KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-290 Ha
§ 27
lg 3; 1999.
§ 44lg 1).
Deklaratsioonis tuli näidata tulude ja kulude arvestus. Et deklaratsioonis ei saanud esitada suvalisi andmeid, pidi füüsiline isik maksustamisperioodil toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta teavet talletama. Kuna maksuhaldur peab saama kontrollida deklareeritud andmete õigsust, pidi maksumaksja arvestama ka tulude ja kulude tõendamise vajadusega. 1993. a MKS § 12 kohustas maksumaksjat õigusaktides ettenähtud korras pidama oma tegevuse arvestust ja säilitama dokumente. 1999.
§ 36
lg 2 sätestab maksmaksja kohustuse pidada tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Viidatud sätte teine lause kohustab maksumaksjat säilitama ka tulude ja kuludega seotud dokumente.
- Arvestades kaebaja tegevust äriühingu THC tegevdirektorina ning OÜ FF ja F juhatuse liikmena, samuti vaidlusaluste summade suurust, ei saa pidada usutavaks, et kaebaja ei andnud endale aru, et tal võib tekkida vajadus dokumentaalselt tõendada raha liikumist ja käsunduslepingu väidetavat täitmist. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust kahelda selles, et tulumaks jäi käesoleval juhul deklareerimata ja tasumata tahtlikult, mistõttu ettekirjutuse tegemisel oli kohaldatav MKS §-s 98 sätestatud kuueaastane aegumistähtaeg.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga maksuhalduri poolt uurimispõhimõtte rikkumisest ja kaebaja poolt kaasaaitamiskohustuse täitmisest. Tulenevalt MKS §-st 11 on maksuhalduril tõepoolest tõendite kogumise kohustus, kuid maksumaksjal on tulenevalt MKS §-st 56 kaasaaitamiskohustus. Kaasaaitamiskohustusest tulenevalt peab maksumaksja muuhulgas esitama maksuhaldurile maksustamise seisukohast tähendust omavad andmed ja tema tulude ja kulude kohta säilitamisele kuuluvad tõendid. Kui maksumaksja kaasaaitamiskohustust ei täida ja maksustamise seisukohalt olulisi tõendeid ei esita, väheneb maksuhalduri tõendamiskoormus ja samavõrra suureneb maksumaksja tõendamiskoormus. Käesoleval juhul lubas kaebaja esitada maksuhaldurile kõik dokumendid ja selgitused, mis puudutavad THC-st võetud ja tema pangakontole kantud raha, samuti dokumendid kinnistute soetamise kohta. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile lubatud dokumente ega selgitusi. Kui maksuhaldur on maksumenetluses olulised tõendid kogunud ja maksuotsuses maksu määramist põhjendanud, läheb maksuotsuse vaidlustamise korral tõendamiskoormus üle kaebajale (MKS § 150). Kohus on õigesti märkinud, et kaebaja on küll kirjeldanud kantud kulusid, kui ei ole esitanud kulude kandmist tõendavaid dokumente ega loonud reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et maksumenetlust ei ole läbiviidud puudulikult ning maksuotsus on piisavalt ja selgelt motiveeritud. Maksuhaldur ei saa ega pea kaebaja pangakonto väljavõtete ja kaebaja esitatud maaüksuste nimekirja alusel tõendama, et kaebaja on THC arveldusarvelt saadud raha eest täitnud käsunduslepingut tema poolt väidetud viisil. Maksuamet ja kohus saavad võtta seisukoha vaid selle suhtes, kas on tõendatud raha kasutamine käsunduslepingu täitmiseks kaebaja poolt väidetud 6
(8)3-05-290 viisil. Maksukohustuslase seletus ja asjas esitatud tõendid ei kinnita, kas, millises summas ja kellele on kaebaja käsunduslepingut väidetavalt täites maade soetamise eest maksnud. Kaebaja väidab, et ta on käsunduslepingu täitmiseks soetanud ka enda nimele kinnistuid. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et kaebaja on füüsilise isikuna enda nimele soetatud kinnistute omanik kuni nende võõrandamiseni ja tal tekib vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamise võimalus TMS §-de 37 ja 38 alusel alles pärast kinnistute võõrandamist.
- Nõustuda ei saa kaebaja väitega, nagu ei nähtuks kohtuotsusest, kas kohus loeb vahendite liikumise Soome investoritelt kaebaja pangakontole ja sealt edasi THC-sse tõendatuks või mitte. Hinnates kaebaja ning M. B ja T. Ci vahel 29.01.1999 sõlmitud laenulepingut (toimiku I köide lk 148-150) ja Soome investorite poolt maksuhaldurile antud kirjalikku kinnitust, leidis kohus (otsuse lk 4), et kogutud tõendite kohaselt on laenulepingu p-s 1 märgitud summad ülekantud kaebaja isiklikule pangakontole. Samas pidas kohus kaebaja väiteid vastastikuse tasaarvlemise võimalikkuse kohta THC-ga paljasõnalisteks põhjendusel, et ühtegi tõendit kaebaja kontole sihtotstarbelise laenuna laekunud raha laenulepingu alusel THC-le ülekandmise kohta ei ole esitatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et äriühingul on üldse tekkinud kohustus laekunud raha tagastamiseks ja et kaebajal oli õigus nõuda äriühingult mingi kohustuse täitmist. Oluline vahe on ka summades (väidetavalt laenas kaebaja THC-le 1,5 miljonit krooni, samas sai THC-lt 1,2 miljonit krooni).
- Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et 10.01.1999 A. Ai ja THC volitatud isiku A. Ai vahelise laenulepingu (toimiku I kd lk 141) näol on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Tõendi ebausaldusväärsust näitab esmalt selle hiline esitamine. Vaatamata maksu- halduri poolt kaebajale tehtud korduvatele korraldustele esitada kõik tulumaksu kontrollimise seisukohast tähtsust omavad dokumendid, esitas kaebaja eelnimetatud laenulepingu alles pärast revisjoniakti saamist ja eriarvamuse esitamise tähtaja (28.11.2003) pikendamist 12.12.
- Arvestades kaebaja poolt lepingu maksuhaldurile hilist esitamist ei saa välistada, et leping võidi vormistada pärast sellel märgitud kuupäeva. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud THC-le kokkulepitud intresse 5 % aastas keskmisest laenujäägist alates laenusumma või selle osa ülekandmisele järgnevast päevast. Põhjendatud kahtluse 10.01.1999 laenulepingu usaldusväärsuses tekitab ka asjaolu, et pärast väidetava lepingu sõlmimist ei osundatud THC poolt kaebajale rahasummade ülekandmisel nimetatud lepingule.
- aastal THC pangakontolt kaebaja pangakontole summade ülekandmisel on küll perioodil 08.03 kuni 22.
- ja 12.12.2000 osundatud lepingule, kuid ülekantud rahasumma (322 350 krooni) ei lange kokku lepingus märgitud summaga (1 200 0000 krooni), mistõttu viitamisel „lepingule“ ei pruugi olla peetud silmas 10.01.1999 laenulepingut.
- Maksuotsuses leiti küll, et THC-l puudus õigusvõime, kuid maksuhaldur ei ole võrdsustanud THC tulu kaebaja tuluga. Maksuhaldur on aktsepteerinud THC tegevust eraldiseisva isikuna. Maksuotsuse kohaselt moodustab kaebaja aastatel 1999 - 2001 deklareerimata jäetud tulu THC kontolt kaebaja kontole ülekantud rahasummad ja kontolt väljavõetud sularaha. Asjaolu, et THC oli iseseisva ettevõtlusega äriühing, on kaebaja rõhutanud kogu käesoleva menetluse kestel. Seetõttu puudus halduskohtul vajadus seisukoha võtmiseks THC õigusvõime küsimuses ja halduskohus ei ole seisukohta võtmata jättes menetlusnorme rikkunud. Halduskohus leidis õigesti, et tõendatud on THC kontolt kaebaja isiklikule kontole maksuotsuses käsitletud rahasummade laekumine ja sularahas väljavõtmine, kuid tõendatud ei ole saadud raha tagastamine või edasi andmine THC huvides. 7
(8)3-05-290
- Kaebajal oleks füüsilisest isikust ettevõtjana olnud võimalik saadud üüritulust arvata maha tehtud kulud TMS § 14 lg 5 ja § 32 lg 1 alusel juhul, kui ta oleks ruumid välja üürinud FIE-na ning võtnud arvele nii üüritulud kui ka kulud. Kaebaja ei ole seda aga teinud ja seetõttu on üüritulu maksustatud õigesti. Füüsiline isik ei saa üüritulust kulusid maha arvatava. Füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised on sätestatud TMS 4.peatükis §-des 23 -
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ruth Virkus Lilianne Aasma 8
(8)