1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud ja on abielu lahutamisega nõus. Pooled elavad eraldi, ühisvara jagamise nõuet pole. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – K Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni ja pool sellest 1 800 krooni. Hageja soovib kummalegi lapsele 2 elatusraha 2 000 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 1 800 krooni kuus lapse kohta. Kohtuistungil hageja nõustub sellega, et kostja maksab kummalegi lapsele 1 800 krooni kuus. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 13.03.2007.a.
1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja menetluskulude hüvitamist ei nõua. Kuna hageja elatise nõudes on riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 3 600 x 9 = 32 400 krooni tasumisele kuuluv riigilõiv 1 750 krooni.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled kaebust esitada ei soovi. Kohus lähtus poolte tahtest, kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus
§-de 164 lg. 1, 206 lg. 1, §-de 441-442, § 450 lg. 1, § 630 lg. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige: Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 14. mail 2007.a Nooremreferent I.Golubev 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.