KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2006, Tallinn Haldusasj

§ 5lg 1, § 15 lg 4, § 22 lg 1 p 1, § 45 lg 1 p 2 ja Ts

MS § 353 lg 1 nõudeid. Halduskohus oleks pidanud peatama haldusasja menetluse kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni.

1. Ringkonnakohus nõustub apellantide seisukohaga, et halduskohus rikkus menetlusnõudeid. H. V oli kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Menetlusosalised ei olnud kolmanda isiku kaasamise määruse peale edasi kaevanud. H. V suri 04.01.2006 (halduskohtu toimiku II kd lk 82). Kohtuistung asjas toimus 23.02.
2. Kohtule ei olnud nimetatud ajaks esitatud tõendeid, et H. Vi õigusjärglane oleks selgunud. 11.

§ 22

lg 1 p 1 (halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt peatab halduskohus menetluse kaebuse esitaja surma korral, kui vaieldav õigussuhe võimaldab õigusjärglust, kuni õigusjärglase kindlakstegemiseni.

§ 45

lg 1 p 2 (samas redaktsioonis) kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Selliseks isikuks on

§ 14lg 3 p 1 kohaselt ka kolmas isik.

Halduskohus pidi

§ 5

lg 1 kohaselt juhinduma küsimustes, mida halduskohtumenetluse seadustikuga ei ole reguleeritud, tsiviilkohtumenetluse sätetest. Halduskohtumenetluse seadustik ega tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri menetluse kulgu või menetlusosaliste kohtusse kutsumist juhtumil, kus kolmas isik sureb. Ringkonnakohtu arvates on halduskohtumenetluses kolmanda isiku õiguslik seisund kohtumenetluses osalemisel lähedane poole seisundiga. Seetõttu tuleb menetlusõigusjärglusele kohaldada analoogia korras

§ 22lg 1 punkti 1 ja Ts

MS § 209. TsMS § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korra korral lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. 3

§ 16

lg 2 nõudeid eirates kogunud tõendeid omal algatusel, mistõttu on jäänud välja selgitamata tõendite olemasolu, mis viitavad vara õigusvastasele võõrandamisele halduskohtu otsuses märgitust tunduvalt hiljem, 07.09.1944. Samuti ei ole halduskohus menetlusnorme rikkudes välja selgitanud, kas ilma kaalutlusõiguseta antud haldusakti põhjenduste ebaõigsus on viinud sisuliselt ebaõige haldusakti andmiseni. Kui haldusaktis esitatud põhjendused on ebaõiged või ebapiisavad, tuleb kohtul välja selgitada menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes, kas haldusakti tühistamisel ja haldusorganile uueks läbivaatamiseks saatmisel on võimalik anda teistsuguse sisuga haldusakt. Ringkonnakohtu arvates ei saa ebaõige ekspertiisiotsuse alusel antud vara tagastamata jätmise korraldust tühistada, kui vara oleks seaduse kohaselt tulnud jätta tagastamata. Nimetatud asjaolu on võimalik välja selgitada ka kohtumenetluse käigus täiendava ekspertarvamuse alusel. Halduskohtu poolt sellekohaste tõendite vastuvõtmisest keeldumine, mis osundavad haldusakti sisulisele õigsusele, on samuti käsitletav kohtumenetluse normide rikkumisena. 14.

§ 45

lg 1 p 2 on imperatiivne ega võimalda ringkonnakohtul kaaluda, kas esimese astme kohtu otsus tuleb tühistada või mitte. Asi tuleb saata halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise juhtumiga, kus kolmandat isikut polnud menetlusse kaasatud. Ringkonnakohtu arvates on ka kolmandate isikute puhul menetlusõigusjärglus võimalik, kuigi halduskohtumenetluse seadustikus ega tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole seda otsesõnu ette nähtud. Kolmanda isiku surma korral ei tule seetõttu kaasata uue kolmanda isikuna menetlusse eelmise kolmanda isiku õigusjärglast. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohtus kolmanda isiku õigused ja kohustused lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seadusega ei ole otsesõnu ette nähtud, et kolmanda isiku surma korral tema pärija menetlusse ei astu. Seetõttu

§ 45lg 2 p 1 ei ole kohaldatav.

Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja saadab asja samale kohtule uueks arutamiseks. 15.

§ 36

kohaselt võib ringkonnakohus asja otsustada ilma menetlusosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et

§ 45

lg 1 p 2 on kohaldatav.

§ 36lg 2 kohaselt saadetakse selliselt tehtud ringkonnakohtu otsus menetlusosalistele viie päeva jooksul otsuse allakirjutamisest. 4