← Eesti

2-06-8664/7

Obsah (4)§ 61§ 50§ 60§70

2-06-8664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-8664 Otsuse kuupäev Jõhvi, 16. aprill 2007.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. V. hagi A. N.`i nõud

§ 61

lg 4 mõista kostjalt enda kasuks välja elatis laste ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus. KOSTJA VASTUS

  2. aprillil 2006.a esitatud vastuses teatas kostja, et ta ei ole võimeline elatist maksma, sest tal esineb 90% töövõimekaotus ja elatise maksmise korral ei jätku tal raha elamiseks ja ravimiste ostuks. Sellegipoolest on kostja 9 kuu jooksul maksnud 50% pensionist elatiste katteks, mistõttu tema tervis on veelgi halvenenud. Kostja nõustus maksma elatiseks 10% invaliidsuspensionist. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja jäi esitatud haginõuete juurde ja palus välja mõista elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2006.a summas 1 500 krooni lapse kohta kuus ja edasi 1 800 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt aitas teda varem tema ema, kes nüüd on invaliid ja vajab ise abi. Hagejale on teada, et kostja tegeleb juhutöödega. Kostja maksab elatist 800-900 krooni kuus, kahel viimasel kuul 1 000 krooni kuus. Hageja nõustus tasutud summade arvestamisega.
  4. Kostja ei nõustunud hageja poolt nõutud suuruses elatise maksmisega. Ta võttis hagi õigeks summas 500 krooni kuus iga lapse kohta ning leidis, et rohkem ta maksta ei suuda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja pool nõutud ulatuses.
  6. Sünnitunnistuse järgi on laste E. ja I. vanemateks hageja ja kostja (t.lk. 5, 6). Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§ 60

lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

  1. Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001.a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis laste ülalpidamiseks summas 400 krooni lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (t.lk. 9). Kohtul ei ole teada, millised olid poolte varalised seisundid kohtuotsuse tegemisel. Otsuse kohaselt oli hageja töötu ja kostja ei esitanud tõendeid enda varalise seisundi kohta.
  2. Hageja seletuste järgi kostja maksab talle elatise kokku 900 krooni kuus, viimase kahe kuu jooksul aga summas 1 000 krooni kuus (t.lk. 27,28). Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja soovib saada elatise vastavalt seadusele. Pärast otsuse tegemist on läinud üle 6 aastat, lapsed on kasvanud suureks ja kasvanud on ka nende vajadused. Sellepärast peab kohus lahendama vaidluse uuesti.
  3. Alates 14.05.2004 a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 61lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab elatise 2

(3)2-06-8664 seadusega kehtestatud minimaalulatuses, mistõttu ei pea kohus laste vajadusi kindlaks tegema ning õiglase elatise määra väljatoomisel lähtub kohus ainult poolte varalisest seisundist.
  1. Hageja ei tööta. Tema seletuste kohaselt saab ta toimetulekutoetuse 900 krooni ning lastetoetuse 600 krooni. Teisi alaealisi lapsi hageja ülalpidamisel ei ole. Tema ainsaks varaks on kahetoaline erastatud korter Jõhvis. Rahalisi kohustusi pankade või teiste eraisikute ees hagejal ei ole.
  2. Kostja on töövõimetuspensionär. 31.01.2006.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 245791 järgi kostjal esineb 90% töövõimekaotus (t.lk. 17). Pensionitunnistuse kohaselt kostjale on määratud töövõimetuspension 1 100 krooni (t.lk. 27). Kostja on teatanud, et vaatamata invaliidsusele teeb ta juhutööd mitteametlikult ja saab selle eest veel 1 000 -1200 krooni kuus. Varasid kostjal ei ole. Teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kostja kohustuseks pangalaen põhisummas 6 000 krooni.
  3. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja kogu sissetulek 2 300 krooni on 500 krooni võrra väiksem, kui hageja poolt nõutud elatise summa ja kostjalt ei ole võimalik välja mõista elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Peale elatise maksmist peab ju ka kostjale jääma rahalised vahendid elamiseks ja ravimite ostuks. Põhjendamatud on kohtuistungil aset leidnud hageja väited, et kui kostja ei saa maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses, siis las tal tekkib elatise võlgnevus, mida kostja saab kustutada tulevikus.

§61

lg6 p1 tulenevalt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja 90% töövõimetust arvestades peab kohus põhjendatud elatise määraks 500 krooni igale lapsele kuus. Selles ulatuses kostja on võtnud hagi õigeks. Pärast elatise mahaarvamist jääb kostjale elamiseks ja ravimiste ostuks vaid 1 300 krooni. 14. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega elatise alates kohtuistungi päevast väljamõistmise kohta.

§70lg1 alusel saab hageja nõuda elatise maksmist alates hagi esitamist.

Hageja on kinnitanud, et pärast hagi esitamist ta on saanud kostjalt elatise igakuiselt keskmiselt 900 krooni, viimase kahe kuu jooksul 1 000 krooni. Kuni märtsikuuni 2007.a kostja on maksnud hagejale laste ülalpidamiseks elatise kokku 10 100 krooni (9 x 900 + 2 x 1 000). Selle summa tasaarvestamisega on hageja nõustunud. Tasutud summa katab 10 kuu elatise, s.o kuni jaanuarikuuni 2007.a, mistõttu tuleb elatusraha välja mõista alates veebruarist 2007.a. 15. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.