lg 4 kohaselt, 1500 krooni alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006, alates 01.01.2007 1800 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Kostja pool ei tunnista hagi, leides, et hageja poolt esitatud asjaolud ja nõuded ei ole tõendatud. Ühise perekonna rajamise kohta tõendeid ei esitanud. Samuti hageja väidab, et 2 kostja viibis sünnitusmajas lapse sünnitamise jooksul, mis ka ei ole tõestatud. See fakt, et hageja ja kostja otsustasid registreerida kostja lapse isana, ka ei ole tõestatud. See fakt, et kostja osutas materiaalset abi, ei ole tõestatud, kviitungil ei ole näha kuupäeva ja seda, et selline ülekanne tegi O. Hageja ei esitanud lisatunnistajaid ja dokumente, millistest ta rääkis eelmisel kohtuistungil. Kostja ei eita seda, et nendel olid intiimsuhted, vaid mitte iga intiimsuhete tagajärjel on lapse sündimine. DNA ekspertiisi tulemuses ei ole öeldud, et 100% isadus on tuvastatud, on olemas võimalus, et kostja ei ole lapse isa. Samuti kostja teab, et naine ei saa loomulikul teel rasestada temalt. On ainult 1 tõend – ekspertiisiakt, mis ei anna 100% vastust, kas kostja on lapse isa ja see tõend ei ole kinnitatud mingite teiste tõenditega. Elatis puhul leiab kostja pool, et on vaja mõlema poole materiaalset olukorda võtta arvesse. Elatise määramisel on vaja teiste laste olemasolu võtta arvesse, kostja ei saa maksta sellist summat. TsMS § 164 lg 1, 2 ei võimalda sisse nõuda kostjalt menetluskulusid. Kostja palub, et pooled kannaksid ise oma menetluskulud. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad ning uurinud tõendeid, leiab, et haginõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2003.a. lõpus tekkisid kostja ja hageja vahel intiimsuhted. Kostja väitel ei ole ta kunagi elanud hagejaga ühise perena, küll on käinud ta tal külas mõned korrad. Hageja väitel, elasid nad ka koos ja plaanisid ühise lapsega oma pere loomist. Seega poolte vahel ei ole vaidlust, et nad kohtusid omavahel. Menetluse käigus määrati DNA ekspertiis ja selle molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 070138 (t.l. 69-71) kohaselt tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada S. O. bioloogilist isadust J. R. suhtes. Tõenäosus, mille kohaselt S. O. saab olla J. R. bioloogiline isa on 99,999998%. Kohus, nõustudes aga kostjaga leiab, et tõendamata on alljärgnevad hageja väited, et kostja viibis sünnitusmajas lapse sünnitamise ajal, et hageja ja kostja otsustasid registreerida kostja lapse isana, et kostja osutas materiaalset abi, kuna rahakaardilõigendil ei ole näha kuupäeva ja seda, et sellise ülekande tegi kostja S. O. ja et pooled soovisid ühist perekonda luua või mitte. Siiski kohus analüüsides kogumis kõiki tõendeid, eeldades, et ühelgi tõendil või selle puudumisel ei ole ettemääratud jõudu, leiab, et on piisavalt määrava tähtsusega tõendeid kinnitamaks haginõudeid põlvnemise osas. Kohtu poolt on tuvastatud, et poolte vahel olid lähedased suhted, sh intiimsuhted 2003.a. lõpus ja teostatud ekspertiisi kohaselt 99,999998 protsendilise tõenäosusega on kinnitatud, et kostja S. O. on J. R. bioloogiline isa, siis loeb kohus ka tuvastatuks J. R. põlvnemise S. O., rahuldades selles osas haginõude täielikult. TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
lg 1 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, 3 lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.
lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
lg 3 järgi põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel nii hageja kui kostja varalist olukorda, sealjuures seda, et hageja on esitanud nõude peaasjalikult minimaalses määras
lg 5 järgi, samuti laste vajadusi ja et kumbki lastest ei jääks vähem materiaalselt kindlustatuks. Hagejal ja kostjal on sündinud tütar J. Kostjal endal on lisaks veel tütar D. O., sündinud 08.01.2001.a. mõlemad lapsed on alaealised. 10.04.2007.a. õiendist nähtub, et kostja töötab alates 01.03.2007.a. OÜ-s Albion Motors. Kuu töötasuks on 5500 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on noor töötav ja töövõimeline inimene, peab ta reaalselt suuteline olema ka tegemaks õigeid valikuid elus, et täita vanema kohustusi oma laste ees ning on käesolevaga reaalselt suuteline tagama mõlemale lapsele materiaalses mõttes võrdse kohtlemise ja kindlustatuse vähemalt seadusega ette nähtud miinimummääras. 2.2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis
10.05.2006, 1500 krooni kuni 31.12.2006, alates 01.01.2007 1800 krooni. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud.
lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kostja on eitanud, et ta oleks maksnud hagejale oma lapse ülalpidamiseks raha. Sealjuures kostja puhul ei esine
Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.