kambrist (Lääne politseiprefekti 06.08.2004 kiri A. Aele nr LNE 3-1.12/18520, I kd tl 65-66). Kinnipidamistingimustega seotud kohtuvaidlustes ei ole kinnipeetaval võimalik kinnipidamistingimuste kohta esitada tavapäraselt nõutavaid tõendeid. Seetõttu peab vastustaja usutavalt tõendama oma väidete õigsust osas, kus ta kaebuste esitajate väidetele vahistamistingimuste kohta soovib vastu vaielda. See, et WC kasutamine oli võimalik päevasel ajal kogu aeg, vaatamata ämbri paiknemisele kambris ka päevasel ajal, ei ole usutavalt tõendatud. Samuti ei ole tõendatud ämbri tühjendamise ja puhtuse hoidmise pideva võimaluse olemasolu. Ringkonnakohus peab usutavaks, et ämbri paiknemisel kambris ka juhul, kui see oli tühjendatud, ei tagatud inimväärseid kinnipidamistingimusi ebapiisava ventilatsiooni tõttu. Nimetatud asjaolu on vastustaja halduskohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ka ise tunnistanud. Kambriuksel paikneva luugi avamine ventilatsiooni suurendamiseks ei tõenda, et kambri ventilatsioon oli seejärel piisav. Samuti nähtub politseiprefektuuri selgitustest, et luuki ei avatud kaebuste esitajate kinnipidamise ajal kogu aeg, vaid alles lõpus. Prefektuur ei ole ümber lükanud ka kaebuste esitajate väidet, et neile ei võimaldatud tualettpaberit.
- Politseiprefektuur väidab apellatsioonkaebuses, et kloseti paiknemisel kambris ei oleks tagatud suurem intiimsus või haisu vähesem levik. Ringkonnakohtu arvates ei saa sellest teha järeldust, et ämbri kasutamisel inimväärikust ei alandata. Väärikuse alandamisega võib olla tegemist, kuigi vähesemal määral, ka juhul, kui kambris paikneb osaliselt eraldatud WC-pott. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt, hinnates kinnipidamistingimusi nende kogumis.
- Prefektuur viitab ka asjaolule, et kahju suurust vähendab võimalus kasutada kambris tualetina ämbrit nii, et kaebuste esitajad paluvad kaasvahistatutel pöörata selja. See väide ei ole õige. Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.07.2001 otsuses kohtuasjas Valašinas vs Leedu Vabariik punktis 104 kirjeldatud asjaolud on erinevad. Viidatud juhtumil paiknes WC eraldi alal ning probleemiks oli üksnes vaheseinte või muude eraldavate tõkete puudumine WC-s. Ringkonnakohtu arvates ei loo palve kaasvahistatutele pöörata selg suuremat privaatsust ega too kaasa moraalse kahju vähenemist.
- Ringkonnakohus ei nõustu prefektuuriga, et halduskohus oleks pidanud põhjalikumalt käsitlema küsimust, miks WC kasutamise asemel ämbri kasutamine kambris tekitas kaebus- 6
(9)3-04-240 te esitajates alandust ja tõi kaasa moraalse kahju. Ringkonnakohtu arvates on selline asjaolu üldiselt teada. Kinnipidamistingimused ei ole võrreldavad avaliku käimla kasutamisega, mis toimub isiku vabal tahtel ning tavaliselt eraldatult. Halduskohtul ei olnud vajadust tuua välja ka täpsemalt konkreetseid juhtumeid. Piisav on, et kohus tuvastas kaebuste esitajate kinnipidamise aja Kuressaare politseijaoskonna arestimajas ning kinnipidamise üldised tingimused. Prefektuur ei ole tõendanud, et tingimused olid üldiselt nõuetekohased ning kohtu tuvastatud rikkumised leidsid aset vaid harvadel juhtudel.
- Halduskohus ei tuvastanud kaebuste esitajate tervise halvenemises põhjuslikku seost kinnipidamistingimustega. Ringkonnakohus märgib, et A. Ael on arsti poolt tuvastatud krooniline nohu (II kd tl 10). On üldiselt teada, et niiskes valgustamata ruumis elamine ilma võimaluseta käia vabas õhus toob kaasa nohu olemasolul selle ägenemise ja pikemaajalise kestuse. Samuti on üldiselt teada, et viibimisel loomuliku valguseta ruumis, kus ööpäevaringselt põleb lamp, on silmadele kahjulikud tagajärjed. Seetõttu ei ole vajalik kaebuse esitajal täiendavalt tõendada, et tema silmanägemise halvenemine oli tingitud arestimaja õigusvastastest tingimustest. Ringkonnakohtu arvates on nägemise halvenemine vähemalt osaliselt sellega seotud.
- Prefektuur leiab apellatsioonkaebuses, et eelarvevahendite nappus välistab tema süü õigusvastastes toimingutes, millega tekitatud kahju halduskohus välja mõistis. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ringkonnakohus leiab, et riigi süüd ei välista Lääne Politseiprefektuuri eelarve vähesus. Halduskohtumenetluses ei ole vajalik tuvastada, milline riigiasutus on süüdi riigieelarve eraldiste ebapiisavuses, et tagada õigustloovate aktidega kehtestatud nõuete täitmine kinnipidamiskohas. Mittevaralise kahju hüvitist ei saa jätta välja mõistmata, kui toimingu õigusvastasuses on süüdi teine haldusorgan. Prefektuur ei ole veenvalt tõendanud, et ta kasutas kõiki võimalusi kaebuste esitajate kinnipidamistingimuste nõuetele vastavuse tagamiseks. Nendel põhjustel polnud halduskohtul vajalik ka hinnata, kas kaebuste esitajate hoidmine tuvastatud tingimustes oli pahatahtlik ja eesmärgistatud. Ringkonnakohtu arvates ei eelda RVastS § 9 lg 1 otsese tahtluse tuvastamist. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumisel konventsiooni art 41 alusel kahju hüvitamise eelduseks ei ole haldusorgani süü tuvastamine. Konventsiooni art 13 nõuab, et igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, oleks õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. RVastS § 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, mis on konventsiooniga kooskõlas. Seetõttu piisab, et halduskohus tuvastas tahtluse puudumise, kuid süü olemasolu. Ringkonnakohtu arvates nähtub halduskohtu otsusest, et tahtluse puudumist on kahju hüvitise suuruse puhul arvesse võetud.
- Eeltoodud kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. II
- A. Ae apellatsioonkaebuses esitatakse põhjendused kaebuse rahuldamata jäänud osas selle rahuldamiseks üksnes osas, mis puudutab kahju hüvitamise nõude osalist rahuldamata jätmist ning vastustaja poolt kantud menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus ei hinda seetõttu halduskohtu otsuse õigsust osas, millega jäeti resolutsioonis eraldi politseiprefektuuri poolt vahi all pidamise tingimused õigusvastaseks tunnistamata, ning osas, millega jäeti rahuldamata keelamisnõue edaspidi kaebuse esitajat Kuressaare politseijaoskonna arestimajja etapeerida. 7
(9)3-04-240
- Halduskohus pidas piisavaks hüvitiseks moraalse kahju eest, mida vangistusseaduse ja arestimajade sisekorraeeskirjade tingimustega ning inimväärikuse põhimõttega vastuolus olevates tingimustes vahi all pidamine kaebuste esitajatele tekitas, 8000 krooni suurust hüvitist. Apellandi väide, et kahju suurust arvestas halduskohus lähtudes keskmise palga suurusest, ei ole õige. Kohus pidas piisavaks hüvitiseks ühe kuu keskmist palka, lähtudes muuhulgas ka kinnipidamise kestusest.
- Halduskohus ei ole põhjendanud seisukohta, mille kohaselt suuremas summas kahju hüvitamise A. Aele välistab A. Ae soov alusetult rikastuda. Esiteks on kaebuse esitaja ka kinnipidamise ajal pöördunud kirjadega erinevate riigiasutuste poole, sh õiguskantsleri ja prefektuuri poole, viidates õigusvastastele tingimustele ja taotledes teistesse kinnipidamiskohtadesse üleviimist. Seega ei ole kaebuse esitaja jätnud kasutamata õigeaegselt kohaseid õiguskaitsevahendeid, mille eesmärk oli kahju tekkimist ära hoida ning vältida selle hilisemat rahalist kompenseerimist. Teiseks ei ole õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine käsitletav alusetuna. Kahju hüvitamise aluseks on RVastS § 9 lg 1, mis näeb ette mittevaralise kahju hüvitamise.
- Euroopa Inimõiguste Kohtu 10.08.2006 otsusega kohtuasjas Yordanov vs Bulgaaria mõisteti sarnastes kinnipidamistingimustes ligi 100 päeva kestnud kinnipidamise eest moraalse kahjuna riigilt välja 2000 eurot, kuid hüvitis oli ette nähtud ka teiste rikkumiste eest. Mõnevõrra paremates tingimustes kuuekuulise kinnipidamise eest mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Novoselov vs Venemaa (otsus 02.05.2006) välja moraalse kahju hüvitiseks 3000 eurot.
- Politseiprefektuur leidis, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada seda, et A. Ae vabadust ei võetud alusetult. Ringkonnakohtu arvates ei ole see oluline. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju suurus on arvutatud lähtudes kannatustest, mida põhjustab kinnipidamine õiguspärastes tingimustes. Kui kinnipidamine toimub seejuures nõuetele mittevastavates tingimustes, mis on väärikust alandavad, võib nõuda täiendavat hüvitist alandavast kohtlemisest tingitud kahju eest. Seetõttu ei ole hüvitised alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju ja vahi all pidamise õigusvastaste tingimustega tekitatud kahju eest omavahel seoses. Kahju hüvitis peab olema piisav, et korvata väärikuse alandamisega tekitatud kahju. Ringkonnakohtu arvates ei ole 8000 krooni piisav. Hüvitisena tuleb A. Aele välja mõista 15 000 krooni. Halduskohtu otsust tuleb selles osas muuta.
- Ringkonnakohus ei nõustu A. Aega, et kohtukulude jagamisel tuleb arvestada kaebuse esitaja taotluse rahuldamisega osas, milles kohus jõudis seisukohale, et kaebuse esitaja väärikust alandati, ja seetõttu lugeda kaebus rahuldatuks 90 protsendi osas. Arvestada tuleb sellega, et kohustamisnõue jäeti rahuldamata. Vastustaja kohtukulude kandmise tingis kaebuste esitajate väide kambri seinas vammi olemasolu kohta. Nimetatud asjaolu ei leidnud tõendamist. Kuna ringkonnakohus muudab A. Aele väljamõistetava hüvitise suurust, tuleb vähendada ka temalt välja mõistetud kohtukulude suurust. Proportsionaalne on välja mõista kohtukulud poole väiksemas ulatuses, s.o 371 krooni ja 70 senti.
- Täiendavalt tuleb Lääne Politseiprefektuurilt välja mõista riigituludesse A. Ae kaebuse rahuldamise eest suuremas ulatuses riigilõiv ja õigusabikulud, mille tasumisest A. A oli vabastatud. Riigilõivu pidanuks A. A tasuma 3% 71400 krooni suuruselt summalt, s.o 2142 kr. Kaebus hüvitati kokkuvõttes 21% ulatuses, seega tuleb tasuda lõivu kokku 449.80 kr. Õigusabikulusid kandis riik A. Ae eest 2860.91 kr, sellest 21% on 495.80 kr. Halduskohtu poolt riigituludesse politseiprefektuurilt väljamõistetud summasid tuleb vastavalt muuta. B. Be poolt tasumisele kuulunud summade osas ringkonnakohus arvestust ei muuda. 8
(9)3-04-240 Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 9
(9)