← Eesti

3-07-589/9

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-589 Haldusasi AS S.S kaebus Viimsi Vallavalitsuse korralduse nr 91 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS S.S määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS S.S 16.02.2007 Vastustaja Viimsi Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta AS S.S määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 korraldusega nr 91 algatati Haabneeme alevikus Viimsi Haigla kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ja kinnitati lähteülesanne. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on krundi ehitusõiguse ja piirangute määramine haiglahoonele täiendavate korruste ehitamiseks, hoone pealeehitusega laiendamiseks ja liikluskorralduse ning parkimise lahendamiseks. Planeeringuala suurus on ca 0,383 ha.
  7. AS S.S esitas 20.03.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 16.02.2007 korralduse nr 91 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse korras korralduse täitmise peatamiseks. Vallavalitsuse 16.02.2007 korralduse täitmise peatamist taotletakse põhjusel, et algatamisel ei ole arvestatud naabrite ja teiste lähialal asuvate kinnistuomanike õiguste ja äriliste huvidega. Kaebuse esitajale kuuluva kinnisasja ja sellel asuva hotell X valdamine ja kasutamine võib muutuda algatatud detailplaneeringu kohaselt raskendatuks või võimatuks. Kinnisasja omaniku hinnangul võib sellise planeeringu algatamine ja koostamine vähendada märkimisväärselt kinnistu väärtust ja tekitada põhjendamatuid ebamugavusi oma kinnisasja valdamisel ja kasutamisel. Juurdepääs kaebuse esitaja kinnistule toimub hotelli X maaüksusel X tee xx asuva tee kaudu. Tee jääb samuti planeeritavale maa-alale, mistõttu võib planeeringu edasise menetluse käigus 3-07-589 tekkida olukord, kus kaebajale kuuluva majutusettevõtte tegutsemine muutub võimatuks ehitustegevuse või muu takistuse tõttu. Ka hilisem kahju hüvitamine ei pruugi korvata kogu kahju, mis kaebajale tekib Viimsi Haigla ja lähiala detailplaneeringu algatamise peatamata jätmisega ja edasise menetlusega. Planeerimismenetluse normide rikkumine detailplaneeringu algatamisel on niivõrd oluline, et edasine menetlus ei saa olla õiguspärane.
  8. Tallinna Halduskohtu 30.03.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus põhjendas määrust järgmiselt: a. AS-le S.S kuuluvad kinnistud H ja H II, mis asuvad Viimsi Haigla kinnistust vähemalt 200 m kaugusel. Viimsi Haigla kinnistu ja kaebuse esitajale kuuluvate kinnistute vahel on Ravi tee teemaa ja Liikluslinnakuks nimetatav maaüksus, mis mõlemad on riigi omandis. Lähialana on detailplaneeringu lähteülesandes mõeldud kinnistu vahetut ümbrust, kus on detailplaneeringu menetlemise käigus vaja lahendada juurdepääsud ja liikluskorraldus. Viimsi Haigla kinnistu ja selle lähiala kohta detailplaneeringu algatamise otsus ega selle otsusega kinnitatud lähteülesanne ei näe ette kaebuse esitajale kuuluvate kinnistute või nende osade võõrandamise võimalust. b. Vaidlustatud detailplaneeringul ei ole mingit seost X tee xx maaga. Lähteülesanne xxxxxxxxxxxx ei ole detailplaneeringu lähteülesanne, vaid maa erastamise piiriettepaneku lähteülesanne. c. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsuse nr 1 kohaselt on selle piirkonna juhtfunktsiooniks sotsiaalmaa ja selle konkreetsema jaotuse kohaselt „üldkasutatavate hoonete, s.h. tervishoiuehitiste maa-ala“, mis on kirjas ka detailplaneeringu lähteülesande punktis
  9. Detailplaneeringu eesmärgiks on Viimsi Haigla hoonele pealeehituse tingimuste määramine ning haigla hoone on tervishoiuehitis. d. Detailplaneeringu algatamine tähendab seda, et selle koostamisele alles asutakse. Kogu järgnev planeerimisprotsess peab tagama kõigi asjast huvitatute võimaluse osaleda protsessis oma ettepanekute ja vastuväidetega ning läbi nende esitamise ja lahendamise avaliku ja erahuvi tasakaalustamise. Kaebuse esitaja ei näidanud, kuidas ja milliste tema õiguste ja vabaduste realiseerimise osas muutuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kohtuotsuse täitmine raskendatuks või võimatuks, kui detailplaneeringu algatamise korraldus isegi hiljem tühistataks. Kaebusest ei nähtu veenvaid põhjendusi, kuidas rikub detailplaneeringu algatamise otsus AS S.S kui kinnistute Hotelli ja Hotelli II, mis asuvad Viimsi Haigla kinnistust vähemalt 200 m kaugusel, omaniku seadusega kaitstud subjektiivseid õigusi või huve. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  10. AS S.S määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjustel: a. X tee xx lähteülesande nr xxxxxxxxxxxx kohaselt on planeeringuga tekkinud olukord, et hotellile X juurdepääs võidakse tõkestada. Arusaamatuks jääb, millise maa erastamise toiminguga on tegemist ja kas erastamistoiminguid X tee xx maaüksuse osas viiakse läbi käesoleva planeerimismenetluse käigus. X tee xx jääb planeeritava Viimsi Haigla kinnistu vahetusse lähedusse ja ulatub kuni kaebajale kuuluva kinnistu piirini. b. Vaidlustatud korraldus on vastuolus Viimsi Vallavolikogu 10.01.2006 otsusega nr
  11. Viidatud vallavolikogu otsusega seati eesmärgiks kujundada Haabneeme aleviku ja selle lähiala ruumilise arengu põhimõtted. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud mandriosa üldplaneeringut muudetakse Haabneeme aleviku üldplaneeringuga. Uus detailplaneering algatati olukorras, kus samaaegselt käib mandriosa üldplaneeringut muutva Haabneeme aleviku üldplaneeringu menetlus. c. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, milline on planeeringuala. 2

(4)3-07-589 d. Asjaolu, et planeeringu tellija on eraõiguslik juriidiline isik AS Viimsi Haigla, on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg-ga
  1. e. Planeeringu algatamine ja koostamine võib vähendada märkimisväärselt apellandile kuuluva kinnistu väärtust ja tekitada põhjendamatuid ebamugavusi oma kinnisasja valdamisel ja kasutamisel. Planeerimismenetlus ja planeeritava ala määratlus on ebaselge ning kaebuse esitajal ei ole võimalik realiseerida oma õigusi planeeringu koostamise etapis. Vald ei ole avaldanud ajalehes informatsiooni algatatud planeeringust (PlanS § 12 lg 1, Viimsi valla ehitusmääruse § 4 lg 4 p 12).
  2. Viimsi Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määrusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtu määrusest nähtub, et kohtu arvates detailplaneeringu algatamise korraldus ei too kaasa sellist olukorda, mis võiks muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks või raskendada seda oluliselt. Ringkonnakohtu arvates on korralduse täitmise ja planeeringu koostamise järel võimatu saavutada kaebuse eesmärki ära hoida planeeringu koostamine. Halduskohus on siiski hinnanud ka kaebuse eduväljavaateid ja kaalunud kaebuse esitaja huve kolmandate isikute ja avalike huvidega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eelhinnanguga kaebuse perspektiivikusele, milles kohus leidis, et planeeringu koostamine ei ole õigusvastane ning avalik ja kolmandate isikute huvi on ülekaalukam kaebuse esitaja huvidest.
  4. Määruskaebuse esitaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et algatatava detailplaneeringuga võidakse sulgeda juurdepääs kaebuse esitaja kinnistutele. Sellist eesmärki vaidlustatud haldusaktist ega planeeringu lähteülesandest ei nähtu. Planeeringu lähteülesande punktid 8.
  5. kuni 8.8., mis käsitlevad liiklus- ja parkimiskorraldust, ei näe ette eesmärki piirata Viimsi Haigla lähialalt juurdepääsu teistele kinnistutele. Ringkonnakohtu arvates ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et planeeringuga selline olukord luuakse, põhjendatud. Selline olukord oleks õigusvastane. Planeerimismenetlus on avatud menetlus, kus kõigil planeeringust huvitatud isikutel on võimalus kaitsta oma huve planeeringulahenduste väljatöötamisel. Üksnes planeerimismenetluse läbiviimisega ei teki kaebuse esitajale sellist olukorda, kus tema õigused saaksid pöördumatult kahjustatud. Planeeringu koostamisel selgitatakse välja erinevad huvid ja koostatakse nendest lähtudes võimalik lähiaastate ehituskava. Planeeringu realiseerimisele ja ehitustegevuse ning liikluse ümberkorraldamise juurde saab asuda alles siis, kui planeering on vastu võetud ja kehtestatud ning väljastatud on vajalikud ehitusload. Kaebuse esitajal on võimalik juhul, kui planeeringuga kavandatud lahendused tema õigusi rikuvad, vaidlustada kohtus detailplaneeringu kehtestamise otsus või ehitusluba, millega nähakse ette tema õiguste rikkumine.
  6. Määruskaebuse esitaja leiab, et detailplaneeringu koostamine võib vähendada märkimisväärselt kaebajale kuuluva kinnistu väärtust ja tekitada kaebajale põhjendamatuid ebamugavusi oma kinnisasja valdamisel ja kasutamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole see väide põhistatud ega usutav. Kinnistu väärtust ei saa vähendada lähiaastate ehituskava väljatöötamine, kui pole alust arvata, et planeering kaebuse esitaja õigusi rikub, ning planeerimismenetluses oma seisukohtade väljendamine planeeringu lahenduste suhtes ei tekita kaebuse esitajale selliseid ebamugavusi, mis kaaluks üle AS Viimsi Haigla huvi planeerimismenetluse läbiviimise suhtes.
  7. Kaebuse esitaja huvide ülekaalukusele võrreldes planeeritava kinnistu omaniku ja avaliku huviga ei osuta asjaolu, et detailplaneeringu lähteülesanne nõuab planeeringu koostamisel lähtumist seni kehtestamata Haabneeme aleviku üldplaneeringust, ega 3
(4)3-07-589 asjaolu, et planeeringu lähteülesandes ei ole täpselt määratletud, millist lähiala peetakse vajalikuks Viimsi Haiglale juurdepääsu ja parkimise korraldamiseks ning mida seetõttu on kavas planeeringus käsitleda. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et juurdepääs või parkimine peaks toimuma kaebuse esitaja kinnisasjade kaudu, kus paiknevad ehitised ning mis asuvad Viimsi Haiglast, nagu vastustaja usutavalt tõendab, vähemalt 200 m kaugusel, olukorras, kus lähemal asub parkimiseks sobivaid alasid ning ka liikluseks sobivaid teid.
  1. Planeerimismenetlusest teatamata jätmine ajalehes ei tõenda vaidlustatud haldusakti õigusvastasust, vaid viitab, et vastustaja ei ole asunud haldusakti täitma. Selline olukord ei kahjusta aga kaebuse esitaja huve ega õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest kaebuse esitaja on juba planeeringu algatamisest teadlik ning saab planeerimismenetluse hilisemates etappides oma huve väljendada.
  2. Kaebuse esitaja alternatiivne taotlus keelata vastustajal kõikide tehingute ja toimingute tegemine, mis piiravad või takistavad Hotelli ja Hotelli II kinnistute kasutamist või valdamist, tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et selline esialgse õiguskaitse abinõu ei ole vajalik kaebuse esitaja õiguste kaitseks, kuna see väljub kaebuse piirest. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.