KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-76 Haldusasi R. T kaebus

§ 31

lg 3, mille kohaselt sama paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast

jõustumist. Kaebaja sai nõudeõiguse tekkimisest teada aprillis 2004, so pärast

jõustumist. Asjaolud, et vastustaja ei teavitanud kaebajat maa tagastamata jätmisest ja hoidis teda sellega eksituses ning et tekitatud kahjust sai kaebaja faktiliselt teada 30.04.2004, saab lugeda kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks. Vastustaja palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2006 määrusega rahuldamata taotluse kaebetähtaja ennistamiseks vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes ja lõpetas selles osas asja menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel (p 1); 2

§ 31

lõikest 2, mis sätestab, et enne

jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne sama seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul sama seaduse jõustumisest arvates, so mitte hiljem kui 01.01.2005. Väidetav kahju tekitati aastal 1997 ja kahju hüvitamiseks esitati kaebus 28.01.2005, so seaduses sätestatud kaebetähtaega ületades. Antud juhul ei tekkinud kaebajal nõudeõigust 30.04.2004, mil ta tutvus Rae Vallavalitsuses maa tagastamise toimikuga. Nõudeõigus tekkis kaebajal alates 06.12.1999, s.o. hetkest, mil sõlmiti kaebaja ja T. Le vahel notariaalne maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise leping. Kaebaja viide

§ 31

lõikele 3 ei ole asjakohane, kuna nimetatud sättes peetakse nõudeõiguse tekkimise all silmas hetke, millal isik omandas õiguse nõuda avaliku võimu kandjalt kas haldusakti andmist või toimingu sooritamist või haldusakti andmata jätmist või toimingu sooritamata jätmist. Kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kaebaja ei ole näidanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Tähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks pole kaebaja väidetud asjaolud, et vastustaja 1) ei teavitanud kaebajat maa tagastamata jätmisest, 2) keeldus kohtuvälisest kahju hüvitamisest alles 29.12.2004 kirjaga, so mõni päev enne

§ 31lg-s 2 sätestatud tähtaja lõppemist.

R. T esitas halduskohtu 21.11.2006 määruse p 1 peale määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 03.01.2007 määrusega rahuldamata jättis ja Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks edastas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebus Rae Vallavalitsuse 06.11.1997 korraldusega nr 1228 tekitatud kahju hüvitamiseks on

§ 31

lg 3 kohaselt esitatud tähtaegselt, kuivõrd kaebaja sai nõudeõiguse tekkimisest teada kevadel 2004, so pärast

jõustumist. Halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja küsimuse lahendamisel on kohaseks sätteks

§ 31

lg 2, on ebaõige;

§ 31lõike 3 tõlgendus on arusaamatu.

Kaebuse mittetähtaegseks lugemise korral tuleb kaebetähtaeg ennistada. Kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, et vallavalitsus ei teavitanud kaebajat kordagi maa tagastamata jätmisest. Hoides kaebajat eksituses, käitus vastustaja pahatahtlikult. Pahatahtlikkust kinnitab ka see, et oma keeldumisest hüvitada tekitatud kahju kohtuväliselt, teavitas vald kaebajat 29.12.2004 kirjaga, mille kaebaja sai kätte alles 31.12.2004. Rae Vallavalitsuse kirjalikus vastuses leiti kohtumäärus apelleeritud osas õige olevat ning paluti jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Kaebuse kohaselt on kaebaja Rae Vallavalitsuse ebaseadusliku tegevuse (haldusaktide ja toimingute) tõttu õigusvastaselt võõrandatud 5,56 ha maa tagasisaamise õigusest ilma jäetud ning sellega on tekitatud talle kahju. Kahju põhjustanud ebaseadusliku tegevusena on kaebaja märkinud valla poolt kohtu ja vara tagastamise õigustatud subjektide informeerimata jätmise asjaolust, et valla poolt korralduse nr 3

§ 17

lg 3).

§-st 31 järeldub, et kui kahju tekitati enne 01.01.2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt 01.01.2005 (lg 2), välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõigusest teada pärast 01.01.2002 (lg 3). Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja kulgemine ei alga ajast, mil isik endale lõplikult teadvustab, et haldusaktiga tekitatud kahju kõrvaldamine ei ole enam võimalik ning et ainsa õiguste kaitsmise viisina tuleb kõne alla õiguste rikkumise kompenseerimiseks rahalise hüvitise taotlemine. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldusega, mille kohaselt 06.11.1997 korraldusega nr 1228 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõudes oleks tulnud kahju hüvitamise kaebus esitada kuni 01.01.2005 ning

§ 31lg 3 ei ole antud juhul asjassepuutuv säte.

Kaebaja on vara tagastamise õigustatud subjekt 06.12.1999 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel. Kaebaja õiguseelasteks olid omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud J. Le pojad T2 ja T1 L, kellele algas hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 21.10.1998 või siis hiljemalt 23.02.

1. Nimelt väljastas notar 21.10.1998 T1 ja T2 Lele pärimisõiguse tunnistuse, mille järgi koosneb J. Le pärandvara nõudeõigusest tagastamisele või kompenseerimisele kuuluvale Rae vallas (end X) asuvale X xx maaüksusele pindalaga 30,74 ha. Pärimisõiguse tunnistuses on viidatud Rae Vallavalitsuse 15.
2. ja 20.10.1998 õienditele nr 369 ja
3. Nimetatud õiendites on kirjas, et 30,74 ha suurusest X xx maaüksusest on võimalik tagastada 24,0 ha, 6 462 m2 tagasitaotletavast maast kuulub erastamisele A. U elamu juurde (16.10.1997 korraldus nr 1154) ja 4,0 ha talumaa kohta on MRS § 6 lg 4 p 4 alusel tehtud maa mittetagastamise korraldus (06.11.1997 korraldus 1228). 23.02.1999 esitasid T1 ja T2 L kaebuse Harju Maakohtule 06.11.1997 korralduse nr 1228 seadusevastaseks tunnistamiseks. Kuivõrd maa tagastamise õigustatud subjektid T2 ja T1 L said korraldusega nr 1228 oma õiguste rikkumisest ja kahju tekitamisest teada hiljemalt veebruaris 1999, siis möödus selle korraldusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise tähtaeg 01.01.
4. Kaebaja väide, et tema sai 06.11.1997 korraldusest nr 1228 ja sellega põhjustatud kahjust teada 2004 kevadel maa tagastamise toimikuga tutvumisel, ei anna alust kaebust

§ 31

lg 3 alusel tähtaegseks lugeda.

§ 31

lg-s 3 kasutatud väljendiga – nõudeõiguse tekkimisest teadasaamine – peetakse samuti silmas kahjust teada saamist. 06.12.1999 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandas kaebaja ka õiguseellaste kahjunõude ning tema kui maa tagastamise õigustatud subjekti eriõigusjärglase jaoks ei hakanud kulgema uut kahju põhjustavast haldusaktist teadasaamise ja hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega. Seega lõppes ka kaebaja jaoks kaebetähtaeg 01.01.2005, hüvitamiskaebus on kohtule esitatud 28.01.2005. Tähtaja rikkumisega esitatud kaebust on võimalik menetleda vaid kaebetähtaja ennistamise korral. Tähtaja saab kohus ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel (HKMS § 12 lg 3). Mõjuvaks tuleb lugeda põhjust siis, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. 4

§ 31lg 2 järgi hüvitamiskaebuse esitamise viimasel päeval.

Ringkonnakohus kaebaja arvamust ei jaga.

§ 31lg 2 näeb ette valikuvõimaluse pöörduda haldusorgani poole või halduskohtusse.

Valides haldusorganile taotluse esitamise, peab isik lisaks

§ 31

lõikes 2 sätestatud nõude esitamise tähtajale arvestama ka

§ 18

lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust järeldub, et kui isik esitas tähtaegselt (so kuni 01.01.2005) haldusorganile taotluse enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamiseks ja haldusorgan on jätnud tähtaegselt, so kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates (

§ 18

lg 1) taotluse lahendamata või rahuldamata, võis isik 30 päeva jooksul taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja esitas 04.05.2004 (so RVS § 31 lgs 2 sätestatud tähtajal) Rae vallale kahju hüvitamise taotluse/ettepaneku: hüvitada tagastamata jäänud maatüki väärtus 18 502 000 kr või võõrandada talle tasuta otsustuskorras sobiv samaväärne maatükk Rae vallas. Selle taotluse lahendamise viimane päev (arvestades posti liikumist) oli 06.07.2004 ning alates 07.07.2004 hakkas kaebaja jaoks kulgema RVS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg, mis lõppes 06.08.2004. Nimetatud tähtajal kaebust kohtule ei esitatud. Kohtuvälise kompromissi otsimine võib olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebajal oli läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Kannatanu saab kohtuvälise lahenduse leidmist mõistlikult loota juhul, kui haldusorgan on talle seadusega taotluse lahendamiseks antud tähtaja jooksul väljendanud valmisolekut kasvõi osaliselt kahju hüvitamiseks, või avaldanud soovi näiteks kahju hüvitamise suuruse või tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele tuginenud ega ka tõendanud vastustaja poolt lubaduste andmist kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. Seetõttu ei saa ka väita, et kaebajal oli põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Määruskaebuses viidatud 24.11.2004 taotlus Rae vallale oli teistkordne ning sellele 29.12.2004 antud eitav vastus ei saanud kuidagi kaebajat eksitada ja tähtaegset kohtusse pöördumist takistada. Kohtunikud Viive Ligi Ruth Virkus Silvia Truman 5